Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 24. märts 2015 Tsiviilasja number
2-15-977
Tsiviilasi
AS Holmen Mets avaldus Hansamets OÜ likvideerimiseks
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: AS Holmen Mets (registrikood 01305523, asukoht: Sadama tee 6, 44109 Kunda, e-post: [email protected]), lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Annely Sepp (epost: [email protected]); Puudutatud isik: Hansamets OÜ (registrikood 11051584, asukoht: Ojaküla, Viru-Nigula vald), lepinguline esindaja. vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiir (e-post: mä[email protected]).
Resolutsioon
1.Jätta Holmen Mets AS-i avaldus Hansamets OÜ likvideerimise otsustamise nõudes läbi vaatamata.
2.Jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda ning välja mõista avaldaja Holmen Mets ASilt puudutatud isiku Hansamets OÜ kasuks menetluskulud kokku summas 200 (kakssada eurot).
2-15-977 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
1.21. jaanuaril 2015 esitas AS Holmen Mets (avaldaja) Viru Maakohtule avalduse Hansamets OÜ likvideerimise otsustamiseks. Avalduse kohaselt Hansamets OÜ (puudutatud isik) kohta on 03.07.2014 tehtud hoiatusmäärus nr Ä 40016507 / M5 registrist kustutamiseks, kuivõrd Hansamets OÜ on jätnud majandusaasta aruanded esitamata.
2.Avaldajal on puudutatud isiku vastu nõue summas 24 943.17 eurot, millest põhivõlgnevus 17 423.64 eurot ja avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 7 519.53 eurot. Nõue tuleneb avaldaja ja puudutatud isiku vahel sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingutest nr T22/0311, T34/0411, T55/0812 ja T63/1012 tulenevalt esitatud kreeditarvetest alljärgnevalt: 26.03.2012 arve nr 064 summas 40 800 eurot, millest on tasumata 15 863,64 eurot; 22.01.2013 arve nr 130026 summas 15 360 eurot, millest on tasumata 1 560 eurot.
3.Tulenevalt TsÜS § 45 lg-st 2 eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamise korral juriidiline isik lõppeb. Seega, kui puudutatud isik registrist kustutakse, siis ei saa avaldaja oma nõuet tema vastu enam rahuldada. Registripidaja ei ole väljaandes Ametlikud Teadaanded küll ÄS § 60 lg 2 kohast teadet avaldanud, kuid kuna 03.07.2014 tehtud kustutamishoiatusest on möödunud enam kui 6 kuud ning puudutatud isik ei ole oma majandusaasta aruannet esitanud, siis peaks tegelikkuses avalduse esitamise hetkeks ÄS § 60 lg 2 nimetatud teade olema väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud. Seega võib avaldaja puudutatud isiku likvideerimise avalduse esitada.
4.Avaldaja lisas avaldusele vandeadvokaat Tambet Mullari nõusoleku tegutsemiseks Hansamets OÜ likvideerijana. Avaldaja palus juhindudes ÄS § 60 lg 1, lg 2, § 205, § 206 lg 3 otsustada Hansamets OÜ likvideerimine ning määrata likvideerijaks vandeadvokaat Tambet Mullari.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
5.17. veebruaril 2015 esitatud seisukohas puudutatud isik tunnistas, et talle on tõesti tehtud kustutamishoiatus. ÄS § 60 lg 1 kohaselt, kui osaühing ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud. Vastav tähtaeg on OÜ-le Hansamets ka antud.
6.Võlausaldajale on antud õigus taotleda võlgnikust juriidilise isiku likvideerimismenetluse läbiviimist alates ÄS § 60 lg 2 teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Käesoleval juhul on avaldaja asunud taotlema kohtult likvideerimise otsustamist ennatlikult, st täitmata on selle eeldus. OÜ Hansamets on taotlenud registriosakonnalt määratud tähtaja pikendamist kuni 30.03.2015 ja on saanud ka e-kirjaga kinnituse lisatähtajast. Seega puudus registripidajal ka põhjus nimetatud teate avaldamiseks.
7.Vastavalt TsMS § 423 lg 2 kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Olukorras, kus ÄS 2 (6)
2-15-977 § 60 sätestatud eeldused ei ole täidetud (sh aruannete esitamise tähtaeg ei ole saabunud), ei ole avaldusega võimalik saavutada avaldaja taotletud eesmärki ning selleks puudub ka õiguslik alus. Seega tuleb avaldus jätta läbi vaatamata ning lõpetada antud menetlus.
8.Puudutatud isik leidis, et eelduste täitmisel oleks põhjendatud määrata likvideerijaks olemasolev juhatuse liige, kuna käesoleval ajal on aruannete esitamise raskuste põhjuseks eelneva juhatuse liikme tegemata jätmised ja OÜ-le Hansamets olulise kahju põhjustamine. OÜ-le Hansamets teadaolevalt on avaldaja eelneva juhatuse liikmega väga heades suhetes ning sobiva likvideerija määramine võib olla ajendatud soovist vältida eelneva juhatuse vastu oluliste kahjunõuete esitamist.
9.Puudutatud isik palus jätta avaldus läbi vaatamata või rahuldamata ning määrata kindlaks OÜ Hansamets menetluskulude suurus summas 200 eurot ja mõista menetluskulud välja avaldajalt.
AVALDAJA SEISUKOHT
10.12.03.2015 esitatud seisukohas avaldaja selgitas, et äriregistrist nähtuvate andmete kohaselt on puudutatud isikul esitamata 2011, 2012 ja 2013 majandusaasta aruanded. 17.02.2015 menetlusdokumendile lisatud avaldusest registripidajale nähtub aga, et puudutatud isik on taotlenud tähtaja pikendamist vaid 2011 ja 2012 majandusaasta aruande esitamiseks. Järelikult saab registripidaja vastusest järeldada, et pikendatud on 2011 ja 2012 majandusaasta aruannete esitamise tähtaega, kuid 2013 aruande esitamise tähtaega pikendatud ei ole. Samuti ei muuda tähtaja pikendamine hoiatusmäärust olematuks. Seega oleks registripidaja pidanud ÄS § 60 lg 2 tulenevalt avaldama vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ehk likvideerimismenetluse algatamine ei ole käesoleval juhul ennatlik ning puudub alus avalduse läbivaatamata või rahuldamata jätmiseks.
11.Puudutatud isiku arvamuses märgitu kohaselt ei jõutud esitada 2011 ja 2012 majandusaasta aruandeid, kuna väidetavalt seoses juhatuse liikme vahetumisega 20.11.2012 „korrastati äriühingu dokumente“. Seega väidab puudutatud isik, et majandusaasta aruannet ei jõutud esitada, kuivõrd enam kui kahe aasta vältel tegeleti äriühingu dokumentide korrastamisega. Nimetatu ei saa olla mõjuvaks põhjuseks majandusaasta aruannete esitamata jätmiseks.
12.Arvestades OÜ Hansamets tegevust alates 2015.a algusest, on vähetõenäoline, et puudutatud isik 2011 ja 2012 majandusaasta aruande 30. märtsiks 2015 esitab. Avaldajale teadaolevalt on alates käesoleva aasta algusest puudutatud isik tegelenud vara väljaviimisega äriühingust. Avaldaja andmete kohaselt on näiteks veok MAN 420 TGA võõrandatud puudutatud isiku juhatuse liikmega seotud äriühingule OÜ Sydtrans Trade. Puudutatud isikul käesolevaks ajaks tekkinud suures ulatuses täitmata kohustusi. Lisaks võlgnevusele avaldaja ees on puudutatud isikul tekkinud viimaste kuude jooksul liisingulepingust tulenevad võlgnevused puudutatud isiku kasutuses olevate sõidukite osas, mida OÜ Hansamets kasutab igapäevaselt enda äritegevuses. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on 27.02.2015 avaldatud OÜ-le Hansamets maksekäsk tsiviilasjas nr 2-14-36526. Nimetatud maksekäsuga kohustati võlgnikku tasuma avaldajale OÜ-le Flexoil põhinõudeid summas 6 187.72 eurot, riigilõivu 185.63 eurot ja menetluskulu 20 eurot, samuti edasiulatuva viivise alates maksekäsu tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. 09.01.2015 on OÜ Hansamets suhtes avaldatud täitmisteade Rakvere kohtutäitur Kersti Vilbo poolt, sissenõudjaks Lemeks Viljandi AS nõudega summas 6 725.20 eurot. Lisaks on äriregistrist nähtuvate andmete kohaselt lastud äriühingule tekkida alates 12.01.2015 maksuvõlg, mille summa on hetkel suurenenud 10 242.14 euroni.
3 (6)
2-15-977
13.Avaldaja ei nõustu puudutatud isikuga likvideerijaks OÜ Hansamets praegune juhatuse liige Janek Kronberg (end. Fjodorov) nimetamise kohta. TsÜS § 41 lg-st 3 tulenevalt on äriühingu likvideerijatel juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerijad vastutavad oma kohustuste rikkumise eest nagu juhatuse liikmed. Seega ei sobi äriühingu likvideerijaks ei isik, kes ei ole enda varasemas tegevuses äriühingu juhatuse liikmena järginud juhatuse liikme kohustusi ning kelle juhtimisel on kujunenud olukord, kus äriühing ei täida enda kohustusi olulises osas. Puudutatud isiku juhatuse liige ei ole alates juhatuse liikmeks määramise hetkest novembris 2012.a esitanud mitte ühtegi OÜ Hansamets majandusaasta aruannet, millise tegevuse tulemusel on äriühingule tehtud hoiatusmäärus registrist kustutamiseks.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud avalduse, puudutatud isiku arvamuse ja avaldaja seisukohaga ning tsiviilasja materjalidega, leidis, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata.
15.Avaldaja nõudeks on puudutatud isiku likvideerimismenetluse algatamine ja likvideerija määramine. TsMS § 475 lg 1 p 1 alusel juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine on hagita asi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
16.Äriseadustiku (ÄS) § 205 alusel osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seadusest ei tulene teisiti. Osaühingu sundlõpetamise õiguslikud alused on sätestatud ÄS § 203, mille lg 1 p 3 kohaselt osaühing lõpetatakse kohtumäärusega ka muudel seaduses sätestatud juhtudel. Sama paragrahvi 2 lõike järgi osaühingu sundlõpetamise avalduse võib esitada juhatus, nõukogu, juhatuse liige, osanik, samuti teised seaduses nimetatud isikud. Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Avaldaja ei kuulu ÄS § 203 lg 2 sätestatud isikute hulka, mistõttu tal ei ole õigust esitada avaldust puudutatud isiku likvideerimismenetluse läbiviimiseks.
17.Kuna avaldaja on esitanud avalduse tuginedes võlgniku suhtes sundlõpetamise aluse esinemisele, kontrollib kohus, kas avaldaja väited annavad aluse avaldaja avalduse alusel puudutatud isiku sundlõpetamise menetluse algatamiseks.
18.ÄS § 203 lg 3 tulenevalt, kui sundlõpetamise aluseks oleva puuduse või muu asjaolu saab ilmselt kõrvaldada, määrab kohus osaühingule eelnevalt tähtaja puuduse või asjaolu kõrvaldamiseks. ÄS § 60 lg 1 sätestab, et kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud. Avaldaja esitatud äriregistri teabesüsteemi väljavõtte kohaselt 03.07.2014 tegi registripidaja Hansamets OÜ-le hoiatusmääruse nr Ä 40016507 / M5 registrist kustutamiseks põhjusel, et puudutatud isikul on esitamata majandusaasta aruanne. Registripidaja hoiatas majandusaasta aruande esitamata jätmisel äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 1 alusel registrist kustutamise või sundlõpetamise eest (t. lk. 8). 22.12.2014 on puudutatud isik palunud Viru Maakohtu registriosakonnalt 2011 ja 2012 majandusaastaaruannete esitamiseks lisatähtaega kuni 30.03.2015 (t. lk. 95-97). ÄS § 22 lg 1 alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni järgi äriregistrit peab Tartu Maakohtu registriosakond. 20.01.2015 pikendas Tartu Maakohtu registriosakond aruande esitamist kuni 30.01.2015 (t.lk. 57) ja selline pikendamine on ÄS § 203 lg 3 alusel lubatud. 4 (6)
2-15-977 Registripidaja 03.07.2014 hoiatusest ega 20.01.2015 e-kirjast ei saa välja lugeda, millise majandusaasta aruanne on puudutatud isiku poolt esitamata. Kohtu arvates käesolevas vaidluses ei ole antud asjaolul mingit tähtsust, tähtsus on vaid asjaolul, et puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramise tõttu kuni 30.03.2015 ei saa registriosakond puudutatud isikule muid hoiatusmäärusi teha.
19.ÄS § 60 lg 2 kohaselt, kui äriühing ei ole sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta. Registripidaja ei ole puudutatud isiku kohta ÄS § 60 lg 2 sätestatud teadet avaldanud ega võlausaldajaid registripidajale nõuetest puudutatud isiku vastu esitamise võimalusest teavitanud. Teate avaldas ta vaid ÄS § 60 lg 1 alusel. ÄS § 62 lg 2 sätestatud kuuekuuline tähtaeg puudutatud isiku vastu nõuete esitamiseks avaneb tingimusel, kui puudutatud isik ka 30. märtsiks 2015 majandusaasta aruannet või uut taotlust aruande esitamiseks määratud tähtaja pikendamiseks ei esita või kui registripidaja puudutatud isiku järjekordse tähtaja pikendamise taotlust ei rahulda. Käesoleval ajal ei saa kohus ette arvata, mida registripidaja puudutatud isiku suhtes pärast 30.03.2015 otsustab. Isegi kui avaldatakse teade ÄS § 60 lg 2 alusel, saab kohus puudutatud isiku sundlõpetamise otsustada kuue kuu möödumisel pärast vastava teate avaldamist.
20.TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. ÄS § 60 lg 2 sätestatud teate avaldamata jätmise tõttu ei ole avaldajal võimalik taotleda puudutatud isikule likvideerija määramist. Avaldaja väited temal puudutatud isiku vastu nõude tekkimise, puudutatud isiku kohustuste kasvamise ja puudutatud isiku poolt väidetavalt oma vara võõrandamise kohta ei anna avaldajale õigust puudutatud isiku likvideerimismenetluse algatamiseks. Avaldajal on õigus esitada puudutatud isiku vastu hagi või pankrotiavaldus. 27.01.2015 puuduste kõrvaldamise kohtumääruses kohus on küsinud avaldajalt, miks ta isiku vastu pankrotiavaldust ei esita, kui avaldaja arvates esineb pankrotisituatsioon. 03.02.2015 esitatud menetlusdokumendis on avaldaja teatanud, et ta ei ole esitanud avaldust puudutatud isiku pankroti väljakuulutamiseks, põhjusel et pankrotimenetluses oleks avaldaja võlgniku pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p sätestatud II järgu võlausaldaja ja tema nõude rahuldamine võib osutuda võimatuks.
MENETLUSKULUD
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kuna kohus jätab avalduse läbi vaatamata, jätab kohus kõik menetluskulud avaldaja kanda.
22.Puudutatud isik on esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita 5 (6)
2-15-977 menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).
23.TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas asjas esindas puudutatud isikut TsMS § 218 lg 1 p 1 nõutele vastav lepinguline esindaja. Puudutatud isiku lepinguline esindaja on esitanud kohtule seisukoha valdusele (t. lk. 91-94, sisuliselt 2 lk). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13). Puudutatud sikule 17.02.2015 esitatud arve nr 15113 kohaselt, kulus tema lepinguliselt esindaja arvamuse koostamiseks 2 tundi. Puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot, millele lisandub käibemaks, mis on mõistliku suurusega. Puudutatud isik on palunud välja mõista avaldajalt 200 eurot. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu on 200 eurot (2 x 100). TsMS § 168 lg 2 alusel mõistab kohus avaldajalt välja puudutatud isiku kasuks menetluskulud ilma käibemaksuta 200 eurot ja jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Riigilõiv
24.Avaldaja on 21.01.2015 tasunud avalduse esitamise eest riigilõivu 50 eurot (maksekorraldus nr 2786, toimikus lk 34). TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 6 kohaselt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kohus selgitab, et avaldajal on õigus esitada avaldus tasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 6 sätestatud tähtaja jooksul.
25.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 463 lg 1, § 465, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.