10. august 2018. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-7385
Tsiviilasi
I Ki (K) ja Jelena Ki (K) hagi Danske Bank A/S Eesti filiaali vastu täiteasjades nr 024/2011/1268 ja 024/2011/1269 sundtäitmiste lubamatuks tunnistamise nõuetes
Tsiviilasja hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad
I K (isikukood xzx, aadress xxx) Jelena K (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja V Seppik (elektronpost xxx)
Kostja
Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826, aadress Narva mnt 11, 15015 Tallinn) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres (elektronpost [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 15.05.2018
RESOLUTSIOON
1.Määrata hagihinnaks 7000 (seitse tuhat) eurot.
2.Jätta rahuldamata I Ki (K, isikukood x) ja Jelena Ki (K, isikukood x) 23.05.2018.a Harju Maakohtule esitatud vastuväide kohtu tegevuse peale.
3.Jätta rahuldamata I Ki (K, isikukood x) hagi Danske Bank A/S Eesti filiaali (registrikood 11488826) vastu täiteasjas nr 024/2011/1269 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes.
4.Jätta rahuldamata Jelena Ki (K, isikukood x) hagi Danske Bank A/S Eesti filiaali (registrikood 11488826) vastu täiteasjas nr 024/2011/1268 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes.
5.Tühistada Harju Maakohtu 11.02.2015 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu täitemenetluse peatamine täiteasjades nr 024/2011/1268 ja 024/2011/1269. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud võrdsetes osades I Ki (K, isikukood x) ja Jelena Ki (K, isikukood x) kanda. 1 (7)
7.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
Menetluse käik
1.I K (hageja I) ja Jelena K (hageja II) (hagejad) esitasid 18.02.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse Danske Bank A/S Eesti filiaali (kostja) vastu sundtäitmise täiteasjades nr 024/2011/1258 ja 024/2011/1269 lubamatuks tunnistamise nõudes (I kd, tl-d 1-13, II kd, tl-d 4-7). Kohus võttis 11.02.2015 hagi menetlusse (III kd, tl 78). Kohus tagas 11.02.2015 hagi (III kd, tl 85). Kostja vastas hagile 07.11.2016 (VII kd, tl-d 1-21). Hagejad esitasid kostja vastuse kohta arvamuse 28.12.2016 (VII kd, tl-d 127-139). Maakohus jättis hagiavalduse 24.04.2017 määrusega läbi vaatamata (VIII kd, tl-d 61-64). Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21.08.2017 määrusega maakohtu 24.04.2017 määruse (VIII kd, tl-d 108-110). Riigikohtu 21.02.2018 määrusega jäeti kostja määruskaebus ringkonnakohtu 21.08.2017 määruse peale läbi vaatamata (VIII kd, tl-d 149-153). Hagejad esitasid 07.05.2018 hagiavalduse koondteksti (VIII kd, tl-d 185-201). Kostja esitas 08.05.2018 oma seisukohad (IX kd, tl-d 2-4). Kohtuistung toimus 15.05.2018 (IX kd, tl-d 10-12). Hagejad esitasid 23.05.2018 maakohtu tegevusele vastuväite (IX kd, tl-d 13-19). I Ki ja Jelena Ki hagi
2.Hagejad põhjendavad hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Hagejad ja kostja sõlmisid 05.08.2008 lepingu (Ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmine, hüpoteegi seadmise leping ning asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus), mille alusel seati hagejatele kuuluvatele kinnisasjadele hüpoteek, mis tagas kostja nõuded hageja I, hageja II, V Ki, O Ki, X X X ja Aktsiaseltsi X vastu (05.08.2008 täitedokument). Kostja täitmisavalduse ja 05.08.2008 täitedokumendi alusel alustas kohtutäitur Arvi Pink täitemenetlust täiteasjades nr 024/2011/1258 ja 024/2011/1269. Sundtäitmisele esitati kostja ja Aktsiaseltsi X vahel 31.10.2008 sõlmitud laenulepingust nr KL-311008SC ja 15.04.2010 sõlmitud laenulepingust nr KL150410SC tuleneva 10 333 911,39 euro tasumise nõue 843 633,76 euro nõude ulatuses. Laenulepingud on tühised, sest laenulepingutega refinantseeriti tühisest lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja ja X X X sõlmisid laenulepingu nr KL-050808EL. Laenuleping on tühine, sest X X X tegutses ilma filiaali omamata Eestis, mistõttu tal puudus õigusvõime. Lepingust tulenevad kohustused tuleb omistada äriühingut volikirja alusel esindanud A Bile. Aktsiaselts X refinantseeris 31.10.2008 sõlmitud laenulepinguga nr KL-311008SC tühist laenulepingut nr KL-050808EL. X X X ei olnud laenulepingu nr KL-050808EL allkirjastamise ja laenu saamise ajal võimeline laenusummat õigeaegselt tagastama. Kostja ja Aktsiaseltsi X vahel 31.10.2008 sõlmitud laenuleping nr KL-311008SC on tühine, sest X X X oli sisuliselt maksejõuetu. Aktsiaselts X ei olnud sellest laenulepingu sõlmimise ajal teadlik. Kostja oli või pidi sellest 2 (7)
laenulepingu sõlmimisel olema teadlik. Kostja piiras Aktsiaseltsi X võimalust saada teavet X X X maksevõime kohta. Kostja varjas Aktsiaseltsi X eest teavet X X X maksevõime kohta. Kostja eesmärk oli vahetada maksevõimetu ja õigusvõimetu laenusaaja X X X välja Aktsiaseltsi X vastu. Kostja ja Aktsiaseltsi X vahel 15.04.2010 sõlmitud laenuleping nr KL150410SC on tühine samadel põhjustel. Lisaks sellele on laenuleping sõlmitud vastuolus vastutustundliku laenamise põhimõttega. 05.08.2008 täitedokumendis sisalduv tagatiskokkulepe on tühine, sest füüsilistele isikutele kuuluvate kinnisasjadega tagatakse X X X ja Aktsiaseltsi X kõikvõimalikke kohustusi kostja ees. Kostja ja A A R kontrolli all olev osaühing (ostja) sõlmisid 24.05.2011 võlaõigusliku müügilepingu, millega kostja kohustus müüma ostjale 550 000 euro eest kostjale II kuuluvad kinnisasjad (VIII kd, tl-d 186-190).
3.Hageja I taotleb kohtult sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr 024/2011/1269 ja hageja II taotleb kohtult sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr 024/2011/1268 (III kd, tl 6). Danske Bank A/S Eesti filiaali vastuväited hagile
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hagi esemete kohta samal alusel on olemas jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-11-29868. Hagejad ei ole tuginenud hagis uutele asjaoludele. Sellise hagi esitamine ja menetlemine on vastuolus res judicata printsiibiga. Laenulepingud nr KL-311008SC ja KL150410SC ei ole tühised heade kommetega vastuolu tõttu. X X X oli õigusvõimeline. Laenulepingute kehtivus on tuvastatud tsiviilasjades nr 2-13-45733 ja 2-13-45731. Tagatiskokkulepe on kehtiv (VII kd, tl-d 1-21). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
Hagihinna määramine
5.TsMS § 136 lg 4 sätestab, et tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus määras hagi menetlusse võtmisel hagihinnaks 3500 eurot (III kd, tl 78). Kohus on seisukohal, et kohus on hagihinna määranud ebaõigesti, mistõttu tuleb hagihinda muuta. Hageja I taotleb kohtult sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr 024/2011/1269 ja hageja II taotleb kohtult sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr 024/2011/1268 (III kd, tl 6). Seega on hagiavalduses esitatud kaks eraldiseisvat sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet kostja vastu. TsMS § 132 lg 5 sätestab, et mittevaraliseks loetakse hagihinna tähenduses ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6000 eurot. TsMS § 132 lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 134 lg 1 sätestab, et hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Hageja I esitatud hagi hinnaks on TsMS § 132 lg 5 ja 132 lg 1 järgi 3500 eurot. Hageja II esitatud hagi hinnaks on TsMS § 132 lg 5 ja 132 lg 1 järgi 3500 eurot. TsMS § 134 lg 1 järgi tuleb hageja I ja hageja II nõuded liita. Seega on TsMS § 132 lõigete 1 ja 5 ning § 134 lg 1 järgi käesolevas asjas hagihinnaks 7000 eurot (3500+3500=7000). Kohus määrab TsMS § 136 lg 4 järgi hagihinnaks 7000 eurot. Hagi aluseks olevate asjaolude ringi tuvastamine
6.Kohus on hagejate esitatud menetlusdokumentide põhjal seisukohal, et hagejad põhjendavad hagi järgmiste väidetega: 3 (7)
Hagejad ja kostja sõlmisid 05.08.2008 lepingu (Ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmine, hüpoteegi seadmise leping ning asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus), mille alusel seati hagejatele kuuluvatele kinnisasjadele hüpoteek, mis tagas kostja nõuded hageja I, hageja II, V Ki, O Ki, X X X ja Aktsiaseltsi X vastu (05.08.2008 täitedokument). Harju Maakohtu 04.10.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-29868 jäeti rahuldamata hagejate hagi sundtäitmiste lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 024/2011/1258 ja 024/2011/1269. Otsus jõustus 07.10.2013. Kostja ja X X X vahel sõlmitud laenuleping nr KL-050808EL on tühine, sest X X X-l puudus õigusvõime; Kostja ja Aktsiaseltsi X vahel 31.10.2008 sõlmitud laenuleping nr KL-311008SC on tühine, sest X X X oli sisuliselt maksejõuetu. Aktsiaselts X ei olnud sellest laenulepingu sõlmimise ajal teadlik. Kostja oli või pidi sellest laenulepingu sõlmimisel olema teadlik. Kostja piiras Aktsiaseltsi X võimalust saada teavet X X X maksevõime kohta. Kostja varjas Aktsiaseltsi X eest teavet X X X maksevõime kohta. Kostja eesmärk oli vahetada maksevõimetu ja õigusvõimetu laenusaaja X X X välja Aktsiaseltsi X vastu. Kostja ja Aktsiaseltsi X vahel 15.04.2010 sõlmitud laenuleping nr KL150410SC on tühine, sest X X X oli sisuliselt maksejõuetu. Aktsiaseltsi X ei olnud sellest laenulepingu sõlmimise ajal teadlik. Kostja oli või pidi sellest laenulepingu sõlmimisel olema teadlik. Kostja piiras Aktsiaseltsi X võimalust saada teavet X X X maksevõime kohta. Kostja varjas Aktsiaseltsi X eest teavet X X X maksevõime kohta. Kostja eesmärk oli vahetada maksevõimetu ja õigusvõimetu laenusaaja X X X välja Aktsiaseltsi X vastu. Lisaks sellele on laenuleping sõlmitud vastuolus vastutustundliku laenamise põhimõttega. Täitedokument on tühine, sest selles sisaldub tagatiskokkulepe, mis piirab ebamõistlikult kinnisasja omanike majandusvabadust ja edasist toimetulekut (VIII kd, tl-d 186-190). Kohus on seisukohal, et hagejate endi avaldatud asjaoludest nähtuvalt on hagi aluseks olevad faktilised elusündmused leidnud aset enne kohtuotsuse jõustumist tsiviilasjas nr 2-11-29868, st enne 07.10.2013. Hagejate vastuväide kohtu tegevusele
7.Kohus jättis 15.05.2018 kohtuistungil rahuldamata hagejate 07.05.2018 taotlused tõendite esitamiseks (IX kd, tl 10 pöördel). Kohus jättis rahuldamata hagejate 07.05.2018 menetlusdokumendis esitatud järgmised taotlused tõendite esitamiseks: A Bi, R P , S S , R L , A K ja O D tunnistajatena ülekuulamise taotlus, Vi S vande all ülekuulamise taotlus, kostjalt X X X arvelduskonto nr x väljavõtete ajavahemiku kohta 18.10.2005 kuni 31.12.2008 väljanõudmise taotlus, X X X nimel ajavahemikus 18.10.2005 kuni 31.12.2008 esitatud kasumiaruannete, bilansside ning laenu kasutamise ja tagastamisega seotud dokumentide väljanõudmise taotlus, Tallinna notarilt Tiit Sepalt (Sepp) teabe ja dokumentide väljanõudmise taotlus ning Eestis tegevusloa alusel tegutsevatest krediidiasutustest ja Läti Vabariigi Parex pangast erinevate kolmandate isikute kontode väljavõtete ajavahemiku 01.01.2005 kuni 31.12.2008 kohta väljanõudmise taotlus (VIII kd, tl 200). Kohus leidis, et kohus ei vastu võtma ega koguma tõendit, millega ei soovita tõendada asjaolu, mis omab asja lahendamisel tähendust (IX kd, tl 10 pöördel). Hagejad esitasid 23.05.2018 kohtu tegevusele kirjaliku vastuväite ja taotlesid asja arutamise uuendamist (IX kd, tl-d 13-19). Hagejad on kohtule esitatud vastuväites arvamusel, et vaatamata asjaolude tekkimisele enne Harju Maakohtu 04.10.2012 otsuse jõustumist on neil õigus nendele asjaoludele tuginedes esitada uus hagiavaldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagejad leiavad, et hagi esitamise alust ei olnud võimalik menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks saanud võtta selle aluse kohta kohtulahendis seisukoha, sest maakohus, ringkonnakohus ja Riigikohus pidasid tsiviilasjas nr 2-11-29868 hagejate esitatud täiendavat väidet hagi aluse muutmiseks ning keeldusid vastuväidet menetlemast ja esitatud tõendeid hindamast (IX kd, tl 17). 4 (7)
8.TsMS § 238 lg 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui: 1) tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune; 2) asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Kohus on seisukohal, et asjas puudub vaidlus selle üle, et hagejad põhjendavad hagiavaldust faktiliste (elu)sündmustega, mis on tekkinud enne Harju Maakohtu 04.10.2012 otsuse tsiviilasjas nr 2-1129868 jõustumist. Kõnealune kohtuotsus jõustus 07.10.2013. Samuti on hagejad kinnitanud, et tsiviilasjas nr 2-11-29868 jättis maakohus arvesse võtmata ja menetlemata hagejate väited laenulepingute nr KL-311008SC ja KL150410SC tühisuse kohta, sest pidas seda hagi muutmiseks (VIII kd, tl-d 186 pöördel, 190 pöördel). Kohus saab aru, et hagejad ei tugine sellele, et mõni hagi aluseks olev asjaolu on tekkinud pärast Harju Maakohtu 04.10.2012 otsuse jõustumist tsiviilasjas nr 2-11-29868. Kohus saab aru, et hagejate hinnangul kujutab tsiviilasjas nr 2-11-29868 kohtu poolne mittenõustumine hagi aluse muutmisega objektiivset põhjust, miks ei olnud vastuväiteid võimalik menetlusõiguslikult maksma panna.
9.Kohus on seisukohal, et hagejate kirjeldatust nähtuvalt panid nad oma vastuväited menetlusõiguslikult maksma – hagejad esitasid vastuväited ja tõendid tsiviilasja nr 2-11-29868 menetluse raames. Kohtud ei nõustunud tsiviilasjas nr 2-11-29868 hagi muutmisega, mistõttu jäid esitatud asjaolud sisuliselt hindamata. Kohus leiab, et hagi muutmisega mittenõustumine ja asjaolude hindamata jätmine ei kujuta endast objektiivset võimatust panna vastuväited menetlusõiguslikult maksma, sest hagejatele oli tagatud tõhusa õiguskaitsevahendina kohtulahendi vaidlustamise õigus. Seega ei saa hagejad käesoleval juhul alustada enne Harju Maakohtu 04.10.2012 otsuse jõustumist tekkinud asjaoludele tuginedes uut vaidlust juba lahendatud vaidluse eseme suhtes. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et tagatiskokkuleppe tühisusele ei saa hagejad tugineda sõltumata sellest, kas nad on varem üritanud vastuväidet maksma panna või mitte. Kui tehing on TsÜS § 86 järgi tühine, siis on tehing tühine alates selle tegemisest. Hagejad ei ole tuginenud sellele, et tagatiskokkulepe on muutunud kehtetuks pärast tsiviilasjas nr 2-11-29868 tehtud otsuse jõustumist (nt lepingu tühistamise tõttu). Tagatiskokkuleppe sisu oli hagejatele teada juba hagiavalduse esitamisel tsiviilasjas nr 2-11-29868 ning seetõttu ei saa hagejad tagatiskokkuleppe sisust tulenevale tühisusele pärast tsiviilasjas nr 2-11-29868 tehtud otsuse jõustumist tugineda. Samuti leiab kohus, et hagejate väited X X X väidetava sisulise maksejõuetuse, Aktsiaseltsi X teadmatuse selle kohta, kostja poolt Aktsiaseltsi X teabe saamise võimaluse, kostja poolse teabe varjamise ja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta ei anna alust ka väidete tõendamise korral sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Aktsiaseltsi X poolt ebapiisava teabe põhjal lepingute sõlmimine võib olla aluseks tehingu tühistamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSÜS) 5. peatükis 2. jaos sätestatud alustel ja korras. Hagejad ei tugine tehingute tühistamisele. Samuti ei too vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too samuti kaasa tehingu tühisust, vaid võib anda aluse laenusaaja kahju hüvitamise nõudele laenuandja vastu. Hagejad ei tugine sellele, et Aktsiaseltsil X on kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Seega ei saa hagejate väited tuua nende tõendamise korral kaasa sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et asjaolud, mida hagejad käesolevas asjas tõendada soovivad, ei oma asjas tähtsust. Sellest, kas hagejad tõendavad hagi alusena esitatud asjaolud või mitte, ei sõltu hagiavalduse lahendamine – hagejate tõendatavad faktilised elusündmused on aset leidnud enne Harju Maakohtu 04.10.2012 otsuse tsiviilasjas nr 2-11-29868 jõustumist ning hagejad ei saa nendele asjaoludele tugineda.
5 (7)
Eeltoodut arvestades jättis kohus õigesti rahuldamata hagejate 07.05.2018 taotlused tõendite esitamiseks. Kohus jätab hagejate vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata ning asja arutamise uuendamata. Hagiavalduse lahendamine
10.TMS § 221 lg-te 1 ja 11 kohaselt võib võlgnik esitada täitedokumendile materiaalõiguslikke vastuväited. Selleks tuleb võlgnikul esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mida võib TMS § 221 lg 3 kohaselt esitada täitemenetluse lõpuni. Kui täitedokumendiks on kohtulahend, sätestab TMS § 221 lg 2 kitsendavalt, et võlgniku (materiaalõiguslike) vastuväidete alused peavad olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus, ning et seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Õiguslikult samamoodi tuleb hinnata olukorda, kui täitedokumendiks ei ole küll kohtulahend, kuid võlgnik on esitanud täitedokumendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mis on jäetud jõustunud kohtulahendiga rahuldamata. Kui võlgnik esitab seejärel uue sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, tuleb selle lubatavust analoogia alusel hinnata TMS § 221 lg 2 alusel. Uue hagi korral on lubatavad üksnes vastuväited, mis põhinesid alustel, mis tekkisid pärast asjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamist. Sellisteks vastuväideteks saavad nt olla võla osaline või täielik tasumine pärast kohtulahendit, samuti nt tasaarvestusavaldusele tuginemine, kui tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes tekkis pärast kohtulahendi jõustumist (vt ka Riigikohtu 15.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-111-15, p 10, 21.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-14-7385, p 15). Kohus tegi kindlaks asjaolude ringi, millega hagejad põhjendavad oma hagiavaldust (vt otsuse p 6). Hagejad esitasid hagis vastuväited alustel, mis olid olemas juba esimese sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses tsiviilasjas nr 2-11-29868 (vt otsuse p 6). Hagejad panid nimetatud asjaoludel põhinevad vastuväited maksma tsiviilasja nr 2-11-29868 menetluses (vt otsuse p 9). Seetõttu ei saa hagejad hagis märgitud asjaoludele tuginedes alustada uut vaidlust juba lahendatud vaidluse eseme suhtes. Kuivõrd hagejate poolt hagis märgitud asjaoludele tuginedes ei saa alustada uut vaidlust juba lahendatud vaidluse eseme suhtes, ei saa hagejad nõuda hagis märgitud asjaoludel sundtäitmiste lubamatuks tunnistamist. Hagejad ei saa hagis märgitud asjaoludel nõuda sundtäitmiste lubamatuks tunnistamist, mistõttu puudub vajadus hinnata hagejate faktiväidete tõendatust – sellest, kas hagejate faktiväited on tõendatud, ei sõltu hagi rahuldamine. Isegi faktiväidete tõendatuse korral puudub hagejatel õigus nõuda nendele tuginedes sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Kohus ei hinda seetõttu, kas hagejate faktiväited on tõendatud. Hagejatel puuduvad hagis märgitud asjaoludel õigused esitada hagiavaldused nende suhtes läbiviidavate sundtäitmiste lubamatuks tunnistamiseks. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja I hagi täiteasjas nr 024/2011/1269 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes ja hageja II hagi täiteasjas nr 024/2011/1268 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagi tagamise abinõu
11.Kohus kohaldas 11.02.2015 hagi tagamise abinõusid. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus jättis hagiavalduse mõlema hageja nõuetes rahuldamata. Seetõttu esineb alus hagi tagamise tühistamiseks. Kohus tühistab 11.02.2015 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 6 (7)
12.TsMS § 162 lg 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja tegi sellega otsuse hagejate kahjuks. Kohus jätab seetõttu menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda.
13.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.