Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
11. märts 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-19245
Tsiviilasi
AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma hagi Lõuna Toiduainetetööstuse AS (pankrotis), Peeter Raudsepa, Aivar Koka, Rein Kilgi ja Meelis Virro vastu 4 359 392 euro väljamõistmiseks Menetluse lõpetamine Peeter Raudsepa suhtes hageja poolt hagist loobumise tõttu
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Peeter Raudsepa määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja 2): Peeter Raudsepp (ik: XXX), esindaja advokaat Robert Sarv Vastustaja (hageja): AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma, esindajad vandeadvokaat Martin Tamme ja vandeadvokaat Kedli Anvelt Kostja 1: Lõuna Toiduainetetööstuse AS (pankrotis) (rk: 11204585), pankrotihaldur Indrek Lepsoo Kostja 3: Aivar Kokk (ik: XXX), esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv
esindajad
Kostja 4: Rein Kilk (ik: XXX), esindaja vandeadvokaat Tarmo Peterson Kostja 5: Meelis Virro (ik: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2015 määrus osaliselt AS-lt Werol Tehased (pankrotis) väljamõistetud menetluskulude suuruse ja viivise maksmise kohustuse määramata jätmise osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista AS-lt Werol Tehased (pankrotis) välja Peeter Raudsepa kasuks menetluskulud summas 10 368 eurot (koos käibemaksuga) ning kohustada AS-i Werol Tehased (pankrotis) tasuma määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Lugeda Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2015 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „2.1. Võtta vastu hagist loobumine Peeter Raudsepa suhtes.
2.2.Lõpetada menetlus Peeter Raudsepa vastu tsiviilasjas 2-13-19245 AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma hagis Lõuna Toiduainetetööstuse AS (pankrotis), Peeter Raudsepp, Aivar Kokk, Rein Kilk, Meelis Virro vastu 4 359 392 euro nõudes.
2.3.Mõista välja AS-lt Werol Tehased (pankrotis) 10 368 (kümme tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa) eurot (koos käibemaksuga) Peeter Raudsepa kasuks menetluskulude katteks. Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb AS-l Werol Tehased (pankrotis) tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.“
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1 Tartu Maakohtu menetluses on AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma 26.04.2013 esitatud hagiavaldus Lõuna Toiduainetetööstuse AS (pankrotis) (kostja 1), Peeter Raudsepa (kostja 2), Aivar Koka (kostja 3), Rein Kilgi (kostja 4) ja Meelis Virro (kostja 5) vastu alusetult saadu tagastamiseks või alternatiivselt vara tagasivõitmiseks AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotivarasse summas 4 359 392 eurot. 15.02.2014 esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt nõutakse P. Raudsepalt ja Lõuna Toiduainetetööstuse AS-lt (pankrotis) solidaarselt 162 579 euro ja viivise väljamõistmist ning P. Raudsepalt, M. Virrolt ja Lõuna Toiduainetetööstuse AS-lt (pankrotis) 144 479 euro ja viivise väljamõistmist.
11.12.2014 esitasid hageja ja kostja 2 kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks kostja 2 suhtes hagist loobumise tõttu. 18.12.2014 esitas kostja 2 taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja AS-lt Werol Tehased (pankrotis) väljamõistmiseks summas 17 892 eurot (sisaldab käibemaksu, sest kostja 2 ei ole käibemaksukohustuslane). Samuti palus kostja 2 kohustada AS-i Werol Tehased (pankrotis) tasuma kostjale 2 hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas 09.01.2015 vastuväite, kus leidis, et kostja 2 menetluskulud ei ole taotletud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kostja 2 esitas 18.01.2015 seisukoha hageja vastuväitele ja taotles muuhulgas täiendavalt 420 euro väljamõistmist kostja 2 menetluskulude katteks.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus võttis 27. jaanuari 2015 määrusega vastu hagist loobumise Peeter Raudsepa suhtes ning lõpetas menetluse Peeter Raudsepa vastu tsiviilasjas nr 2-13-19245 AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma hagis Lõuna Toiduainetetööstuse AS (pankrotis), Peeter Raudsepa, Aivar Koka, Rein Kilgi ja Meelis Virro vastu 4 359 392 euro väljamõistmiseks ning mõistis välja AS-lt Werol Tehased (pankrotis) Peeter Raudsepa kasuks 7000 eurot menetluskulude katteks. Määruse kohaselt lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks. TsMS § 174 lg 1 alusel määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja 2 esindaja advokaat Robert Sarv esitas 19.12.2014 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 17 892 eurot (summa sisaldab käibemaksu). Hageja esitas vastuväite, kus leidis, et kostja 2 kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Töömahu arvestamisel palus hageja arvestada, et kostjat 2 puudutab vaid kaks arvet, nr 3903 ja 4238, ning hagist vaid üks alternatiivne nõue, millest tulenevalt ei olnud kostja 2 lepingulisel esindajal kostja 2 huvide kaitsmiseks vajalik ega põhjendatud kulutada tööaega menetluskulude nimekirjas kirjeldatud mahus. Kostja 2 esindaja on omal initsiatiivil pidanud vajalikuks 18.01.2015 vastata hageja vastusele ja juhtida tähelepanu asjaolule, et solidaarvõlgnikel on VÕS § 67 lg 2 alusel täielik õigus esitada vastuväiteid, mis seonduvad solidaarkohustusega, ning seega on menetluskulud põhjendatud. Kostja 2 nõustus menetluse lõpetamisega kirjalikus menetluses. Juurde oli lisatud antud dokumendi koostamise tasu 420 eurot. Seega on kostja 2 menetluskulud koos käibemaksuga (17 892+420) 18 312 eurot. Kohus leidis, et kostja 2 esindaja menetluskulud 132 tunni 55 minuti ulatuses eeldavad 40-tunnise töönädala juures üle kolme nädala igapäevast tegevust kostja 2 vastu suunatud nõudega. Eelistungil 03.–04.06.2014 said määratletud hagi aluseks olevad faktilised asjaolud arvete kaupa (XIX kd, tl 68–75). Kohtuistungitele on kulunud ca 35 tundi. Põhiistungil osales ka kostja, kes andis vande all seletuse. Eraldi on esindaja esitanud kliendile ka ülevaateid istungite käigust, mille vajalikkuses on hageja kahelnud. Arvestades kostja 2 vastu suunatud nõude olemust, hagi hinda ja asjaolu, et kohtul on kulunud oluliselt vähem aega kostja 2 vastu suunatud nõudega tegelemiseks, pidas kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu koos käibemaksuga summas 7000 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Peeter Raudsepp esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2015 määruse tühistamist resolutsiooni punkti 3 osas, millega maakohus mõistis hagejalt Peeter Raudsepa kasuks välja 7000 eurot, ja uue määruse tegemist, millega Peeter Raudsepa
19.detsembri 2014 taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) rikkus kohus oluliselt TsMS § 175 lg 1 esimeses lauses ja TsMS § 436 lg-s 1 sätestatut. Kohus ei tuvastanud sisuliselt kostja 2 menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus ei vastanud ühelegi kostja 2 väitele. Arusaamatuks jääb, kuidas saab ühe tsiviilasja raames erinevate isikute vastu suunatud nõudeid töömahu mõttes eraldada ja objektiivselt mõõta, kui hageja nõue on suunatud sisult samasugusel alusel kõigi kaaskostjate vastu ning ühe kostja esitatud tõendid võivad oluliselt mõjutada teise kaaskostja positsiooni. Samuti ei ole kohus selgitanud, kuidas ja missugusel alusel saab ja peab üks kaaskostja eraldama materjalidest teda puudutava osa ning ülejäänu kõrvale jätma. Selline lähenemine piirab kaaskostja õigust olla kursis, missugust asja tema suhtes menetletakse, ega taga põhiseaduslikku õigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Olukorras, kus hageja esitab hagi mitme kostja vastu, on kostjatel õigus ja vajadus tutvuda kaaskostjate menetlusdokumentide ja taotlustega. Kohtu arutluskäik on vastuoluline ka põhjusel, et kohus kohustas menetlusosalisi eelistungiks ettevalmistamisel toimikuga tutvuma. Kohus oleks pidanud välja tooma konkreetsed toimingud ja kulu, mida kohus põhjendatuks ja vajalikuks ei pidanud, ning selgitama, miks konkreetne toiming ja kulu ei ole vajalik ega põhjendatud; 2) on kohtu otsustus ka objektiivselt põhjendamatu. Kohus on märkinud, et kohtuistungitele kulus ca 35 tundi. Menetluskulude nimekirja järgi on kohtuistungitega seoses kulunud ligi 52 tundi, sh istungiks ettevalmistamine ja nõupidamised. See tähendab, et sõltumata 22 köite (umbes 24 000 lk teksti) materjali läbitöötamise vajadusest tekkis kostjal 2 ainuüksi seoses istungitega menetluskulu rohkem kui kohus on kokku välja mõistnud; 3) osales kostja 2 põhiistungil vaid tema vande all ülekuulamise ajal, seega rajaneb kohtu argument istungite käigust teavitamise põhjendamatusest valeväitel; 4) ei ole kohus pööranud tähelepanu vaidluse sisule, keerukusele ja mahule. Hageja vaidlustas kogu kontserni eksisteerimise ning kontsernikulude jaotamise (majandusliku) põhjendatuse. Tegemist pole õiguslikult ega majanduslikult lihtsate teemadega, vaid esitada tuli väga palju tõendeid ja kuulata üle mitmeid tunnistajaid; 5) kuigi kostjat 2 võis puudutada vaid lühike periood nõude aluseks olevast ajast, sõltus hagi rahuldamine kontserni eksisteerimise tõendamisest ja kontsernikulude jaotamise põhjendatusest. Kuivõrd kontsern jätkas tegevust samadel alustel ka pärast kostja 2 juhatuse liikme kohalt lahkumist, puudutasid kõik kaaskostjate esitatud tõendid ja taotlused ka kostjat 2; 6) näitab vaid kahe menetlusdokumendi esitamine menetlusõiguste ökonoomset ja mõistlikku teostamist ning ei saa võtta kostjalt 2 muude kulude hüvitamise õigust. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tuleb vaadelda menetluskulude nimekirjas loetletud tegevuste põhjendatust ja vajalikkust. Kostja 2 ei ole menetlust koormanud ühegi taotlusega, mida kohus poleks rahuldanud, ega menetlust venitanud; 7) pidas kostja 2 vältimatuks hageja 09.01.2015 vastuväitele vastata, sest seal sisaldus mitmeid faktilist laadi väiteid. Kuna kohus rikkus TsMS § 328 lg-t 2, kui ei andnud kostjale 2 tähtaega hageja vastuväitele vastamiseks, siis võimaldas omal initsiatiivil vastamine kõrvaldada kohtupoolse menetlusnormi rikkumise. Lisaks pidi kostja 2 esitama kohtule nõusoleku kirjaliku menetlusega nõustumiseks. Seega sisaldus 18.01.2015 menetlusdokumendis kaks avaldust.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4.AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) vähendas kohus õigesti ja põhjendatult kostja 2 kasuks väljamõistetavat menetluskulude hüvitist. Võttes arvesse, et maakohus mõistis välja menetluskulud summas 7000 eurot ning Riigikohtu praktikas on füüsilisest isikust menetlusosalise puhul peetud lepingulise esindaja põhjendatud ja mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot koos käibemaksuga (3-2-1-92-13, p 14), pidas kohus kostja 2 esindaja vajalikuks ja põhjendatud töömahuks ca 58,3 tundi (7000/120). Kuivõrd kohus pidas seoses kohtuistungitega põhjendatud ja vajalikuks tööajaks ca 35 tundi, on ülejäänud toimingutele kulunud põhjendatud ja vajalik aeg 23,3 tundi. Arvestades, et kostja 2 on esitanud vaid kaks menetlusdokumenti, millest teine kordab valdavas osas esimeses dokumendis esitatud seisukohti, ning kaks tõendit (kumbki 1 lk), ei saanud lisaks kohtuistungitele kulutatud vajalik ja põhjendatud tööaeg ületada 23,3 tundi. Seoses istungiteks ettevalmistamisega on kostja 2 lepinguline esindaja näiteks 09.10.2014 kulutanud 4 tundi 5 minutit kostjate 3 ja 4 esindajatega nõupidamiseks ning seda olukorras, kus kostja 2 vastu esitatud nõudel puudub ajaline kattuvus kostjate 3 ja 4 vastu esitatud nõuetega. Määruskaebuse kohaselt on kostja 2 esindaja seoses kohtuistungiteks ettevalmistamisega tutvunud 22 köite materjalidega, mis on umbes 24 000 lk teksti. Enne 20.–23.10.2014 istungeid 30.09.2014 kohtus toimikuga tutvumas käies koosnes tsiviilasja materjal 19 köitest, milles oli kokku ca 3700 lk teksti. Tegemist on ilmekate näidetega kostja 2 esindaja tööaja ülepaisutamise kohta; 2) ignoreerib kostja 2 tema suhtes esitatud nõude ulatust ja sisu. Kostjat 2 puudutab vaid üks alternatiivne nõue kahe arve ulatuses. Kohus leidis põhjendatult, et kuna kostja 2 vastu esitatud nõude lahendamiseks kulus kohtul oluliselt vähem aega kui mõne teise kostja vastu esitatud nõude lahendamiseks, saab järeldada, et ka kostja 2 lepingulisel esindajal ei olnud vajalik ega põhjendatud kulutada aega menetluskulude nimekirjas kirjeldatud mahus. Nõustuda ei saa ka seisukohaga, et ühe kostja esitatud tõendid võivad oluliselt mõjutada teise kaaskostja positsiooni. Hagi aluse ja eseme määrab kindlaks iga kostja suhtes eraldi hageja ning iga kostja vastu esitatud nõuet lahendatakse hageja esitatud nõudest ning selle aluseks olevatest asjaoludest ja tõenditest, mitte teiste kostjate väidetest või tõenditest lähtudes. Kostja 1 vastuväited puudutavad ainult kostja 1 vastu esitatud alternatiivseid nõudeid. Samuti ei puuduta kostjat 2 kostjate 3–5 vastuväited ja tõendid, kuna need saavad käia perioodi kohta, mis kostjat 2 ei puuduta, sest kostjad 3 ja 4 said Weroli juhatuse liikmeteks oluliselt hiljem pärast kostja 2 Werolist lahkumist ning kostja 5 vahetult enne kostja 2 Werolist lahkumist. Kostjat 2 ei puuduta näiteks toorõli eest esitatud arved ja kulukirjed „vastavalt korraldusele“, „allahindlused klientidele“ ja põhjendamatu tööjõulukulu (st hageja nõude sisuks olevast kuuest kululiigist neli), kuna nimetatud kulude puhul on hageja esitanud nõude perioodi eest, millal kostja 2 ei olnud enam Weroli juhatuse liige. Kuna teiste kostjate vastuväited puudutasid olulises ulatuses perioodi, millal kostja 2 ei olnud Weroli juhatuse liige, ei olnud kostjal 2 võimalik nende suhtes oma seisukohta võtta. Ka kostja 2 ise kinnitas 20.–23.10.2014 istungil, et saab rääkida vaid sellest perioodist, kui oli juhatuse liige. Arusaamatu on seetõttu ka seisukoht, et Pere kontsern jätkas tegevust samadel alustel pärast kostja 2 lahkumist. Valdav osa menetluskuludest on tekkinud nõupidamistele ja teiste kostjate menetlusdokumentidega tutvumisele väidetavalt kulunud aja tõttu, mis ei ole põhjendatud ja vajalik ajakulu; 3) on ebaõige kostja 2 käsitlus, mille järgi on tal õigus ja põhjendatud vajadus osaleda ka teiste kostjate vastu esitatud nõuete lahendamisel osas, mis kostjat 2 ei puuduta. Kostjat 2 puudutava välja selekteerimine ja kostjat 2 puudutavas osas hagile vastamine, mis oli piisav selleks, et kostja 2 huvid saaksid kaitstud, ei saanud olla niivõrd aeganõudev, nagu nähtub menetluskulude nimekirjast. Samuti ei olnud kostja 2 õiguste ja huvide kaitsmiseks vajalik esitada
menetlusdokumente, mis sisaldavad valdavas osas vastuväiteid üksnes kostja 1 vastu esitatud alternatiivsetele nõuetele (tehingute tagasivõitmine, tühistamine ja tühisus erinevatel alustel), mis kostjat 2 ei puuduta. Selliselt tekkinud kulud ei olnud ka hageja jaoks ettenähtavad; 4) tuleb esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel eelkõige hinnata seda, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja tegema ja kui palju pidi esindaja tööd tegema selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kaitstud, ning kas õigusabikulu on vastavuses tegelikult tehtud tööga, mitte seda, kui kaua on menetlus kestnud. Samuti loobus hageja kostja 2 suhtes hagist juba 11.12.2014, kui menetlus oli kestnud veidi üle 1,5 aasta; 5) ei kuulu 18.01.2015 vastuse koostamise kulud hagejalt väljamõistmisele, kuna TsMS mõtte ja kohtupraktika järgi ei kuulu menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tekkinud kulud teisele poolele hüvitamisele (3-2-1-77-14, p 12). Samuti ei saanud võtta märkimisväärses mahus aega kohtule teate saatmine kirjaliku menetlusega nõustumise kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 27.01.2015 määruse osaliselt AS-lt Werol Tehased (pankrotis) väljamõistetud menetluskulude suuruse ja viivise maksmise kohustuse määramata jätmise osas ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab AS-lt Werol Tehased (pankrotis) välja P. Raudsepa kasuks menetluskulud summas 10 368 eurot (koos käibemaksuga) ning kohustab AS-i Werol Tehased (pankrotis) tasuma määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Kostja 2 on vaidlustanud määruskaebuses maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis tema 19.12.2014 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
7.Kostja 2 taotles 18.12.2014 esitatud taotluses (maakohtu määruses ja määruskaebuses ekslikult kirjutatud 19.12.2014 taotlus) õigusabikulude hüvitamist summas 17 892 eurot (koos käibemaksuga). 18.01.2015 seisukohas suurendas kostja 2 taotletud menetluskulude summat 420 euro võrra, kuid taotluse selles osas rahuldamist määruskaebuses ei taotleta ja seetõttu ringkonnakohus selle kulutuse osas seisukohta ei võta. Maakohus rahuldas kostja 2 avalduse osaliselt ja mõistis AS-lt Werol Tehased (pankrotis) välja kostja 2 lepinguliste esindajate kulud summas 7000 eurot (koos käibemaksuga). Seega vähendas maakohus kostja 2 nõutud õigusabikulu oluliselt. Arvestades, et kostja 2 esindajate tunnitasu koos käibemaksuga oli 144 eurot (ilma käibemaksuta 120 eurot) ning maakohus ei ole leidnud, et sellises suuruses tunnitasu oleks põhjendamatult kõrge, luges maakohus tsiviilasjas kostja 2 esindajate vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks ca 49 tundi (7000/144).
8.TsMS § 175 lg 1 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on korduvalt märkinud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (3-2-1-137-13, p 11; 3-2-1-171-12, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus antud juhul diskretsiooni piire järginud, kuna ei ole piisavalt arvestanud tsiviilasja asjaolusid, mahukust ja keerukusastet.
9.Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et kostja 2 on oma 18.12.2014 menetluskulude taotluses ja selle lisas esitanud küll tunnihinna (120 eurot käibemaksuta, seega 144 eurot koos käibemaksuga) ja taotletud menetluskulude (14 910 eurot käibemaksuta, 17 892 eurot käibemaksuga) väljamõistmiseks, kuid ei ole toonud selgesõnaliselt välja kogu töötundide arvu. Menetluskulude taotluse lisa sisaldab arvutusvigu, näiteks 1. real on toodud toimingud 2 tunni 5 minuti ulatuses ja saadud tasuks 120-eurose tunnitasuga 260 eurot, kuigi õige oleks 250 eurot. Maakohus on leidnud, et koos täiendava menetluskulude taotlusega (kokku summas 18 312 eurot) nõudis kostja 2 tasu 132 tunni 55 minuti eest. Ringkonnakohus saab 18.12.2014 taotluse põhjal töötundideks ca 124 tundi (17 892/144).
10.Kostja 2 lepinguline esindaja osales tsiviilasjas 03.–04.06.2014 toimunud eelistungil ja 20.-23.10.2014 toimunud põhiistungil. Vaidlust ei ole sisuliselt selles ning see nähtub ka toimiku materjalidest (eelistungi protokoll XIX kd, tl 68–74; põhiistungi protokoll XX kd, tl 80–115), et üksnes istungitel osalemisele kulus kostja 2 lepingulisel esindajal ca 35 tundi. Seega pidas maakohus kostja 2 esindaja kogu ülejäänud töö tegemiseks piisavaks ajaks ca 14 tundi. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu ning tegelikult on ka hageja oma vastuses määruskaebusele (XXXI kd, tl 42) nõustunud, et kostja 2 lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu võiks olla mõnevõrra suurem, s.o 35 tundi istungitele ja 23,3 tundi kõigile ülejäänud toimingutele, mis on ca 9 tundi rohkem, kui pidas põhjendatuks maakohus. Kostja 2 esindajad on esitanud tsiviilasjas menetlusdokumentidena vastuse hagile (II kd, tl 84-93) ja vastuse hagiavalduse terviktekstile (XIII kd, tl 42–47) ning veel vastuse hageja ettepanekule tõendite esitamiseks ja kinnituste andmiseks (IV kd, tl 180–183) ning taotluse kostja 2 menetluskulude katteks tagatise andmiseks (I kd, tl 183–187). Arusaadavalt pidi kostja 2 esindaja hagile vastamiseks pidama nõu kliendiga ja tutvuma hagimaterjalidega. Ringkonnakohus peab eeltoodud toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks ca 27 tundi, mis on üsna ligilähedane kostja 2 poolt nende tegevuste eest taotletule. Kostja 2 ülejäänud menetluskulud moodustavad nii hageja kui teiste kostjate menetlusdokumentide ja tõenditega tutvumisest, nõupidamistest kliendi ja teiste kostjate esindajatega ning ettevalmistamisest kohtuistungiteks, samuti menetluskulude nimekirja ja väljamõistmise taotluse koostamisest. Ringkonnakohus nõustub kostja 2 seisukohaga, et tegemist on väga mahuka ja keeruka tsiviilasjaga, kus hagi esitati algselt kuue kostja vastu. Kuivõrd menetlusosaliste arv on suur, on esitatud ka hulgaliselt menetlusdokumente, samuti on äärmiselt suur tõendite maht (tsiviilasja materjalid asusid kostja 2 suhtes menetluse lõpetamise avalduse esitamisel 20 köites, mida ei saa pidada tsiviilasjades tavapäraseks mahuks; asjas toimus kaks kohtuistungit, mis kestsid päevi ja kus kuulati üle ka hulgaliselt tunnistajaid). Kostja 2 lepingulistel esindajatel on lisaks kostja 2 seisukohtade kohtule esitamisele ja kohtuistungitel osalemisele ilmselgelt kulunud märkimisväärselt aega ka hageja ja teiste kostjate esitatuga tutvumiseks, istungiteks ettevalmistamiseks ning suhtluseks kliendiga. Ringkonnakohus nõustub kostja 2 seisukohaga, et kostja 2 esindajal oli vaja tutvuda ka kaaskostjate menetlusdokumentide ja taotlustega, et saada selgust asjaoludes, kuid õige on ka hageja väide vastuses määruskaebusele, et kostjat 2 puudutava välja selekteerimine ei saanud olla niivõrd aeganõudev, nagu nähtub menetluskulude nimekirjast. Asjaolule, et hagiavalduses käsitletud perioodist (2008–2011) saab kostjat 2 puudutada vaid periood, mil kostja 2 oli Weroli juhatuse liige, ning et nimetatud perioodi jääb vaid kaks arvet, millele hageja oma nõudes tugineb, on kostja 2 esindaja viidanud juba oma esimeses hagivastuses, ning õige on ka maakohtu väide, et eelistungil tõi hageja hagi aluseks olevad arved konkreetselt välja.
Kuivõrd menetluskulude hüvitamisel kehtib põhimõte, et lepingulise esindaja kulud tuleb hüvitada põhjendatud ja vajalikus ulatuses, tuleb kostjale 2 hüvitada menetluskulud ulatuses, mis olid vajalikud kostja 2 õiguste ja huvide asjakohaseks kaitseks. Määruskaebuses märgitakse, et vaid kahe menetlusdokumendi esitamine kostja 2 poolt (nagu ülalpool kirjas, esitas kostja 2 menetlusdokumente siiski rohkem) näitab menetlusõiguste ökonoomset ja mõistlikku teostamist, kuid sama põhimõtet tuleb järgida ka muude toimingute tegemisel (tutvumine teiste menetlusosaliste menetlusdokumentide ja tõenditega jne). Ilmselge liialdus on määruskaebuse väide, et kostja 2 esindajal tuli läbi töötada 22 köite materjalid, mis sisaldasid ca 24 000 lk teksti. Tõele märksa lähedasem on selles osas hageja poolt vastuses määruskaebusele väidetu, et teksti võis olla ca 3700 lk. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu põhjendusega, et kui kohtul kulus kostja 2 vastu suunatud nõudega tegelemiseks oluliselt vähem aega, saab sellest järeldada, et ka kostja 2 lepingulisel esindajal ei olnud vajalik ega põhjendatud kulutada aega menetluskulude nimekirjas kirjeldatud mahus. Ringkonnakohus leiab, et kõigi viimatinimetatud toimingute (tutvumine teiste menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentide ja tõenditega, nõupidamised kliendi ja teiste kostjate esindajatega, ettevalmistamine kohtuistungiteks) põhjendatud ja vajalik ajakulu on ca 10 tundi. Kostja 2 taotletud summa vähendamisel arvestab ringkonnakohus muuhulgas ka asjaolu, et kostja 2 on menetluse jooksul oma lepingulist esindajat vahetanud: algselt esindas kostjat 2 vandeadvokaat Kalev Bachmann ja hilisemalt advokaat Robert Sarv, mis samuti võib olla põhjustanud kostja 2 õigusabikulude suurenemise, kuivõrd on selge, et asja materjalidega on pidanud tutvuma kaks esindajat. Kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ega ka määruskaebuses toonud esile mõjuvaid põhjendusi esindaja vahetamise vajaduse osas ning ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga vastuses kostja 2 menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele (XXII kd, tl 6), et kostja 2 esindaja vahetamisega seotud kulu ei ole põhjendatud panna hageja kanda. Menetluskulude nimekirjas taotletakse tasu ka menetluskulude nimekirja ja väljamõistmise taotluse koostamise eest (1 tunni 10 minuti ulatuses). Selles osas jääb taotlus rahuldamata lähtudes Riigikohtu seisukohast 11.11.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 (p 12), mille kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes.
11.Ringkonnakohus peab ülaltoodut arvestades kokkuvõtvalt põhjendatuks hüvitada kostjale 2 lepingulise esindaja kulu 72 tunni ulatuses (sh ajakulu kohtuistungitel osalemiseks ca 35 tundi, ajakulu menetlusdokumentide koostamiseks ca 27 tundi ning ajakulu tutvumiseks teiste menetlusosaliste menetlusdokumentide ja tõenditega, nõupidamised kliendi ja teiste kostjate esindajatega, ettevalmistamine kohtuistungiteks ca 10 tundi), mis tunnitasu 144 eurot koos käibemaksuga arvestades teeb hüvitatavaks summaks 10 368 eurot. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väitele, et kohus oleks pidanud välja tooma konkreetsed toimingud ja kulu, mida kohus põhjendatuks ja vajalikuks ei pidanud, ning selgitama, miks konkreetne toiming ja kulu ei ole vajalik ega põhjendatud, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, küll aga peab vastaspoolelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Ringkonnakohus leiab eeltoodud põhjenduste alusel, et antud asjas saab pidada vajalikuks ja põhjendatuks kostja 2 lepingulise esindaja kulu suuruses 10 368 eurot.
12.Kehtiv TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sama nägi ette varemkehtinud TsMS § 177 lg 2. Kuna kostja 2 on 18.12.2014 menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud (XX kd, tl 178) ja kostja 2 taotleb määruskaebuses eelnimetatud taotluse rahuldamist, tuleb AS-le Werol Tehased (pankrotis) panna TsMS § 177 lg-s 4 ettenähtud viivise maksmise kohustus (maakohtu määruses on kostja 2 vastav taotlus tähelepanuta jäänud).
13.TsMS § 178 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.