Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
KÜ Hansu 2 hagi Merike Klementi vastu põhivõla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 13. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-26930
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Hansu 2 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja KÜ Hansu 2 (registrikood 80211432), esindajad vandeadvokaat Annika Vait ja vandeadvokaat Siret Siilbek Kostja Merike Klement, esindaja vandeadvokaat Urmas Simon
Asja läbivaatamise kuupäev
2. juuni 2014. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-26930 ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.
Tagastada OÜ-le Great Success määruskaebuselt 30. detsembril 2013 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.KÜ Hansu 2 (hageja) esitas Merike Klementi (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hiljem hagi põhivõla ja viivise saamiseks. Kohtumenetluses esindas hagejat alates hagi esitamisest Simo Soolo (esindaja). Esindaja oli kohtumenetluse ajal hageja juhatuse liige, kuid esindas hagejat volikirja alusel. Volikirjas volitas hageja teine juhatuse liige OÜ-d Great Success (osaühing), kelle kaudu esindaja osutas õigusteenust, olles ise osaühingu ainuosanik ja juhatuse liige. Kohtuasjas on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 21. juuni 2013. a otsus, millega hagi rahuldati osaliselt ning jäeti maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludest 91% kostja kanda ja 9% hageja kanda.
2.Hageja esitas avalduse, milles palus mõista kostjalt maa- ja ringkonnakohtus kantud
menetluskulude hüvitamiseks välja 1877 eurot 7 senti. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on menetluskuludeks riigilõiv (377 eurot 7 senti) ja lepingulise esindaja tasu (1500 eurot).
3.Kostja esitas avalduse, milles palus mõista hagejalt enda maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks välja 1060 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on menetluskuludeks apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja tasu.
4.Pooled vaidlesid teineteise avaldusele vastu. Kostja ei olnud nõus hüvitama hageja esindaja kulusid, sest need on ülepaisutatud ning kuna hagejat esindas kohtumenetluses hageja seaduslik esindaja, ei ole hageja kulutused lepingulisele esindajale põhjendatud.
5.Harju Maakohus rahuldas 25. oktoobri 2013. a määrusega nii hageja kui ka kostja avalduse osaliselt, mõistis kostjalt tasutud riigilõivu hüvitamiseks hageja kasuks välja 316 eurot 96 senti ja hagejalt kostja kasuks apellatsiooniastmes tasutud riigilõivu ja esindaja tasu hüvitamiseks välja 69 eurot 66 senti ning tasaarvestas poolte nõuded. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tasus küll hageja kokku riigilõivu 377 eurot 7 senti, kuid sellest on talle tagastatud enammakstud riigilõiv 35 eurot 15 senti. Kuna hagejale tuleb hüvitada 91% menetluskuludest, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu hüvitamiseks 316 eurot 96 senti. Hageja taotlus hüvitada talle lepingulise esindaja kulud ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja kui korteriühistu registriandmete väljavõttest nähtub, et teda kohtumenetluses esindanud isik on ühtlasi hageja juhatuse liige ja seaduslik esindaja. Registriandmete kohaselt võib iga hageja juhatuse liige ühistut kõikide tehingute tegemisel esindada. Seaduslik esindaja ei saa esindada hagejat volitatud esindajana, ajades asja endale võetud lepingulise kohustusena. Kuigi volikirjast nähtuvalt on hageja volitanud end esindama osaühingut, nähtub äriregistri väljavõttest, et selle osaühingu ainsaks osanikuks ning juhatuse liikmeks on hagejat kohtumenetluses esindanud hageja juhatuse liige kui seaduslik esindaja. Lepingulise esindajana oleks saanud kohtumenetluses osaleda volikirja alusel isik, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele, kuid ei ole samal ajal hageja juhatuse liige. Kuna hagejat esindas menetluses tema seaduslik esindaja, ei saa hageja lepingulise esindaja kulusid pidada vajalikuks ega põhjendatuks. Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 150 eurot ja esindaja kulud 624 eurot. Kuna kostjale tuleb hüvitada 9% menetluskuludest, tuleb hagejalt kostja kasuks mõista välja kokku 69 eurot 66 senti. TsMS § 445 lg 1 alusel tuleb poolte vastastikused nõuded tasaarvestada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 247 eurot 30 senti.
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega jäeti kostjalt hageja kasuks õigusabikulu välja mõistmata. Hageja palus teha uue määruse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 91% taotletud õigusabikulust.
7.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
8.Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Tallinna Ringkonnakohus jättis 13. detsembri 2013. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis maakohus põhjendatult hageja avalduse esindaja tasu osas rahuldamata. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejat kohtumenetluses esindanud isik on hageja kui korteriühistu juhatuse liige. Korteriühistu juhatuse liikmel on õigus korteriühistut esindada kõigis õigustoimingutes. Seaduse järgi ei ole oluline, kas juhatuse liige vastab TsMS §-s 218 sätestatud lepingulise esindaja tunnustele või mitte. Asjaolu, et korteriühistu on sõlminud õigusteenuse osutamise lepingu osaühinguga, mille esindajaks on samuti hagejat kohtumenetluses esindanud juhatuse liige, on nende omavahelise sisesuhte küsimus. See aga ei tähenda, et õigusteenuse kulutuste väljamõistmine kostjalt on põhjendatud ja vajalik. Hagejat esindas kohtumenetluses tema seaduslik esindaja, kellel on selleks seadusest tulenev õigus ja kohustus.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulud vastavalt kehtivale menetluskulude jaotusele. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas ringkonnakohus vääralt TsMS § 175 lg-t 1, § 218 lg 1 p 2 ja § 436 lg-t 1 ning asus seetõttu väärale seisukohale, et hageja juhatuse liige ei või samal ajal olla käsunduslepingu alusel hageja lepinguline esindaja. Korteriühistu juhatuse liikmel on õigus esindada korteriühistut kõigis õigustoimingutes, aga mitte kohustust. Asjaolu, et korteriühistu juhatuse liikmel on juriidiline kõrgharidus, ei kohusta juhatuse liiget korteriühistule tasuta õigusteenust osutama. Asjas oli korteriühistu sõlminud õigusteenuse osutamiseks käsunduslepingu äriühinguga, mille kaudu tegutses juristina üks hageja juhatuse liikmetest. Asjaolu, et hagejat kohtumenetluses esindanud isik oli samal ajal ka hageja juhatuse liige, ei tähenda, et ta ei oleks võinud lepingu alusel hagejat kohtumenetluses esindada. Esindaja vastas TsMS §-s 218 sätestatud tingimustele ning teda volitas korteriühistu teine juhatuse liige. Seaduses ei ole keelatud seotud isikutel õigusteenuse osutamiseks käsunduslepingut sõlmida, samuti ei ole piiratud sellisel juhul menetluskulude hüvitamist, kui teenuse hind vastab turuhinnale. Korteriühingul kui menetlusosalisel on TsMS § 217 lg 1 järgi õigus võtta endale lepinguline esindaja ning valida see oma parema äranägemise järgi. Asjaolu, et korteriühistu valib juristi, kes on ühtlasi tema juhatuse liige, ei võta õigusteenust osutavalt juristilt õigust nõuda teenuse eest tasu ega vabasta korteriühistut tasu maksmise kohustusest. Korteriühistu juhatuse liikme ülesandeks on seista hea ühistu liikmete igapäevaste ühiste huvide eest, kuid juriidilise kõrgharidusega juhatuse liige ei pea
osutama korteriühistule tasuta õigusteenust. Kostja ja kohus olid kogu kohtumenetluse vältel teadlikud, et hageja sõlmis õigusteenuse saamiseks käsunduslepingu, mille kohta esitati kohtule ka volikiri. Seega pidi kostja ette nägema, et võla tasumata jätmise ja pahatahtliku käitumise tõttu tekivad tal kohtumenetluses kulud. Kuna korteriühistu on õigusteenuse eest lepingulisele esindajale tasunud, tuleb need kulud korteriühistule hüvitada. Kohtud ei ole sisuliselt hinnanud, kas osutatud õigusteenus oli põhjendatud ja vajalik, ning on põhjendamatult välistanud igasuguse õiguse menetluskulude hüvitisele, kui menetlusosalisel on kohtumenetluses esindaja, kes on ühtlasi ka tema juhatuse liige.
11.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, sest kohtumenetluses esindas korteriühistut selle juhatuse liige isiklikult. Korteriühistu üldkoosolek ei ole võtnud vastu otsust õigusvaidluste pidamiseks ega selleks ka esindajat valinud. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 151 lg 1 p 1 järgi peab korteriühistu üldkoosolek otsustama majandamiskulude üle. Korteriühistu õigusabikulud on olemuselt majandamiskulud ning korteriühistu juhatus ei saa otsustada selliste kulude üle.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel osaliselt rahuldada, ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus kontrollib TsMS § 695 ja § 688 lg 1 järgi ringkonnakohtu määrust kassatsiooni korras üksnes osas, mille peale on kaevatud. Pooled vaidlevad selle üle, kas korteriühistu õigusabikulud on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud olukorras, kus korteriühistule osutas õigusabiteenust osaühing, mille juhatuse liige ja õigusabi osutaja oli samal ajal ka korteriühistu juhatuse liige.
13.Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et lepingulise esindajana saab kohtumenetluses osaleda volikirja alusel isik, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele, kuid ei ole samal ajal hageja juhatuse liige. Menetlusosaline võib TsMS § 217 lg 1 järgi osaleda kohtumenetluses üldjuhul isiklikult või esindaja kaudu. Seejuures ei võta asjast isiklik osavõtt menetlusosaliselt TsMS § 217 lg 2 järgi õigust omada selles asjas esindajat või nõustajat ning esindaja osavõtt asjast ei piira menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast. Juriidilisest isikust menetlusosaline saab menetluses isiklikult osaleda eelkõige oma juhatuse kaudu, sest juriidilise isiku puhul loetakse suhetes teiste isikutega TsÜS § 34 lg 1 järgi juriidilise isiku juhatus tema seaduslikuks esindajaks. Sama tuleneb ka mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 26 lg-st 1, mille kohaselt esindab ka mittetulundusühingut juhatus, ning MTÜS § 27 lg 1 järgi on üldjuhul igal juhatuse liikmel õigus mittetulundusühingut esindada. Kuna korterühistu puhul kohaldatakse KÜS § 1 lg 2 järgi korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes mittetulundusühingute seaduse sätteid, saab ka korteriühistut esindada kohtumenetluses seadusliku esindajana üldjuhul korteriühistu iga juhatuse liige. Tulenevalt TsMS § 217 lg-st 1 on aga
korteriühistul õigus osaleda kohtumenetluses ka lepingulise esindaja kaudu. Korteriühistul on õigus volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses lepingulise esindajana esindama iga isikut, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatule. Seejuures võib korteriühistu volitada ennast lepingulise esindajana esindama ka oma juhatuse liiget, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatud tingimustele, või äriühingut, mille kaudu juhatuse liige korteriühistule õigusabiteenust osutab.
14.Kolleegium ei nõustu ka kohtute seisukohaga, et korteriühistu õigusabikulud on igal juhul põhjendamatud või ebavajalikud juhul, kui korteriühistule osutab õigusteenust isik, kes on samal ajal ka korteriühistu juhatuse liige. Korteriühistu juhatus on korteriühistu juhtorgan, mille põhiülesandeks on korteriühistu juhtimine ja esindamine. Seadusest ei tulene korteriühistu juhatuse liikmele kohustust anda korteriühistule õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi. Korteriühistu juhatus peab küll korteriühistut kohtumenetluses esindama või volitama selleks lepingulist esindajat, kuid juhatuse liige ei pea täitma kohtumenetluses tasuta lepingulise esindaja ülesandeid, sh osutama korteriühistule tasuta õigusabiteenust. TsMS § 217 lg 2 järgi saab menetlusosaline osaleda menetluses isiklikult ka siis, kui tal on lepinguline esindaja. Sellest tulenevalt ei saa pidada menetlusosalise lepingulise esindaja kulusid põhjendamatuks üksnes seetõttu, et lepinguline esindaja on samal ajal ka menetlusosalise seaduslik esindaja ning sama isik esindas menetlusosalist nii seadusliku esindajana kui ka lepingulise esindajana. Samas tuleb sellises olukorras menetluskulusid välja mõistes hinnata, millises ulatuses olid õigusabikulud lepingulise esindaja osavõtu tõttu kohtumenetlusest TsMS § 175 lg 1 kohaselt põhjendatud ja vajalikud ning millises ulatuses saanuks menetlusosalise õigusi ja huve kaitsta kohtumenetluses õigusalase kvalifikatsioonita seaduslik esindaja.
15.Vastuseks kostja väidetele märgib kolleegium, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole tähtsust, kas lepingulise esindaja kaasamise on otsustanud korteriühistu üldkoosolek või juhatus. Iseenesest on õige kostja väide, et korteriühistu juhatus ei ole pädev otsustama lepingulise esindaja võtmiseks kulude tegemise üle ja seda peab tegema korteriühistu üldkoosolek. Siiski saab korteriühistu üldkoosolek nimetatud kulud hiljem heaks kiita ning juhul, kui menetluskulud jäävad vastaspoole kanda, ei teki korteriühistul kulusid, mida liikmed kandma peaksid (vt Riigikohtu
6.novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-13, p-d 11–12).
16.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hageja määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon OÜ-le Great Success. Kolleegium selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses kantud menetlusosaliste menetluskulusid TsMS § 178 lg 3 järgi ei hüvitata. Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.