Kostja: Jaanus Vaher; isikukood 38002262719, elukoht XXXX.
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Jaanus Vaher vastu 30. mail 2012 sõlmitud järelmaksulepingu nr 1207020/96ta alusel võla väljamõistmiseks.
2.Mõista Jaanus Vaherilt (ik 38002262719) Kaupmehe Järelmaks OÜ (registrikood 11906650) kasuks välja:
2.1.792 (seitsesada üheksakümmend kaks) eurot ja 1 sent (sealhulgas tagastamata krediidisumma 517 eurot ja 18 senti, järelmaksuintress 53 eurot ja 93 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud 63 eurot ja 90 senti ning viivis ajavahemiku 19. veebruar 2013 – 31. oktoober 2014 eest 157 eurot);
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskuludest 87% kostja kanda ja 13% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Mõista Jaanus Vaherilt Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks välja menetluskulu 256 (kakssada viiskümmend kuus) eurot ja 65 senti.
Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
KIRJELDAV OSA
1.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja on 23. jaanuaril 2015 telefoni teel kohtule kinnitanud, et kostja e-posti aadress, millele võib menetlusdokumente kätte toimetada, on XXXX. Sellest tulenevalt saatis kohus 16. veebruaril 2015 kostja e-posti aadressile XXXX hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude ning luges nimetatud dokumendid TsMS § 3141 lg 2 alusel kostjale kätte toimetatuks 20. veebruaril 2015. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega üksnes osaliselt rahuldada ning osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 30. mail 2012. a. järelmaksulepingu nr 1207020/96ta (edaspidi: leping), mille alusel on hageja andnud kostjale üle järelmaksu summa 557,40 eurot. Hagi kohaselt ütles hageja lepingu 18. veebruaril 2013 üles põhjusel, et kostja ei olnud vaatamata hageja hoiatusele tasunud lepingujärgset võlgnevust. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks lepingu alusel välja põhivõla 517,18 eurot, järelmaksuintressi 53,93 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 63,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 236,81 eurot ning tasumata krediidiintressi 1,73 eurot ja alates 1. novembrist 2014 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 27% tagastamata krediidisummalt aastas.
5.Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla 517,18 eurot, järelmaksuintressi 53,93 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulude 63,90 eurot osas on tervikuna õiguslikult põhjendatud. Hagis esitatud asjaolude kohaselt ütles hageja lepingu üles, järgides võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 nõudeid. Seega võib hageja VÕS § 401 lg 3 ja § 399 lg 1 järgi nõuda põhivõla tagastamist. Samuti on hagejal õigus nõuda lepingu järgi enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud intressi. Lepingu üldtingimuste p 7.5 ning VÕS § 113 lg 5 alusel võib hageja nõuda kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude tasumist summas 63,90 eurot.
6.Kohus leiab, et hageja viivise nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud. Lepingu üldtingimuste p 2.1 kohaselt püsimaksete osalisel või täielikul mittetasumisel maksegraafikus toodud ajaks loetakse krediidisumma püsimakse tasumise tähtpäeval püsimakses sisalduva järelmaksu summa tasumata osa ulatuses krediidisaajale üleantuks ning tasumata järelmaksu summa sama summa ulatuses vähenenuks. Krediidisaaja on kohustatud tasuma väljastatud krediidisummalt krediidiintressi 27% aastas. Üldtingimuste p 2.2 kohaselt kuulub väljastatud krediidisumma viivitamatult tagastamisele. Üldtingimuste p 7.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist lepingujärgse krediidiintressiga võrdses määras krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti sissenõudmiskulu või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulu hüvitamisega viivitamisel.
7.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). ). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
8.Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hagejal on seega õigus kostjalt nõuda VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 III lause kohaselt viivist samas määras, mille pooled on näinud ette lepingus intressimäärana.
9.Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p-d 7.1; 2.1 ja 2.2 on osas, milles krediidisaaja on kohustatud püsimaksete osalisel või täielikul mittetasumisel maksegraafikus toodud ajaks tasuma väljastatud krediidisummalt krediidiintressi 27% aastas, VÕS § 415 lg 1 ja § 421 alusel tühised. Nimetatud üldtingimuste punktid on oma sisult tingimus, milles sätestatakse kostja kohustus tasuda viivist suuremas määras kui on lepingus kokkulepitud intressimäär. Nimelt nende üldtingimuste kohaselt loetakse kostjale maksete viivitamisel välja antuks uus laen, mis arvestatakse kohe kostja kohustuse katteks ning mis tuleb ka kohe tasuda, kuid millelt arvutatav intress on algselt kokkulepitud intressist suurem (27%, mitte 17,90%). Sisuliselt mingit raha liikumist ei toimu ning need tüüptingimused on mõeldud üksnes selleks, et võimaldada hagejal nõuda maksetega viivitamisel suuremat intressi, mis on vastuolus VÕS § 415 lg-ga 1. Hageja viivisenõue on seega õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 1 järgi määras 17,90% tagastamata järelmaksusummalt aastas.
10.Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku 19. veebruar 2013 – 31. oktoober 2014 eest viivis summas 157 eurot (517,18*619/365*0,179) ning alates 1. novembrist 2014 kuni põhivõla (517,18 euro) täieliku tasumiseni viivis 17,90% tagastamata põhivõlalt aastas.
11.Kuivõrd hageja ei ole hagiavalduses esitanud andmeid enne 18. veebruaril 2013 lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivise arvestuse kohta, siis ei ole kohtul võimalik mõista kostjalt hageja kasuks välja enne 18. veebruari 2013 sissenõutavaks muutunud viivist, mida hageja arvutas tühiste tüüptingimuste alusel. Hageja nõue tasumata krediidiintressi kostjalt väljamõistmiseks summas 1,73 eurot tuleb seega jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 87% ulatuses.
13.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 314 eurot, sh riigilõiv 200 eurot ning kantud õigusabikulu 114 eurot. Hagiavaldusele lisatud arvest nr 2167 nähtub, et hageja õigusabikulu sisaldab käibemaksu (tl 18).
14.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Juhindudes TsMS § 174 lgst 10 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja ei ole kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada leiab kohus, et hageja poolt kantud õigusabikulu on põhjendatud summas 95 eurot, s.t osas, mis ei sisalda käibemaksu.
15.Hageja menetluskulud koosnevad seega hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 200 eurot ja esindajatasust summas 95 eurot, kokku 295 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 87% kostja kanda ja 13% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 256 eurot ja 65 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.