Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Kohtujurist
Viktor Bome
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. märts 2014, Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-1331
Tsiviilasi
XXXOÜ hagi XXXOÜ ja XXXOÜ (pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepper vastu XXXOÜ nõude tunnustamiseks OÜ XXX(pankrotis) pankrotimenetluses
Menetlusosalised ja nende
hageja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Variku (Advokaadibüroo Simson & Variku, e-post [email protected]); kostja I XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); kostja I lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek (Advokaadibüroo ALTERNA, e-post [email protected]); kostja II XXXOÜ (pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepper (OÜ Haldur, e-post [email protected]).
esindajad
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse
2-13-1331 apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
TsMS § 444 lg 1 alusel võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Tuginedes TsMS § 444 lõikele 1, ei pea kohus vajalikuks antud otsuses kirjeldavas osas ära tuua kõiki asja kohta esitatud väiteid, vastuväiteid ja esitatud tõendeid.
Hageja palub tunnustada OÜ XXX nõuet XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses II järgu nõudena summas 2 297 566.52 eurot. Nõue tuleneb 01. märtsil 2008.a hageja XXXOÜ ja XXXOÜ (pankrotis) vahel väidetavalt sõlmitud garantiikirjast.
Kostja I leiab, et hageja nõue on jäänud tõendamata. Kostja I leiab, et nõude aluseks olevat garantiid ei ole kunagi antud ja et esitatud garantiikiri (selle koopia) on võltsitud tõend (seda ei eksisteerinud enne pankrotimenetluse algust). Kostja I palub jätta hagi rahuldamata.
Kostja II leiab, et XXXOÜ (pankrotis) hagis nimetatud garantiikirja andnud ei ole ja seega ei ole ta võtnud kohustust OÜ XXXOÜ ees täita viimatinimetatu rahaline nõue XXX vastu. Kostja II leiab, et hageja ei ole tõendanud nõude olemasolu. Kostja II palub jätta hagi rahuldamata.
Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Vaidlus puudub alljärgnevate asjaolude osas: − Harju Maakohus kuulutas 31. augusti 2012.a tehtud määrusega välja XXXOÜ OÜ (registrikood 10554260) pankroti ning määras pankrotihalduriks Peeter Sepperi. − Hageja esitas 13. septembril 2012.a pankrotihaldurile nõudeavalduse ning teatas oma II järgu nõudest, mis pankroti väljakuulutamise seisuga 31. august 2012.a oli võlgniku vastu 2 297 566.52 eurot. Nõue tulenes 01. märtsil 2008.a XXXOÜ ja XXXOÜ
2-13-1331 (pankrotis) vahel väidetavalt sõlmitud garantiikirjast. Garantiikirja, millele nõue tugineb, ei esitatud. − Pankrotimenetluse nõuete kaitsmise koosoleku protokollist nähtub, et hageja nõuet ei tunnustatud täies ulatuses ja vastuväite esitajaks olid kostja I XXXOÜ ja kostja II XXXOÜ (pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepper. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et XXXOÜ (pankrotis) andis väidetavalt 18. juunil 2008.a omapoolse garantii XXX kohustuste täitmise eest põhinõude ulatuses summas 2 297 566.52 eurot XXXOÜ ees ning kuivõrd XXX ei asunud oma kohustusi XXXOÜ ees täitma, on XXXOÜ-l tulenevalt garantiikirjast nõue XXXOÜ vastu summas 2 297 566.52 eurot. Kostjad on hagile vastu vaielnud tuginedes peamiselt asjaolule, et hageja nõue on täielikult tõendamata, kuivõrd nõude aluseks olevat garantiikirja ei ole hageja esitanud. Kostjad on seejuures taotlenud ekspertiisi läbiviimist juhul, kui hageja nõude aluseks oleva garantiikirja esitab (eesmärgiga vaidlustada dokumentide allkirjastamise aega, st ekspertiisitaotlus esitati eelkõige tindi vanuse määramiseks). Kostjad on seisukohal, et garantiikiri, isegi kui see esitatakse, on võltsitud tõend. Kohus märgib, et kohustas hagejat hiljemalt 25.09.2014. a vastama kostjate esitatud vastustele, milles oli muuhulgas tuginetud peamiselt asjaolule, et hageja nõue on täielikult tõendamata. Hageja kostjate vastustele ei vastanud ning jättis kohtunõude täitmata. Asjas toimus 14.10.2014. a kohtuistung. Istungil avaldas kostja I, et kui garantiikiri esitatakse, siis esitab kostja kohtule ekspertiisitaotluse garantiikirja allkirjastamise aja kontrollimiseks. Kohus andis hagejale tähtaja 22.10.2014 a. kell 10.00 garantiikirja esitamiseks, andes pooltele tähtaja eksperdile küsimuste esitamiseks. Pooled avaldasid, et kui garantiikirja ei esitata, on pooled nõus asja edasise menetlemisega kirjalikus menetluses. 22.10.2014. a taotles hageja tähtaja pikendamist, paludes täiendavat tähtaega kuni 24.10.2014. a kell 16:00-ni. Kohus rahuldas hageja taotluse ning pikendas täiendavate tõendite esitamise tähtaega 23.10.2014. a kell 16:00-ni. Hageja tähtaegselt ühtegi tõendit ei esitanud. 24.10.2014. a hilisööl on hageja esitanud avaliku e-toimiku kaudu täiendavaid tõendeid. Tõendite esitamisega kaasnev kaaskiri on allkirjastatud 24.10.2014. a kell 23:33. Nimetatust võib järeldada, et tõendid esitati 24.10.2014. a vahetult enne südaööd. 24.10.2014 ei ole esitatud eelnimetatud tõenditeks olevate dokumentide originaaleksemplare vaid koopiad. Kohus märkis oma 03.11.2014 kirjas menetlusosalistele, et ekspertiisi läbiviimine ilma originaalideta ei ole võimalik, sest kostja on teatanud kavatsusest vaidlustada dokumentide allkirjastamise aega, st ekspertiisitaotlus esitatakse eelkõige tindi vanuse määramiseks. Seega on kostja taotluse sisuks tõendada hageja nõude aluseks oleva tõendi võimalikku võltsitust. Kohus andis samas 03.11.2014 kirjas hagejale uue tähtaja garantiikirja originaali esitamiseks ja märkis, et juhul kui hageja uue tähtaja jooksul kohtule vastavate dokumentide originaale ei esita, mistõttu ei saa kohus ekspertiisi läbi viia, seab see koopiate võimaliku võltsituse tõttu vastavate tõendite tõendamisväärtuse kahtluse alla ning kohus arvestab sellega otsust tehes. Hageja garantiikirja
2-13-1331 originaali tähtaegselt ega ka peale tähtaega (seejuures kuni käesoleva otsuse tegemise ajani) esitanud ei ole. TsMS § 238 lg 5 sätestab, et kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või tõendeid kogunud, võib ta jätta asja lahendamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud juhtudel tõendi arvestamata. Tõendi võib selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja nõue jäänud tõendamata. Kohus leiab, et dokumendi koopiatel on tõendina väärtus üksnes niikaua, kui teine pool ei sea kahtluse alla dokumendi ehtsust. Kahtluse tekkimise korral, peab dokumendi koopia esitanud pool esitama dokumendi ehtsuse kontrollimise võimaldamiseks selle originaali. Kuivõrd hageja vastavat kahtlust kõrvaldada ei ole võimaldanud (jättes esitamata garantiikirja originaaldokumendina, millele oleks saanud kahtluse kõrvaldamiseks läbi viia ekspertiisi) ei ole garantiikiri (selle koopia) antud juhul kohtule veenev tõend ja on ilmselgelt ebausaldusväärne, mistõttu jätab kohus garantiikirja koopia arvestamata. Seega puuduvad tõendid, et XXXOÜ (pankrotis) võlgneb hagejale garantii alusel nõudeavalduses märgitud summa. Iga nõue peab olema kontrollitav. Kuivõrd garantiikirja koopia on ebausaldusväärne tõend ja kohus jätab selle tõendina arvestamata, on hageja nõue jäänud tõendamata ja seega ei ole alust tunnustada vastavat hageja nõuet XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, mistõttu ei kuulu antud hagi rahuldamisele ja tuleb jätta rahuldamata.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
2-13-1331 Kuivõrd antud juhul takistaks menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramine kohtuotsuse tegemist, ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.