Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
17.03.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-26930
Tsiviilasi
KÜ Hansu 2 hagi MK vastu võlgnevuse koos viivisega sissenõudmiseks. Poolte avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.01.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Hansu 2 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KÜ Hansu 2 (reg/kood 80211432), esindaja Simo Soolo Kostja MK (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja v/adv Urmas Simon
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 19.01.2015 määrus tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata 150 eurot. Teha tühistatud osas uus lahend, millega mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja menetluskulude katteks 150 eurot. Ülejäänud osas muuta osaliselt maakohtu põhjendusi.
2.Määruse resolutsioon, arvestades Harju Maakohtu 25.10.2013 määruse resolutsiooni jõustunud punkte 1, 3 ja 4, kehtib järgmises sõnastuses: 1) Rahuldada poolte avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt; 2) Määrata KÜ Hansu 2 põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks tsiviilasjas nr 2-11-26930 kokku 921.96 eurot, sh riigilõiv 316.96 eurot ja esindaja tasu 605 eurot; 3) Määrata MK põhjendatud ja vajalikuks esindaja tasuks 69.66 eurot; 4) Mõista KÜ-lt Hansu 2 välja MK kasuks hüvitis 69.66 eurot;
5) Mõista MK-lt välja KÜ Hansu 2 kasuks hüvitis 921.96 eurot; 6) Teha punktides 4 ja 5 väljamõistetud summade osas tasaarvestus, mille tulemusena mõista MK-lt välja KÜ Hansu 2 kasuks 852.30 eurot.
3.KÜ Hansu 2 määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.
5.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lõige 4).
Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2.25.10.2013 määrusega rahuldas maakohus poolte avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, rahuldades MK avalduse 69.66 euro ulatuses (rahuldamata 990.34 eurot) ja KÜ Hansu 2 avalduse 316.96 euro ulatuses (rahuldamata 1560.11 eurot) (t II kd lk 69-71). Maakohtu määruse vaidlustas KÜ Hansu 2 osas, mille jäeti välja mõistmata kulu lepingulisele esindajale 1500 eurot. Seega on maakohtu määrus jõustunud osas, milles määrati MK-le hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 69.66 eurot ja KÜ-le Hansu 2 hüvitamisele kuuluva riigilõivu suuruseks 316.96 eurot.
3.Tallinna Ringkonnakohus jättis 13.12.2013 määrusega maakohtu määruse muutmata. Riigikohus tühistas 18.06.2014 ringkonnakohtu määruse ja rahuldas määruskaebuse osaliselt (lahend nr 3-2-1-62-14). Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21.07.2014 Harju Maakohtu 25.10.2013 määruse punkti 2 osas ja saatis tsiviilasja tagasi maakohtule hageja lepingulise esindaja menetluskulude kindlaksmääramiseks. Vaidlustatud määruse põhjendused
4.Harju Maakohus lahendas vaidluse hageja lepingulise esindaja kulude kohta 19.01.2015. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 punkti 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
5.Hageja taotleb esindaja kulude väljamõistmist summas 1500 eurot. Hageja registriandmete väljavõttest nähtub, et esindaja Simo Soolo oli perioodil 17.05.201111.06.2014 hageja ainuke juhatuse liige. Käesolevas menetluses hindab kohus, millises ulatuses olid õigusabikulud lepingulise esindaja osavõtu tõttu kohtumenetlusest TsMS § 175 lõike 1 kohaselt põhjendatud ja vajalikud ning millises ulatuses saanuks menetlusosalise õigusi ja huve kaitsta kohtumenetluses õigusalase kvalifikatsioonita seaduslik esindaja.
6.Maakohus leidis, et hageja menetluskulude avaldus esindaja tasu osas ei ole täies ulatuses põhjendatud. Esindaja tunnihind 100 eurot on mõistlik.
7.Arve nr 271011-1 kohaselt on esindaja võtnud dokumendid vastu, suhelnud kliendiga, koostanud küsimused kliendile, analüüsinud laekunud vastust, analüüsinud positsiooni ja koostanud hagiavaldust 4,75 tundi. Kuna hageja seaduslik esindaja ja lepinguline esindaja on üks ja sama isik, siis ei ole iseendalt dokumentide vastuvõtmine, suhtlemine iseendaga ja küsimuste esitamine iseendale põhjendatud kulu. Kui nimetatud arvel peetakse kliendi all silmas hagejale raamatupidamisteenust osutanud isikut, siis suhtlemine raamatupidajaga, kuulub hageja seadusliku esindaja tööülesannete hulka, mis ei eelda õigusalast kvalifikatsiooni ning see ei kuulu hüvitamisele. Kohus leiab, et arvel nr 27011-1 on esindajatasu põhjendatud hagiavalduse koostamise osas. Arvestades hagiavalduse sisu, mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatud ajakuluks 2 tundi.
8.Arvelt nr 12052012-2 nähtub, et esindaja on hagiavalduse täienduste koostamisele ja kostja vastuse analüüsile ja seisukoha koostamisele kulutanud 5 tundi. Hageja esitas hagiavalduse täienduse puuduste kõrvaldamise käigus. Kohus jättis hagiavalduse käiguta, kuna esitatud nõue ja õiguslik alus ei olnud selged. Kohtu poolt esitatud nõude ja õigusliku alusega seotud hagiavalduse muudatused ja täpsustused on tingitud hagejast, mistõttu ei ole sellega seotud kulude väljamõistmine kostjalt põhjendatud. Õigusalase kvalifikatsiooniga esindaja kasutamine eeldab, et hagiavaldus on esitatud eeltoodud puudusteta. Toimikust nähtub, et kostja on vastuse saatnud 27.03.2012, kuid toimikus ei ole hageja vastavasisulist vastust, mistõttu ei ole põhjendatud kostja vastuse analüüs ja seisukoha koostamine. Seega jätab kohus käesoleval arvel märgitud toimingutega tehtud kulud kostjalt välja mõistmata.
9.Arve nr 31122012-1 kohaselt on hagi tagamise taotluse koostamisele kulunud 1,75 tundi, 03.09.2012 kohtuistungi ettevalmistamisele 1 tund ja istungile 1 tund ning 17.10.2012 istungi ettevalmistamisele 1 tund ning istungile 0,5 tundi. Kostja esitas vastuväite, et hagi tagamise taotlust ei ole esitatud. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja esitas hagi tagamise taotluse 23.05.2012 ja kohus on selle lahendanud 24.05.2012. Seega toiming on tehtud ja hageja huvide kaitse seisukohalt ka põhjendatud. Arvestades selle pikkust ja sisu, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 0,5 tundi. Kohus peab põhjendatuks kahele istungile kulunud aega kokku 1,5 tundi. Mõlema istungi ettevalmistuseks on hageja esindajal kulunud kokku 2 tundi. Arvestades asja keerukust ja seda, et kahe istungi vahe ei olnud pikk (istungit toimusid ühekuulise vahega), peab kohus mõlema istungi ettevalmistamise põhjendatud ajakuluks kokku 1 tundi.
10.Kohtu hinnangul on vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks seega 5 (2+0,5+1,5+1) tunni ulatuses summas 500 (5*100) eurot. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2013 otsusele jäi 91% menetluskuludest kostja kanda, mis on 455 (500*91%) eurot.
11.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks läbivaadatavas osas osaliselt summas 455 (läbivaadatav summa 1560.11 - esindajakulu 1045 - riigilõiv 60.11) eurot.
12.TsMS § 177 lõike 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lõige 4). Määruskaebus
13.02.02.2015 esitas hageja maakohtu määruse peale esindaja kulu osaliselt välja mõistmata jätmise osas.
14.Arvestades tsiviilasja tegelikku mahtu, vaidluse kestust ja sisu, ei ole mõistlik eeldada, et sellise kvantiteedi ja kvaliteediga kohustuse võiks panna KÜ juhatuse liikmele või et see võiks kuuluda või peaks kuuluma KÜ juhatuse liikme pädevusse ning et sellele võiks kokku kuluda üksnes 5 tundi. Ainuüksi e-toimikus on kümneid menetlusdokumente, millel omakorda mitmeid lisasid. Arusaadavalt nõuab sellise mahu haldamine kaitseõiguse efektiivseks teostamiseks märkimisväärse aja. Et kaitseõiguse teostamine oli efektiivne, tegid nii Harju Maakohus kui Tallinna Ringkonnakohus lahendid, millega hagi sisuliselt rahuldati
15.Kostja suurendas pahatahtliku käitumisega hageja menetluskulusid. Ka Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-102-11 punktis 15 rõhutanud, et iga menetlusosaline peab arvestama, et vastaspoolel tekivad menetluse tõttu kulud. Kogu kohtumenetlus oli tingitud vastustaja pahatahtlikust käitumisest. Hageja pöördus enne kohtumenetlust korduvalt kostja poole palvega võlgnevus tasuda. Ka menetluse kestel keeldus kostja igasugusest mõistlikust kompromissist.
16.Maakohus rahuldas arve nr 271011-1 vaid 2 tunni ulatuses, mis ei vasta tsiviilasja tegelikule mahule. Hagiavaldus oli üksnes tekstiliselt algselt 4 lk pikk, lisas oli 30 erinevat faili (enamus arved läbi aegade). Maakohus jättis arvestamata, et ei ole mõistlikult oodatav 30 erineva arve läbi töötamine ja nende põhjal 4 lk puhta teksti jagu menetlusdokumendi koostamine ainult kahe tunniga. Lepingulise esindaja töö ei piirdu üksnes menetlusdokumendi koostamise ja kohtule edastamisega, vaid esindaja peab teostama õigusliku analüüsi, töötama läbi materjalid jmt.
17.Jääb arusaamatuks, mis põhjusel suhtus kohus hageja esindajasse kui KÜ juhatuse liikmesse olukorras, kus Riigikohus on sama asja arutades osundanud, et esindajal on õigus vajalikele toimingute eest tasu saada. Kokkuvõttes põhjustas menetluse tegelikult kostja ise, kes keeldus tasumast arveid ilma igasuguse põhjenduseta.
18.Maakohus asus seisukohale, et lepinguline esindaja oli hageja ainuke juhatuse liige perioodil 17.05.2011 kuni 11.06.2014. Selline kohtu seisukoht ei vasta tegelikkusele. Hagejal oli alates 05.12.2005 ka teine juhatuse liige Sven Nirk, mis nähtub hageja äriregistri väljavõtetest. Seega oli põhjendatud lepingulise esindaja suhtlus nii teise juhatuse liikme kui KÜ-le haldusteenust osutava Arkaadia Halduse AS-iga. KÜ juhatus ei oma detailset infot laekumistest, vaid seda küsitakse raamatupidajalt.
19.Kahtlemata võiks KÜ igapäevaseks tegevuses pidada teatud määral ühistu võlglastega tegelemist ja võlahaldust, kuid igapäevaseks ei saa pidada kohtu kaudu võlgnevuste tasumise nõudmist. On üldteada, et KÜ juhatuse liikmeks on tavapäraselt isik, kes tegutseb kõigi teiste KÜ liikmete huvides tasuta ning omab üksnes õigust teatud kulude hüvitamisele (KÜ huvides tehtud telefonikõned). Nii on see ka KÜ-s Hansu 2.
20.Hageja ei nõustu, et maakohus jättis arvel nr 12052012-2 kirjeldatud kulu täielikult välja mõistmata. Asjaolu, et hageja esitas nõude kahes erinevas menetlusdokumendis, ei anna alust jätta täienduste esitamist täielikult välja mõistmata. 4 lehe jagu täiendusi olid mahukad ja vajalikud ning tõid kaasa hageja nõude rahuldamise. Hageja oleks kulutanud täiendustele sama aja ka hagiavaldust koostades. Maakohus eksib, kui asus seisukohale, et hageja ei ole kostja vastusele vastanud. Hageja esitas seisukoha kostja vastusele 23.05.2012 menetlusdokumendis koos hagi tagamise taotlusega.
21.Maakohus rahuldas arvel nr 31122012-1 näidatust vaid hagi tagamise aja 0,5 tundi, istungite ettevalmistuseks kokku 1 tund ning istungitele kulunud aja 1,5 tundi. Hagi tagamise taotlus oli õigusliku sisuga, analüüsis mh kohtuliku hüpoteegi seadmist ning vastavaid arvutuskäike, olles 2 lk pikk ning lisadega. 10-aastasele erialase praktikale tuginedes ei saa eelkirjeldatu võtta aega mitte vähem kui 1,75 tundi. Kohtumenetluses esitasid pooled kümneid lehekülgi menetlusdokumente ja nende lisasid. Istungite ladus kulgemine eeldab esindajalt menetlusdokumentides orienteerumist ning istungi ettevalmistusaega 1 tundi saab pidada mõistlikuks.
22.S.Soolo sai KÜ juhatuse liikmeks vaid loetud kuud enne hagiavalduse esitamist, mistõttu ei saanud temalt eeldada iga võlgase varasema 7 aastaga seotud arvete tundmist/teadmist või võlgaste vastu pikaajaliselt nõuete kujunemist. Seega antud esindajasse tuleb suhtuda samamoodi, nagu oleks teenust osutanud mistahes advokaat, kellel ei ole antud KÜ siseasjadega mingit pistmist. Vastustaja seisukoht
23.Kostja vaidles kaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Edasine menetluse käik
24.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 19.01.2015 määrus tuleb tühistada osas, milles kohus määras hageja lepingulise esindaja põhjendatud kuluks vähem kui 605 eurot. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha ise uue lahendi, mõistes kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja 150 eurot esindajakulu hüvitamiseks. Samuti tuleb muuta maakohtu lahendi põhjendusi osas, kus leiti, nagu ei oleks hageja esitanud kirjalikke seisukohti kostja 27.03.2012 vastusele, ja nagu oleks hageja lepinguline esindaja S.Soolo olnud perioodil 17.05.2011 kuni 11.06.2014 hageja ainuke juhatuse liige. Määruse resolutsioonis sõnastab kolleegium kogu ulatuses tsiviilasja nr 2-11-26930 menetluskulude kindlaksmääramise, arvestades seni osaliselt jõustunud lahendeid (25.10.2013 (t II kd lk 69-71) ja 19.01.2015 (t II kd lk 135-136)) kostjale hüvitamisele kuuluva esindajakulu suuruse ja hagejale hüvitamisele kuuluva riigilõivu suuruse osas. Hageja määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
26.Kolleegium nõustub kaebuse väidetega arvelt nr 12052012-2 (t II kd lk 31) nähtuva õigusabi osutamiseks kulutatud aja ebaõige vähendamise kohta osaliselt. Sellelt arvelt nähtub, et esindaja kulutas hagiavalduse täienduse koostamisele, kostja vastuse analüüsile ja vastusele seisukoha koostamisele kokku 5 tundi. Maakohus jättis selle täies ulatuses välja mõistmata. Hageja leiab, et põhjendatud ja vajalikuks oli kogu ajakulu.
27.Kolleegium on seisukohal, et põhjendatud on lugeda vajalikuks ajakuluks kostja vastuse analüüsimiseks ja sellele vastuse koostamisele kokku 1,5 tundi. Maakohus eksis, kui tõdes määruse punktis 15, nagu ei oleks tsiviilasja toimikus hageja vastust kostja 27.03.2012 vastusele, ja vastav osa maakohtu põhjendustest tuleb välja jätta. Tegelikkuses on vastus nähtuv KIS-st ja asub paberkandjal tsiviilasja toimiku I köites lk-d 182-184, moodustades selgelt eristuva osa hageja 23.05.2012 menetlusdokumendist (esindaja kaaskirjas t II kd lk 180 sisaldus ka selge viide hageja seisukohale kostja vastusele). Samas aga nähtub kostja vastuse sisust, et selles ei esitatud põhimõtteliselt uusi vastuväiteid, millest hageja juba enne kohtusse pöördumist teadlik ei olnud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et juba oktoobrikuus 2011 andis kostja hagejale teada oma vastuväidete sisust (t I kd lk 88) ja seega 27.03.2012 vastusega tutvumisele ja hageja vastuse koostamisele ei olnud mõistlik kulutada üle 1,5 tunni.
28.Samuti tuleb maakohtu määruse põhjendustest jätta välja lause, mille kohaselt oli S.Soolo perioodil 17.05.2011 kuni 11.06.2014 hageja ainuke juhatuse liige (punkti 12 teine lause). Määrusest ei nähtu, mille alusel maakohus vastava väite esitas. Vastavalt kohtule kättesaadavatele registriandmetele on alates 05.12.2005 hageja juhatuse liikmeks S.Sirk ja perioodil 17.05.2011 kuni 11.06.2014 oli teiseks juhatuse liikmeks S.Soolo (t II kd lk 153-154).
29.Küll aga ei anna sellise ebaõige faktiväite kasutamine maakohtu poolt alust apellatsioonikohtule muuta maakohtu lahendit suuremas ulatuses kui eespool kirjeldatud. Riigikohus selgitas käesolevas asjas (määruse punktis 14), et menetluskulusid välja mõistes tuleb hinnata, millises ulatuses olid õigusabikulud lepingulise esindaja osavõtu tõttu TsMS § 175 lõike 1 kohaselt põhjendatud ja vajalikud ning millises ulatuses saanuks menetlusosalise õigusi ja huve kohtumenetluses kaitsta õigusalase kvalifikatsioonita seaduslik esindaja.
30.Hagiavalduse täienduse oli hageja lepinguline esindaja kohustatud esitama maakohtu 28.10.2011 korraldavas määruses esiletoodud põhjustel, st tema enda poolt koostatud hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et tegelikkuses oli juba selle koostamise ajal esindaja kasutuses andmed kostja korteriomandiga seonduva võlgnevuse kujunemise kohta (t I kd lk 36, lisad 2 ja 3), mistõttu oleksid pidanud vastavad andmed sisalduma juba hagiavalduses. Hagiavalduse ettevalmistamise ja koostamise põhjendatud ajakuluks määras maakohus 2 tundi. Arvestades, et KÜ ja tema liikme majanduskulude vaidluses on kõige aeganõudvam, kuid samas kõige olulisem, osa võlgnevuse aritmeetiline arvestus ja selle seostamine konkreetsete maksedokumentidega, kuid käesolevas asjas esitas vastavad andmed kortermaja haldusega tegelev äriühing, oleks selles ulatuses saanud KÜ huve kohtumenetluses kaitsta ka õigusteadmisi mitteomav seaduslik esindaja (vastavalt äriregistrile S.Nirk; t I kd lk 27) ja õigusteadmistega lepingulisel esindajal ei olnud mõistlik kulutada hagiavalduse ja selle täpsustuse koostamisele üle 2 tunni. Hagiavaldusega koos kohtule kümnete arvete esitamine ei mõjuta vaidluse õiguslikku
sisu. Kolleegium nõustub maakohtuga, et õigusliku sisu poolest ei olnud tegemist keerulise vaidlusega. Selle lahendamiseks piisas KÜS-i sätete kohaldamisest ja seegi oli tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 kohtu ülesanne.
31.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsiooni piire maakohus muus osas ületanud ei ole. Kaebuse esitaja väited kostja pahausksest käitumisest kohtueelselt ja –menetluses ei ole menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluses asjakohased. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 määratakse menetluskulude rahaline suurus kindlaks jaotuse alusel. Käesoleval juhul nähtub see apellatsioonikohtu 21.06.2013 otsusest. Asjaolu, et hageja ei esitanud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetluses arveid, mis kajastaksid lepingulise esindaja tööd kostja apellatsioonkaebuse alusel algatatud apellatsioonimenetluses, ei anna alust hinnata maakohtus tehtud esindaja tööd teisiti kui TsMS § 175 lõikes 1 sätestatud vajalikkuse ja põhjendatuse kriteeriumide alusel. Hagi tagamise taotluse jättis maakohus rahuldamata, mistõttu hageja õiguste kaitse seisukohalt selle koostamine ja kohtule esitamine vajalik ei olnud.
32.Eeltoodust tulenevalt on alust suurendada hageja vajalike esindajakulude suurust 1,5x100= 150 euro võrra.
33.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.