Kostja: Roland Tera; isikukood 37411042757, elukoht
XXXX.
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Roland Tera vastu
30.novembril 2013 sõlmitud järelmaksulepingu nr 1338381/96ta alusel võla väljamõistmiseks.
2.Mõista Roland Teralt (ik 37411042757) Kaupmehe Järelmaks OÜ (registrikood 11906650) kasuks välja:
2.1.703 (seitsesada kolm) eurot ja 23 senti (sealhulgas tagastamata krediidisumma 538 eurot ja 88 senti, järelmaksuintress 53 eurot ja 3 senti, võla sissenõudmisega seotud kulu 63 eurot ja 90 senti ning viivis ajavahemiku 6. mai 2014 – 24. november 2014 eest 47 eurot ja 42 senti);
6.Jätta hageja menetluskuludest 89% kostja kanda ja 11% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Mõista Roland Teralt Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks välja menetluskulu 240 (kakssada nelikümmend) eurot ja 30 senti. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
KIRJELDAV OSA
1.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 20. veebruaril 2015. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega üksnes osaliselt rahuldada ning osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 30. novembril 2013. a. järelmaksulepingu nr 1338381/96ta (edaspidi: järelmaksuleping), mille alusel on hageja andnud kostjale üle järelmaksu summa 557,60 eurot. Hagi kohaselt ütles hageja lepingu 5. mail 2014 üles põhjusel, et kostja ei olnud vaatamata hageja hoiatusele tasunud lepingujärgset võlgnevust. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja järelmaksulepingu alusel põhivõla 538,88 eurot, järelmaksuintressi 53,03 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 63,90 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 80,52 eurot ning alates 25. novembrist 2014 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 27% tagastamata krediidisummalt aastas.
5.Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla 538,88 eurot, järelmaksuintressi 53,03 eurot ning võla sissenõudmise kulude 63,90 eurot osas on tervikuna õiguslikult põhjendatud. Hagis esitatud asjaolude kohaselt ütles hageja lepingu üles, järgides võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 nõudeid. Seega võib hageja VÕS § 401 lg 3 ja § 399 lg 1 järgi nõuda põhivõla tagastamist. Samuti on hagejal õigus nõuda lepingu järgi enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud intressi. Järelmaksulepingu üldtingimuste p 6.5 ning VÕS § 113 lg 5 alusel võib hageja nõuda kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude tasumist summas 63,90 eurot.
6.Kohus leiab, et hageja viivise nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud. Järelmaksulepingu üldtingimuste p 1.1 kohaselt püsimaksete osalisel või täielikul mittetasumisel maksegraafikus toodud ajaks loetakse krediidisumma püsimakse tasumise tähtpäeval üleantuks vastavalt püsimaksetes sisalduva järelmaksu summa või lepinguhaldustasu tasumata osa ulatuses krediidisumma (edaspidi krediidisumma), sealjuures vastavalt tasumata järelmaksu summa või lepinguhaldustasu loetakse sama summa ulatuses vähenenuks. Krediidisaaja on kohustatud tasuma väljastatud krediidisummalt krediidiintressi 27% aastas. Üldtingimuste p 1.2 kohaselt kuulub väljastatud krediidisumma viivitamatult tagastamisele koos selle tagastamise hetkeni arvestatud krediidiintressiga. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt tuleb krediidisumma tagasimaksmise, sissenõudmiskulu või muu krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulu hüvitamisega viivitamisel maksta krediidiandjale viivist krediidiintressiga võrdses määras.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
8.Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 III lause kohaselt viivist samas määras, mille pooled on näinud ette järelmaksulepingus intressimäärana.
9.Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud järelmaksulepingu üldtingimuste p-d 6.1; 1.1 ja 1.2 on osas, milles krediidisaaja on kohustatud püsimaksete osalisel või täielikul mittetasumisel maksegraafikus toodud ajaks tasuma väljastatud krediidisummalt krediidiintressi 27% aastas, VÕS § 415 lg 1 ja § 421 alusel tühised. Nimetatud üldtingimuste punktid on oma sisult tingimus, milles sätestatakse kostja kohustus tasuda viivist suuremas määras kui on lepingus kokkulepitud intressimäär. Nimelt nende üldtingimuste kohaselt loetakse kostjale maksete viivitamisel välja antuks uus laen, mis arvestatakse kohe kostja kohustuse katteks ning mis tuleb ka kohe tasuda, kuid millelt arvutatav intress on algselt kokkulepitud intressist suurem (27%, mitte 15,90%). Sisuliselt mingit raha liikumist ei toimu ning need tüüptingimused on mõeldud üksnes selleks, et võimaldada hagejal nõuda maksetega viivitamisel suuremat intressi, mis on vastuolus VÕS § 415 lg-ga 1. Hageja viivisenõue on seega õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 1 järgi määras 15,90% tagastamata järelmaksusummalt aastas.
10.Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku 6. mai 2014 – 24. november 2014 eest viivis summas 47 eurot ja 42 senti 538,88*202/365*0,159) ning alates 25. novembrist 2014 kuni põhivõla (538,88 euro) täieliku tasumiseni viivis 15,90% tagastamata põhivõlalt aastas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 89% ulatuses.
12.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 289 eurot, sh riigilõiv 175 eurot ning kantud õigusabikulu 114 eurot. Hagiavaldusele lisatud arvest nr 2192 nähtub, et hageja õigusabikulu sisaldab käibemaksu (tl 17).
13.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 10 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, leiab kohus, et hageja poolt kantud õigusabikulu on põhjendatud summas 95 eurot, s.t osas, mis ei sisalda käibemaksu.
14.Hageja menetluskulud koosnevad seega hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 175 eurot ja esindajatasust summas 95 eurot, kokku 270 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 89% kostja kanda ja 11% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 240 eurot ja 30 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.
/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.