Kostja: Tõnis Jalakas; isikukood 35703206021, elukoht XXXX.
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Tõnis Jalaka vastu 5. jaanuaril 2012 sõlmitud järelmaksulepingu nr 1200146/96ta alusel võla väljamõistmiseks.
2.Mõista Tõnis Jalakalt Kaupmehe Järelmaks OÜ (registrikood 11906650) kasuks välja:
2.1.284 (kakssada kaheksakümmend neli) eurot ja 2 senti (sealhulgas tagastamata krediidisumma 234 eurot ja 28 senti, järelmaksuintress 16 eurot ja 30 senti ning viivis ajavahemiku 12. oktoober 2013 – 2. veebruar 2015 eest 33 eurot ja 44 senti);
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskuludest 67% kostja kanda ja 33% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Mõista Tõnis Jalakalt välja menetluskulu 130 (ükssada kolmkümmend) eurot ja 65 senti Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks.
Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
KIRJELDAV OSA
1.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud
16.veebruaril 2015. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega üksnes osaliselt rahuldada ning osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 5. jaanuaril 2012. a. järelmaksulepingu nr 1200146/96ta (edaspidi: järelmaksuleping), mille alusel on hageja andnud kostjale üle järelmaksu summa 467,50 eurot. Hagi kohaselt ütles hageja lepingu 11. oktoobril 2013 üles põhjusel, et kostja ei olnud vaatamata hageja hoiatusele tasunud lepingujärgset võlgnevust. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja järelmaksulepingu alusel põhivõla 234,28 eurot, järelmaksuintressi 16,30 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 63,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 82,84 eurot ning tasumata krediidiintressi 1,88 eurot ja alates 3. veebruarist 2015 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 27% tagastamata krediidisummalt aastas.
5.Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla 234,28 eurot ja järelmaksuintressi 16,30 eurot osas on tervikuna õiguslikult põhjendatud. Hagis esitatud asjaolude kohaselt ütles hageja lepingu üles, järgides võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 nõudeid. Seega võib hageja VÕS § 401 lg 3 ja § 399 lg 1 järgi nõuda põhivõla tagastamist. Samuti on hagejal õigus nõuda lepingu järgi enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud intressi.
6.Hagiavaldusest nähtub, et kostja on hagejale pärast lepingu ülesütlemist tasunud järgmised maksed: 5.11.2013 summas 13,99 eurot, 5.12.2013 summas 13,99 eurot, 5.01.2014 summas 13,99 eurot, 5.02.2014 summas 13,99 eurot, 5.03.2014 summas 13,99 eurot, 5.04.2014 summas 13,99 eurot ja 5.05.2014 summas 13,99 eurot, kokku 97,93 eurot. VÕS § 415 lg 2 p-de 1 ja 2
kohaselt kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks ja alles teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks. Hageja väitel tekkis tal võla sissenõudmise kulu summas 63,90 eurot enne lepingu ülesütlemist lepingu ülesütlemisega seoses kostjale saadetud kirjade ja teadete tõttu. Seega tuleb pärast lepingu ülesütlemist tasutud 97,93 eurot arvestada esmalt võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks. Hageja võla sissenõudmiskulude nõue summas 63,90 eurot ei ole seega õiguslikult põhjendatud, kuna kostja poolt pärast lepingu ülesütlemist tasutud maksed kokku summas 97,93 eurot katavad täielikult hageja võla sissenõudmise kulude nõude.
7.Kostja poolt pärast lepingu ülesütlemist tasutud maksete ülejäänud summa 34,03 eurot tuleb arvestada võlgnetava põhisumma katteks. Kuivõrd hageja on põhivõlast maha arvestanud suurema summa, on hageja nõue põhivõla 234,28 euro osas õiguslikult põhjendatud.
8.Kohus leiab, et hageja viivise nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud. Järelmaksulepingu üldtingimuste p 2.1 kohaselt püsimaksete osalisel või täielikul mittetasumisel maksegraafikus toodud ajaks loetakse krediidisumma püsimakse tasumise tähtpäeval püsimakses sisalduva järelmaksu summa tasumata osa ulatuses krediidisaajale üleantuks ning tasumata järelmaksu summa sama summa ulatuses vähenenuks. Krediidisaaja on kohustatud tasuma väljastatud krediidisummalt krediidiintressi 27% aastas. Üldtingimuste p 2.2 kohaselt kuulub väljastatud krediidisumma viivitamatult tagastamisele. Üldtingimuste p 7.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist lepingujärgse krediidiintressiga võrdses määras krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti sissenõudmiskulu või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulu hüvitamisega viivitamisel.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). ). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
10.Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hagejal on seega õigus kostjalt nõuda VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 III lause kohaselt viivist samas määras, mille pooled on näinud ette järelmaksulepingus intressimäärana.
11.Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud järelmaksulepingu üldtingimuste p-d 7.1; 2.1 ja 2.2 on osas, milles krediidisaaja on kohustatud püsimaksete osalisel või täielikul mittetasumisel maksegraafikus toodud ajaks tasuma väljastatud krediidisummalt krediidiintressi 27% aastas, VÕS § 415 lg 1 ja § 421 alusel tühised. Nimetatud üldtingimuste punktid on oma sisult tingimus, milles sätestatakse kostja kohustus tasuda viivist suuremas määras kui on lepingus kokkulepitud intressimäär. Nimelt nende üldtingimuste kohaselt loetakse kostjale maksete viivitamisel välja antuks uus laen, mis arvestatakse kohe kostja kohustuse katteks ning mis tuleb ka kohe tasuda, kuid millelt arvutatav intress on algselt kokkulepitud intressist suurem (27%, mitte 10,90%). Sisuliselt mingit raha liikumist ei toimu ning need tüüptingimused on mõeldud üksnes selleks, et võimaldada hagejal nõuda maksetega viivitamisel suuremat intressi, mis on vastuolus VÕS § 415 lg-ga 1. Hageja viivisenõue on seega õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 1 järgi määras 10,90% tagastamata järelmaksusummalt aastas.
12.Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku 12. oktoober 2013 – 2. veebruar 2015 eest viivis summas 33 eurot ja 44 senti
(234,28*478/365*0,109) ning alates 3. veebruarist 2015 kuni põhivõla (234,28 euro) täieliku tasumiseni viivis 10,90% tagastamata põhivõlalt aastas.
13.Kuivõrd hageja ei ole hagiavalduses esitanud andmeid enne 11. oktoobril 2013 lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivise arvestuse kohta, siis ei ole kohtul võimalik mõista kostjalt hageja kasuks välja enne 11. oktoobrit 2013 sissenõutavaks muutunud viivist, mida hageja arvutas tühiste tüüptingimuste alusel. Hageja nõue tasumata krediidiintressi kostjalt väljamõistmiseks summas 1,88 eurot tuleb seega jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 67% ulatuses.
15.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 214 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ning kantud õigusabikulu 114 eurot. Hagiavaldusele lisatud arvest nr 2234 nähtub, et hageja õigusabikulu sisaldab käibemaksu (tl 18).
16.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Juhindudes TsMS § 174 lgst 10 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja ei ole kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada leiab kohus, et hageja poolt kantud õigusabikulu on põhjendatud summas 95 eurot, s.t osas, mis ei sisalda käibemaksu.
17.Hageja menetluskulud koosnevad seega hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 100 eurot ja esindajatasust summas 95 eurot, kokku 195 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 67% kostja kanda ja 33% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 130 eurot ja 65 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.
/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.