Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue

Kostja vastuväited

Menetluskulud jättis kohus võrdsetes osades hagejate kanda. Apellatsioonkaebus

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Kusjuures pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2). Seejuures on poolel voli otsustada, kas ja millal ta oma vastuväited ja tõendid esitab, kuid seejuures tuleb arvestada sellega, et kohus menetleb asja vastavalt kohtumenetluse seadustikus sätestatud korrale ning asjaolude, väidete, tõendite jm hilinenult esitamise korral jätab kohus nendega arvestamata. Eelnevast nähtub, et asjaolude, väidete ja tõendite esitamine on menetlusosalise mõjusfääris. Seega ei ole eelmises tsiviilasjas, kus lahendati sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kohtu poolt hilinenult esitatud asjaolude, väidete ja/või tõendite kõrvale jätmine objektiivne takistus, mis annab menetlusosalisele võimaluse pöörduda samas asjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga kohtusse asjaoludel, mis esinesid juba eelmise hagi menetlemise ajal. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus, kaaludes kõiki kaebuses esitatud väiteid, jõudnud seisukohale, et kaebus ei kuuluks väidete õigsust eeldades rahuldamisele, s.t puudub esitatud faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Leides menetlusse võtmise otsustamise etapis, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte, mistõttu ei teki teisel poolel menetluskulusid, mis tuleks apellandil kaebuse rahuldamata jätmise korral kanda. Kuivõrd kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest sellel perspektiivi puudumise tõttu, ei vaata kohus läbi hagejate menetlusabi taotlust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hagejate kanda võrdsetes osades (TsMS § 168 lg 1, § 165 lg 1). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust hagejatele ei tagasta. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.