Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes, Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.06.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-26930
Tsiviilasi
KÜ Hansu 2 hagi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1269.66 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.11.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M K apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KÜ Hansu 2 (registrikood 80211432, asukoht Hansu 2, 13523 Tallinn), esindaja Simo Soolo
M
K
vastu
võlgnevuse
Kostja M K (endine nimi K, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Urmas Simon Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 30.11.2012 otsus tühistada menetluskulude jaotamise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud 91% ulatuses kostja ja 9% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt; 2) Mõista M Klt välja KÜ Hansu 2 kasuks võlgnevus 2104.96 eurot, millest põhivõlg moodustab 1269.66 eurot, viivis põhivõlalt hagi esitamise seisuga 764.59 eurot ja tasumata viivis varasematelt võlgnevustelt 70.71 eurot; 3) Mõista M Klt välja viivis 0,07% põhivõlalt 1269.66 eurolt alates 16.09.2011 kuni põhinõude täieliku täitmiseni; 4) Menetluskulud nii maa- kui apellatsioonikohtus jäävad 91% ulatuses kostja ja 9% ulatuses hageja kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud ja menetluse käik
1.KÜ Hansu 2 (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M K (end nimi K, kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi maksettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 16.09.2011 määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.24.10.2011 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 2179.33 euro ja seadusjärgse viivise väljamõistmiseks. 11.11.2011 täpsustas hageja oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 2022.95 eurot (s.o põhivõlg 1416.61 eurot, jooksev viivis 535.63 eurot ja viivised 70.71 eurot) ja seadusjärgse viivise. 17.09.2012 täienduse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista 2241.21 eurot (põhivõlg 1359.09 eurot, jooksev viivis 811.41 eurot ja fikseeritud viivis 70.71 eurot). Hageja lõplikuks nõudeks jäi 17.10.2012 istungi seisuga põhinõue 1269.66 eurot, viivis hagi esitamise seisuga 764.59 eurot ja fikseeritud viivis 70.71 eurot. Menetluskulud palus jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on kostja hageja liige, olles XXXXXXXX asuva korteriomandi omanik. Korteri eelmine omanik G G jättis tasumata majandamiskulud ning hageja pöördus 25.05.2010 oma õiguste kaitseks kohtusse. Pärnu Maakohus mõistis 09.11.2010 tsiviilasjas nr 2-10-24679 nimetatud isikult maksekäsu kiirmenetluses välja võlgnevuse 13 286.35 krooni (849.15 eurot), mis koosnes põhinõudest 742.08 eurot, viivisest 59.14 eurot ja menetluskulust 47.93 eurot. Vaatamata kohtuotsusele ei ole G. G võlgnevust siiani tasunud.
4.Kostja omandas korteri kohtutäitur A P poolt 03.11.2010 korraldatud kordusenampakkumisel. Enampakkumisel osalejatele oli teada asjaolu, et eelmisel omanikul on võlgnevus hageja ees, samuti oli teada selle suurus. Kostja, kes sai korteri
omanikuks enne tsiviilasja nr 2-10-24679 lahendit, ei ole samuti alates korteri omanikuks saamisest osaliselt tasunud korteriga seonduvaid majandamiskulusid.
5.Kostja võlgnevus hageja ees koosneb 17.09.2012 hagi täpsustuse kohaselt põhivõlast 1359.09 eurot, millelt on arvestatud viiviseid kokku 811.41 eurot ning fikseeritud viivistest 70.71 eurot, mis on arvestatud algselt tasumata, kuid hiljem tasutud summadelt. Hageja palus kostjalt välja mõista korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lõikes 4 sätestatud viivise kuni põhinõude täitmiseni. 17.10.2012 toimunud kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet kostja tasutud 14.08.2010 arve nr M019503369 võrra, misjärel on põhivõla suuruseks 1269.66 eurot ja sellelt viivis hagi esitamise seisuga on 764.59 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja tunnistas, et tal võib olla mingisugune võlgnevus hageja ees, kuna hageja esitatud arved on võlgnevuse ja viivise arvestuse osas ebaselged. Kostja on korteri omandamisest saati püüdnud eelnevas selgust saada, kuid hageja ei ole kostjale arusaadavalt vastanud.
8.Kostja sai XXXXXXX korteri omanikuks 10.12.2010, selleks ajaks oli hagejal jõustunud kohtumäärus võlgnevuse sissenõudmiseks korteri endiselt omanikult, mis on pööratud täitmisele, seega ei ole kostja koos eelmise võlgnikuga solidaarvõlgnik ja hagejal ei ole õigust nõuda sama võlga teistkordselt sisse.
9.Hageja põhikirja punkti 3.2 viimase lause kohaselt saab ühistu liikmetele panna kohustusi üksnes üldkoosoleku seaduslike otsustega, viiviste nõudmine KÜ liikmetelt on aga täiendav kohustus ja sellise otsuse peaks tegema KÜ üldkoosolek. Põhikirja punkt 6 sätestab, et viiviste suurus ja selle arvutamise kord määratakse kindlaks ühistu kodukorras, mille kinnitab korteriühistu üldkoosolek. KÜS § 7 lõike 4 kohaselt saab nõuda viiviseid KÜ juhatuse otsuse alusel, vastavat juhatuse otsust ei ole. Esimese astme kohtu otsus
10.30.11.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2104.96 eurot ja viivise 0.07% põhivõlalt 1269.66 eurot alates 16.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõike 1 alusel kostja kanda.
11.Vaidlust ei ole, et kostja sai korteriomandi XXXXXXX Tallinnas omanikuks 10.12.2010; et enne seda oli sama korteriomandi omanikuks G G, kes jättis tasumata majandamiskulud; et hageja pöördus 25.05.2010 oma õiguste kaitseks G. Gi vastu kohtusse; et Pärnu Maakohus mõistis 09.11.2010 tsiviilasjas nr 2-10-24679 G.Gilt maksekäsu kiirmenetluses välja võlgnevuse 13 28635 krooni (849.15 eurot), mis koosnes põhinõudest 742.08 eurot, viivisest 59.14 eurot ja menetluskulust 47.93 eurot.
12.Tulenevalt hageja põhikirja punkti 3.2 teisest alapunktist on ühistu liige kohustatud tasuma üldkoosoleku poolt kinnitatud sihtotstarbelisi makseid ning võtma osa elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest. Lisaks sätestab ka üldkoosoleku poolt kinnitatud kodukorra punkt 2 alajaotus 10 ühistu liikme kohustuse tasuda makseid õigeaegselt.
13.Hagiavalduse kohaselt esitab hageja oma liikmetele arved üldkoosolekul kinnitatud majanduskava alusel. Kohtule esitatud võla arvestuste, hageja poolt teenuseosutajatele tasutud arvete väljavõttega ja korteri XXXXXXX Tallinnas omanikele esitatud arvetega
on tõendatud, et kostja hooldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus on tekkinud ajavahemikus 31.10.2009–30.11.2010, seega enne kostja korteriomandi omanikuks saamist 10.12.2010.
14.Kuna kostja on ajavahemikus 31.10.2009–30.11.2010 esitatud arvetest tasunud 14.08.2010 arve nr M019503369 ega vaidlusta teiste arvete tasumata jätmist, siis on põhivõla suuruseks 1269.66 eurot, põhivõlalt arvestatud viivis hagi esitamise seisuga on 764.59 eurot ning fikseeritud viivised, mis on arvestatud algselt tasumata, kuid hiljem tasutud summadelt 70.71 eurot.
15.KÜS §-st 51 tuleneb, et korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 7 lõike 3 järgi on korteriomandi omandaja korteriomandi võõrandamisel või pärimisel kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Riigikohus on lahendis nr 3-21-48-11 asunud seisukohale, et KÜS § 7 lõige 3 loob korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarse kohustuse, s.t viidatud sätte alusel võib KÜ nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Eelnevast ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 65 tulenevalt on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist nii endiselt korteriomanikult G. Gilt kui ka kostjalt eraldi hagides ja erineval ajal.
16.Käesolevat hagi ei ole alust jätta rahuldamata seetõttu, et teise solidaarvõlgniku, G. Gi osas on olemas jõustunud kohtulahend, sest hagiavalduse kohaselt ei ole selle kohtulahendi alusel võlga tasutud. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Juhul, kui G. Gi suhtes tehtud otsuse alusel täidetakse hageja nõue osaliselt või täielikult, siis tuleb seda kostja suhtes tehtud otsuse täitmisel arvestada. VÕS § 69 lõike 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.
17.VÕS § 76 ja § 82 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lõike 1 punktid 1 ja 6 lubavad võlausaldajal võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda mh kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lõige 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda rikub.
18.Kostja võla arvestuse kohta esitatust nähtub, et kostja on maksmata jätnud majandamiskulude eest, millelt KÜS § 7 lõike 4 järgi võib arvestada viivist. Kuna hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist, siis ei eelda see KÜ üldkoosoleku ega juhatuse otsust.
19.KÜS § 7 lõike 3 järgi läks kostjale üle kohustus tasuda eelmise korteriomaniku tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Kuna kostja on temale seadusega pandud kohustust rikkunud ning talle on esitatud enne hagi esitamist viivisenõuded, siis tuleb hagi nii vähendatud põhinõude kui ka viiviste nõuete osas täielikult rahuldada. TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista KÜS § 7 lõikes 4 sätestatud viivis 0,07% põhivõlalt 1269.66 eurot alates 16.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Apellatsioonkaebus
20.10.01.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus on rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme, mistõttu kuulub otsus tühistamisele.
21.Kohus on rikkunud TsMS § 405 lõikes 2 sätestatut. Kohus ei selgitanud kordagi, et asi vaadatakse läbi lihtmenetluses ja et pooled ei saa vaidlustada lihtmenetluses tehtud otsust ilma, kui nad seda eraldi ei taotle. Menetlusosalistele on algusest peale arusaadav olnud, et asja menetletakse üldmenetluses.
22.Kostja ei nõustu sellega, et kohtu hinnangul saab hageja nõuda sama võlga samadel alustel teist korda uuelt korteriomanikult, kui sama võlg on välja mõistetud eelmiselt korteriomanikult ja kohtumäärus on selles osas ka jõustunud. Kuna kostja sai korteri omanikuks peale määruse jõustumist, ei ole kostja ja eelmine korteriomanik solidaarvõlgnikud.
23.Kohus on märkinud ekslikult, et hagihind oli esialgselt 1359.59 eurot. Kuna kostja tõendas, et ta on teatud arved tasunud, siis vähenes hagihind 1269.66 euro peale. Seega on kohus ekslikult märkinud, et kuna hagi rahuldati täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kuivõrd esialgsest hagihinnast jäi järgi üle 350 euro väiksem summa ning seega rahuldati hagi osaliselt, siis oleks kohus pidanud seda ka arvestama ja menetluskulud jagama TsMS § 163 järgi võrdeliselt hagi rahuldamise osaga.
24.Kostja jääb viivisenõude osas oma varemesitatud seisukoha juurde, et viivisenõue on põhjendamatu ja ebaseaduslik. Kostjale jääb arusaamatuks, miks kohus on viivise väljamõistmisel kohaldanud võlaõigusseadust. Vastustaja seisukoht
25.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
26.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited annavad aluse maakohtu otsuse muutmiseks menetluskulude jaotuse osas. Muus osas ringkonnakohus menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist ei tuvastanud. TsMS § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud.
27.Maakohus on tsiviilasja õigustatult vaadanud läbi lihtmenetluses TsMS §-s 405 sätestatu alusel. Teave tsiviilasja lahendamise kohta lihtmenetluses sisaldub maakohtu 28.11.2011 määruse punktis 2 (t I kd lk 132). Asja lahendamine lihtmenetluses ei rikkunud apellandi õigust edasi kaebamisele, mis on nähtub ainuüksi asjaolust, et esitatud kaebus on võetud apellatsioonikohtu menetlusse.
28.Maakohus on vaidluse lahendamisel asjakohaselt kohaldanud KÜS § 7 lõiget 3 ja viidanud seejuures Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-48-11. Korteriomandi võõrandaja ja omandaja on korteriühistu ees majandamiskulude ja muude maksete osas solidaarsed võlgnikud. VÕS § 65 lõike 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kui apellant täidab solidaarkohustuse korteriühistu ees, läheb VÕS § 69 lõike 2 kohaselt talle üle võlausaldaja nõue teise võlgniku vastu, välja arvatud talle endale langevas osas.
29.Ekslik on apellandi arvamus, nagu oleks KÜS § 7 lõike 4 alusel viivise nõudmise eelduseks üldkoosoleku vastavasisulise otsuse vastuvõtmine. Tegemist on seaduses sätestatud õigusega ja viivise määraga. Asjaolu, et vaatamata ühistu põhikirja punktis 6
kokkulepitule ei ole kodukorras viivise suurust ja arvutamise korda kindlaks määratud, ei võta juhatuselt õigust kasutada kohtusse pöördumisel seaduses sätestatud õigust seaduses sätestatud määras viivist nõuda.
30.Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga selles, et maakohus on eksinud menetluskulude jaotamisel, kui jättis kõik kulud TsMS § 162 lõike 1 alusel kostja kanda. Ebaõige jaotuse põhjuseks on asjaolu, et maakohus luges, et ta rahuldas hagi täielikult. Tegelikkuses nähtub tsiviilasja materjalidest, et hagi rahuldati osaliselt. Nimelt võttis maakohus põhinõude menetlusse 28.11.2011 suuruses 1487.32 eurot (t I kd lk 132). Seejärel korrigeeris võlgnevuse arvestust, mille tulemusena jäi põhinõudeks 1359.09 eurot (t I kd lk 228). 17.10.2012 kohtuistungil selgitas hageja, et kostja on peale hagi esitamist tasunud osa võlast. Seega jäi nõudeks 1269.66 eurot (t I kd lk 247), mille maakohus rahuldas. Kostja selgitas kohtuistungil, et tasus arve nr M019503369 juba veebruarikuus.
31.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud järgmine menetluslik olukord: hageja esitas nõude suuruses 1487.32 eurot, kuid tegelik nõue oli 1359.09 eurot, millest hageja tasus peale hagi esitamist 89.43 eurot ja millest ülejäänu osas kohus hagi rahuldas. Seega sisuliselt loobus hageja algsest nõudest 128.23 eurot ulatuses ja kuigi maakohus seda loobumisena ei vormistanud, ei saa see tuua kostjale kaasa halvemat olukorda, kui oleks kujunenud nõudest osalisel loobumisel. Viimasel juhul oleksid menetluskulud loobutud nõude suurusega võrdelises osas jäänud TsMS § 168 lõike 4 alusel hageja kanda. Isegi kui 89.43 eurot tasumine toimus veebruarikuus 2012, siis oli see peale hagi esitamist, mistõttu sellest nõude osast loobumise korral oleksid menetluskulud jäänud juba viidatud sätte alusel kostja kanda. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulude jaotamisele rakendada TsMS § 163 lõiget 1 ja jätta nii maakohtus kui ringkonnakohtus kantud menetluskulud 91% ulatuses kostja ja 9% ulatuses hageja kanda (1359.09: 1487.32).
32.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, nagu oleks maakohus ebaõigesti määranud hagihinna. Otsuse sissejuhatavas osas on märgitud hagihinnaks 1487.32 eurot kooskõlas hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 133 lõikega 1. Hagihinna kujunemisel ei oma tähendust nõudesumma muutumised enne hagiavalduse menetlusse võtmist. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasjas hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.