XX (X) ja YY (Y) hagi Danske Bank A/S Eesti filiaali vastu täiteasjades nr 024/2011/1269 ja 024/2011/1268 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.08.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX ja YY apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
2 x 3 500 eurot
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate esindaja Vladimir Seppik Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826), esindaja vandeadvokaat Paul Keres
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda XX ja YY apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 10.08.2018 otsuse peale menetlusse võtmisest.
2.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud XX ja YY kanda võrdsetes osades. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.Jätta XX ja YY menetlusabi taotlus läbivaatamata.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue
1.XX (hageja I) ja YY (hageja II) (hagejad) esitasid 18.02.2014 Harju Maakohtule hagi Danske Bank A/S Eesti filiaali (kostja) vastu täiteasjades nr 024/2011/1269 ja 024/2011/1258 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, sest kostja ja põhivõlgniku vahelised laenulepingud nr KL-311008SC ja KL-150410SC olid tühised vastuolu tõttu heade kommetega ja ühtlasi oli tühine täitedokumendiks olev 05.08.2008 sõlmitud notariaalne leping. Hagejad ja kostja sõlmisid 05.08.2008 lepingu, mille alusel seati hagejatele kuuluvatele kinnisasjadele hüpoteek, mis tagas kostja nõuded hageja I, hageja II, VV, OO, Elvaston Trading LLP ja Aktsiaselts SCANTRANSi vastu. Kostja täitmisavalduse ja 05.08.2008 täitedokumendi alusel alustas kohtutäitur Arvi Pink täitemenetlust täiteasjades nr 024/2011/1258 ja 024/2011/1269. Sundtäitmisele esitati kostja ja Aktsiaselts SCANTRANSi vahel 31.10.2008 sõlmitud laenulepingust nr KL-311008SC ja 15.04.2010 sõlmitud laenulepingust nr KL150410SC tulenev 10 333 911,39 euro tasumise nõue 843 633,76 euro ulatuses. Täitedokumendist tuleneva nõude olemasolu ja kehtivus sõltus sellest, kas kostjal oli nõue Aktsiaselts SCANTRANSi (pankrotis) vastu. Hagejad olid seisukohal, et kostjal puudus nõue viidatud ühingu vastu, sest laenulepingutega nr KL-311008SC ja KL-150410SC refinantseeriti tühisest lepingust (KL-05080EL) tulenevat kohustust. Laenuleping nr KL-05080EL sõlmiti kostja ja Elvaston Trading LLP vahel. Elvaston Trading LLP oli registreeritud Suurbritannias, kuid tegutses püsivalt Eestis. Samas ei olnud Elvaston Trading LLP Eestis filiaalina registreeritud vastupidiselt äriseadustiku (ÄS) § 384 lg-s 1 nõutule, s.t tal puudus Eestis õigusvõime. Seega oli tehing tühine. Lepingust tulenevad kohustused tuli omistada äriühingut volikirja alusel esindanud AB-le. Samuti olid tühised vastuolu tõttu hea usu põhimõttega lepingud nr KL-311008SC ja KL150410SC, sest kostja kasutas oma positsiooni ebaausalt ära, kuivõrd tema teadis Elvaston Trading LLP halvast majanduslikust olukorrast (sisuliselt maksejõuetu) kirjeldatud lepingute sõlmimisel, kuid ei jaganud seda infot teiste lepinguosalistega. Vastupidi, kostja kallutas ebamoraalselt Aktsiaselts SCANTRANSi (pankrotis) lepingut sõlmima ja piiras Aktsiaselts SCANTRANSi võimalust saada teavet Elvaston Trading LLP maksevõime kohta. Kostja eesmärk oli vahetada maksevõimetu ja õigusvõimetu laenusaaja Elvaston Trading LLP välja Aktsiaselts SCANTRANSi vastu. Eelnevale lisaks oli tühine täitedokumendiks olev 05.08.2008 sõlmitud leping, sest sellega tagati füüsilistest isikutest hagejatele kuuluvate kinnisasjadega Elvaston Trading LLP ja Aktsiaselts SCANTRANSi kõikvõimalikke kohustusi kostja ees. Kõnealuses kokkuleppes ei olnud tagatavad tulevikus tekkivad nõuded piisavalt määratletud ja see piiras ebamõistlikult kinnisasja omanike majandusvabadust ja edasist toimetulekut.
Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Hagi esemete kohta samal alusel oli olemas jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-11-29868. Hagejad ei tuginenud hagis uutele asjaoludele. Sellise hagi esitamine ja menetlemine oli vastuolus res judicata printsiibiga. Lisaks ei olnud laenulepingud nr KL-311008SC ja KL150410SC tühised vastuolu tõttu heade kommetega, Elvaston Trading LLP oli õigusvõimeline ja laenulepingute kehtivus oli tuvastatud tsiviilasjades nr 2-13-45733 ja 2-13-45731. Ka tagatiskokkulepe oli kehtiv. Maakohtu otsus
3.Maakohus määras hagihinnaks 7 000 eurot, jättis rahuldamata hagejate vastuväite kohtu tegevusele, jättis rahuldamata hagejate hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks mõlemas täiteasjas ja tühistas 11.02.2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis kohus võrdsetes osades hagejate kanda. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-te 1 ja 11 kohaselt võib võlgnik esitada täitedokumendile materiaalõiguslikke vastuväited. Selleks tuleb võlgnikul esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mida võib TMS § 221 lg 3 kohaselt esitada täitemenetluse lõpuni. Kui täitedokumendiks on kohtulahend, sätestab TMS § 221 lg 2 kitsendavalt, et võlgniku (materiaalõiguslike) vastuväidete alused peavad olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avatakse uuesti täitemenetluse käigus, ning et seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Õiguslikult samamoodi tuleb hinnata olukorda, kus täitedokumendiks ei ole küll kohtulahend, kuid võlgnik on esitanud täitedokumendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mis on jäetud jõustunud kohtulahendiga rahuldamata. Kui võlgnik esitab seejärel uue sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, tuleb selle lubatavust analoogia korras hinnata TMS § 221 lg 2 alusel. Uue hagi korral on lubatavad üksnes vastuväited, mis põhinesid alustel, mis tekkisid pärast asjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamist. Sellisteks vastuväideteks saavad nt olla võla osaline või täielik tasumine pärast kohtulahendit, samuti nt tasaarvestusavaldusele tuginemine, kui tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes tekkis pärast kohtulahendi jõustumist. Hagist nähtuvalt leidsid hagi aluseks olevad faktilised elusündmused aset enne kohtuotsuse jõustumist tsiviilasjas nr 2-11-29868, s.o enne 07.10.2013. Hagejad panid hagis kirjeldatud asjaoludel põhinevad vastuväited maksma tsiviilasja nr 2-11-29868 menetluses. Seega ei saanud hagejad hagis märgitud asjaoludel nõuda sundtäitmiste lubamatuks tunnistamist, mistõttu puudus vajadus hinnata hagejate faktiväidete tõendatust. Isegi faktiväidete tõendatuse korral puudus hagejatel õigus nõuda nendele tuginedes sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Eelneva tõttu tuli hagi jätta rahuldamata. Kohus määras esialgu vale hagihinna, mida tuli otsuses muuta. Nimelt esitasid hagejad kaks eraldiseisvat sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kostja vastu, kusjuures kummagi nõude hind oli 3 500 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 134 lg 1 järgi tuli hageja I ja hageja II nõuded liita, mistõttu kujunes hagihinnaks 7 000 eurot. Hageja vastuväite kohtu tegevusele, millega kohus jättis rahuldamata hagejate 07.05.2018 menetlusdokumendis esitatud taotlused tõendite esitamiseks, jättis kohus rahuldamata. Asjaolud, mida hagejad taotluses märgitud tõenditega tõendada soovisid, ei omanud asjas tähtsus. TsMS § 386 lg 4 alusel tühistas kohus 11.02.2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
Menetluskulud jättis kohus võrdsetes osades hagejate kanda. Apellatsioonkaebus
4.Hagejad palusid maakohtu otsus tervikuna tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Ühtlasi esitasid hagejad menetlusabi taotluse. Maakohus leidis ebaõigesti, et praeguses asjas said hagejad tugineda üksnes nendele asjaoludele, mis olid tekkinud pärast tsiviilasjas nr 2-11-29868 tehtud lahendi jõustumist. Riigikohus ei andnud praeguses asjas 21.02.2018 tehtud määruses eelnevalt sellist juhist. Riigikohus andis üksnes üldise (abstraktse) õigusliku hinnangu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagide korduva esitamise õiguse kohta. Veel enam, Riigikohus kinnitas, et erandina võib uues hagis vastuväiteid esitada alustel, mis olid olemas juba esimese sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses. Seda juhul, kui vastuväiteid ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel (s.t menetlusosalisest sõltumatul põhjusel) menetlusõiguslikult maksma panna selliselt, et kohus saanuks nende kohta võtta kohtulahendis seisukoha. Praegusel juhul ei saanud vastuväiteid eelmises tsiviilasjas objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult maksma panna, sest maakohus, ringkonnakohus ja Riigikohus pidasid tsiviilasjas nr 2-11-29868 hagejate esitatud täiendavaid väiteid hagi aluse muutmiseks TsMS § 376 lg 1 järgi ning keeldusid neid menetlemast ja esitatud tõendeid hindamast. Lisaks puudus hagejatel objektiivsel põhjusel võimalus nimetatud täiendavate vastuväidete koos hagiavaldusega varasemas tsiviilasjas esitamiseks, sest vastuväiteid kinnitavad tõendid said hagejad alles pärast hagi esitamist ning esitasid neid kohtule viivitamatult ja tähtaegselt. Kuivõrd hagejate vastuväidete menetlemine oli võimalik, keeldus kohus ebaõigest tõendite kogumise taotluste rahuldamisest ja lõpetas ennatlikult eelmenetluse. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda. TsMS § 637 lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Maakohus kohaldas õigesti materiaalõigust, kui leidis, et kuna kõik praeguses tsiviilasjas nimetatud hagejate vastuväited põhinesid alustel, mis tekkisid pärast tsiviilasjas nr 2-11-29868 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamist, tuli hagi jätta rahuldamata hagejate vastuväiteid eraldi analüüsimata. Eelnev järeldus on kooskõlas samas asjas tehtud Riigikohtu 21.02.2018 määruses antud juhistega (lahendi p 15). Iseenesest on õige hagejate väide, et teatud erandlikel juhtudel võib uues sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vastuväiteid esitada alustel, mis olid olemas juba esimese sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses, kuid praegusel juhul neid ei esinenud. Kirjeldatud erandlik asjaolu peab olema menetlusosalisest sõltumatu objektiivne takistus. Apellatsioonkaebuses tõid hagejad välja, et selleks objektiivseks takistuseks oli kohtute keeldumine hagi aluse muutmisest. Kusjuures vastuväiteid kinnitavad tõendid said hagejad alles pärast hagi esitamist ning esitasid neid kohtule viivitamatult ja tähtaegselt. Eelneva näol ei ole tegu erandliku menetlusosalisest sõltumatu takistusega. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (TsMS § 4 lg 2). Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte
esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Kusjuures pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2). Seejuures on poolel voli otsustada, kas ja millal ta oma vastuväited ja tõendid esitab, kuid seejuures tuleb arvestada sellega, et kohus menetleb asja vastavalt kohtumenetluse seadustikus sätestatud korrale ning asjaolude, väidete, tõendite jm hilinenult esitamise korral jätab kohus nendega arvestamata. Eelnevast nähtub, et asjaolude, väidete ja tõendite esitamine on menetlusosalise mõjusfääris. Seega ei ole eelmises tsiviilasjas, kus lahendati sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kohtu poolt hilinenult esitatud asjaolude, väidete ja/või tõendite kõrvale jätmine objektiivne takistus, mis annab menetlusosalisele võimaluse pöörduda samas asjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga kohtusse asjaoludel, mis esinesid juba eelmise hagi menetlemise ajal. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus, kaaludes kõiki kaebuses esitatud väiteid, jõudnud seisukohale, et kaebus ei kuuluks väidete õigsust eeldades rahuldamisele, s.t puudub esitatud faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Leides menetlusse võtmise otsustamise etapis, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte, mistõttu ei teki teisel poolel menetluskulusid, mis tuleks apellandil kaebuse rahuldamata jätmise korral kanda. Kuivõrd kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest sellel perspektiivi puudumise tõttu, ei vaata kohus läbi hagejate menetlusabi taotlust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hagejate kanda võrdsetes osades (TsMS § 168 lg 1, § 165 lg 1). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust hagejatele ei tagasta. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.