Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

hageja nõuet kostja tasutud arve M019503369 14.08.2010 võrra, misjärel on põhivõla suuruseks 1269,66 eurot ja sellelt viivis hagi esitamise seisuga on 764,59 eurot. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi. Vastuväidete kohaselt on võlgnevuse ja viivise arvestus ebaselge; kostja sai XXX-6 korteri omanikuks 10.12.2010, selleks ajaks oli hagejal jõustunud kohtumäärus võlgnevuse sissenõudmiseks korteri endiselt omanikult, mis on pööratud täitmisele, seega ei ole kostja koos eelmise võlgnikuga solidaarvõlgnik ja hagejal ei ole õigust nõuda sama võlga teistkordselt sisse; KÜ põhikirja p 3.2 viimase lause kohaselt saab ühistu liikmetele panna kohustusi üksnes üldkoosoleku seaduslike otsustega, viiviste nõudmine KÜ liikmetelt on täiendav kohustus ja sellise otsuse peaks tegema KÜ üldkoosolek; põhikirja p 6 sätestab, et viiviste suurus ja selle arvutamise kord määratakse kindlaks ühistu kodukorras, mille kinnitab korteriühistu üldkoosolek; KÜS § 7 lg 4 kohaselt saab nõuda viiviseid KÜ juhatuse otsuse alusel, vastavat juhatuse otsust ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Vaidlust ei ole, et kostja sai korteriomandi XXX-6 Tallinnas omanikuks 10.12.2010; et enne seda oli sama korteriomandi omanikuks GG, kes jättis tasumata majandamiskulud; et hageja pöördus 25.05.2010 oma õiguste kaitseks GG vastu kohtusse; et Pärnu Maakohus mõistis 09.11.2010 tsiviilasjas nr 2-10-24679 GG maksekäsu kiirmenetluses välja võlgnevuse summas 13 286,35 krooni/ 849,15 eurot, mis koosnes põhinõudest 742,08 eurot, viivisest 59,14 eurot ja menetluskulust 47,93 eurot. Korteriomandiseaduse (KOS) 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Tulenevalt hageja põhikirja punkti 3.2 teisest alapunktist on ühistu liige kohustatud tasuma üldkoosoleku poolt kinnitatud sihtotstarbelisi makseid ning võtma osa elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest. Lisaks sätestab ka üldkoosoleku poolt kinnitatud kodukorra punkt 2 alajaotus 10 ühistu liikme kohustuse tasuda makseid õigeaegselt. Hagiavalduse kohaselt esitab hageja oma liikmetele arved üldkoosolekul kinnitatud majanduskava alusel. Kohtule esitatud võla arvestuste, hageja poolt teenuseosutajatele tasutud arvete väljavõttega ja korteri XXX-6 Tallinnas omanikele esitatud arvetega on tõendatud, et kostja hooldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus on tekkinud ajavahemikus 31.10.2009 kuni 30.11.2010, seega enne kostja korteriomandi omanikuks saamist 10.12.2010. Kuna kostja on ajavahemikus 31.10.2009 kuni 30.11.2010 esitatud arvetest tasunud arve M019503369 14.08.2010 ega vaidlusta teiste arvete tasumata jätmist, siis on põhivõla suuruseks 1269,66 eurot, põhivõlalt arvestatud viivis hagi esitamise seisuga on 764,59 eurot ning fikseeritud viivised, mis on arvestatud algselt tasumata, kuid hiljem tasutud summadelt 70,71 eurot. KÜS § 51 tuleneb, et korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 7 lg 3 järgi on korteriomandi omandaja korteriomandi võõrandamisel või pärimisel kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Riigikohus on lahendis 3-2-1-48-11 asunud seisukohale, et KÜS § 7 lg 3 loob korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarse kohustuse, st viidatud sätte alusel võib KÜ nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Võlaõigusseadus (VÕS) § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt

(solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 2 järgi tekib solidaarkohustus ka juhul, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist nii endiselt korteriomanikult GG kui ka kostjalt eraldi hagides ja erineval ajal. Käesolevat hagi ei ole alust jätta rahuldamata seetõttu, et teise solidaarvõlgniku, GG , osas on olemas jõustunud kohtulahend, sest hagiavalduse kohaselt ei ole selle kohtulahendi alusel võlga tasutud. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Juhul kui GG suhtes tehtud otsuse alusel täidetakse hageja nõue osaliselt või täielikult, siis tuleb seda kostja suhtes tehtud otsuse täitmisel arvestada. VÕS § 69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kostja võla arvestuse kohta esitatust nähtub, et kostja on maksmata jätnud majandamiskulude eest, millelt seaduse järgi võib arvestada viivist. Kuna hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist, siis ei eelda see KÜ üldkoosoleku ega juhatuse otsust. KÜS § 7 lg 3 järgi läks kostjale üle kohustus tasuda eelmise korteriomaniku tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Kuna kostja on temale seadusega pandud kohustust rikkunud ning talle on esitatud enne hagi esitamist viivise nõuded, siis tuleb hagi nii vähendatud põhinõude kui ka viiviste nõuete osas täielikult rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest, kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt välja mõista KÜS § 7 lg 4 sätestatud viivis 0,07% põhivõlalt 1269,66 eurot alates 16.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni hageja kasuks. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldati täies ulatuses siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis ja kinnitus, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 174 lg 5 tulenevalt võib kohus nõuda menetluskulude täpsustamist või kuludokumentide esitamist. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.