lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-59944/56

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 03.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-59944/56
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
03.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3212
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS SEB Pank10004252Swedbank AS10060701Luminor Bank AS11315936Maksu- ja Tolliamet70000349Politsei- ja Piirivalveamet70008747Maaelu Edendamise Sihtasutus90000245

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Kohtujurist

Nele Seping

Määruse tegemise aeg ja koht

03. märts 2015, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-59944

Tsiviilasi

XXX, XXXOÜ ja XXX avaldus XXX väljakuulutamiseks ja XXX avaldus ümberkujundamiseks Pankroti väljakuulutamine

Menetlustoiming

pankroti võlgade

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (võlausaldaja) I XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Avaldaja (võlausaldaja) II XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX, e-post XXX) Võlausaldajate I ja II lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Valdma (Advokaadibüroo Valdma & Partnerid, Majaka 26, 11412 Tallinn, e-post [email protected]) Avaldaja (võlausaldaja) III XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Kaspar Noor (Nordlight Advisor OÜ, Roopa 12a, 10136 Tallinn, e-post [email protected]) Võlgnik XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX, XXX) Ajutine pankrotihaldur vandeadvokaadi vanemabi Kristo Teder (Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid, Tatari 25, 10116 Tallinn, e-post [email protected])

Istungi toimumise aeg

03.02.2015

Istungil osalenud isikud

Võlausaldaja XXX Võlausaldaja XXXOÜ seaduslik esindaja XXX Võlausaldaja XXX lepinguline esindaja Kaspar Noor Võlgnik Martin Napa Ajutine pankrotihaldur Kristo Teder

Kohtumääruse resolutsioon

1.Jätta läbi vaatamata XXX avaldus võlgade ümberkujundamiseks.
2.Rahuldada võlausaldajate XXX, XXXOÜ ja XXX avaldus võlgniku XXX pankroti väljakuulutamiseks.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
3.Kuulutada välja võlgniku XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX, XXX) pankrot
03.märtsil 2015 kell 15.00.
4.Nimetada võlgniku XXXpankrotihalduriteks advokaat Kristo Teder (Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid, tatari 25, 10116 Tallinn, tel 6 640 620, e-post [email protected]) ja vandeadvokaat Urmas Ustav (Advokaadibüroo LEXTAL, Rävala pst 4, 10143 Tallinn, tel: 640 0250, e-post [email protected]).
5.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 26. märts 2015 algusega kell 15.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu III korruse saalis nr 317.
6.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
7.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
8.Kohustada võlgnikku XXX kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 26. märts 2015 kell 15.00. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
9.Kohustada võlgnikku XXXesitama hiljemalt 25. märts 2015 pankrotihaldurile täpsustatud varade ja võlgade nimekiri pankroti väljakuulutamise päeva seisuga.
10.Määrata ajutise pankrotihalduri Kristo Teder tasuks 2160 eurot ja kinnitada kulude katteks 252 eurot ning mõista see välja võlgniku XXXpankrotivarast Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid OÜ kasuks.
11.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus
1.29.10.2014 esitasid võlausaldajad XXX ja XXXOÜ kohtule avalduse võlgniku XXX pankroti väljakuulutamiseks, tsiviilasi nr 2-14-59944. 19.11.2014 esitas võlausaldaja XXX kohtule avalduse võlgniku XXX pankroti väljakuulutamiseks, tsiviilasi nr 2-14-61171. 31.12.2014 esitas XXX kohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks, tsiviilasi nr 2-1463284.

Juhindudes PankrS § 4 lg 3 ja VÕVS § 14 lg 1 on kohus liitnud kõik avaldused ühte menetlusse ja vaatab asjad läbi tsiviilasja nr 2-14-59944 all. Harju Maakohtu 08.12.2014 määrusega nimetati võlgniku XXX ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Teder. Ajutise halduri aruanne

2.Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande:
3.Võlgnik on sündinud 20.12.1966. Võlgnik on abielus ja võlgnikul on kolm ülalpeetavat last.
4.Ajutine pankrotihaldur on võlgniku varade väljaselgitamiseks teinud järelpärimised Krediidiasutustele, Maanteeametile, Maksu- ja Tolliametile, Äriregistrile, Kinnistusregistrile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale ja kogunud vara kohta andmeid võlgnikult ning võlausaldajatelt.
5.Võlgnikule kuuluva vara väärtuseks on hinnanguliselt 72 214,59 eurot. Krediidiasutuste poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku nimele avatud alljärgnevad arvelduskontod, mille jääk on käesoleval hetkel 0,00 eurot. Krediidiasutus

Arvelduskonto

Saldo

Aeg

Nordea Bank AB Eesti filiaal

EE4517000170002XXX17

0,00

16.12.2014

AS LHV Pank

EE447700771000781580

0,00

16.12.2014

Swedbank AS

EE312200001107878927 EE462200221006441963 EE773300335367870004

0,00 0,00 0,00

15.12.2014 15.12.2014 15.12.2014

Danske Bank A/S Eesti filiaal Kokku

0,00

6.Võlgnikule kuulub 1808,62 Swedbank Pension FND V3 osakut väärtusega 2106,86 eurot. Käesoleval hetkel kuuluvad võlgnikule osalused Eesti äriühingutes, ajutine haldur märgib, et kõik nimetatud äriühingud on asutatud sissemakset tegemata. Ühegi äriühingu puhul ei ole olnud kättesaadavad finantsandmed. Seejuures on kolmele neist registri pidaja poolt esitatud kustutamishoiatused seoses majandusaasta aruande õigeaegse esitamise kohustuse täitmata jätmisega. Võlgnik on teavitanud, et tulevikus on reaalsed dividendi väljamaksed osaühingutest XXXOÜ ja XXXOÜ. Ajutisele haldurile võlgnik usaldusväärseid andmeid selliste väljamaksete võimalikkuse kohta esitanud ei ole, samuti ei ole selline võimalikkus olnud objektiivselt muul viisil kontrollitav. Arvestades asjaolusid, et võlgnikule kuuluvates äriühingutes on jäetud esitamata majandusaastate aruanded ja nende suhtes on sellest tulenevalt varasemalt registripidaja poolt esitatud kustutamishoiatused, ei ole dividendide väljamaksete võimalused usutavad. Äriühingute osaluste väärtust kogumis hinnates on ajutine haldur seisukohal, et nimetatuid ei saa hinnata võlgniku likviidse varana. Kõik osaühingud on asutatud sissemakset tegemata, seega võivad need osutuda tõenäolisemalt võlgniku kohustusteks äriseadustiku (ÄS) § 1401 lg 2 mõistes. Ajutine haldur on eelnevast lähtudes seisukohal, et võlgnikule kuuluvatel osalustel likviidne väärtus puudub ja neid ei saa arvestada varana, mille arvelt oleks võimalik katta võlgniku kohustusi.

Osaühing (registrikood)

XXXOÜ (XXX)

Osaluse suurus (osakapital) eurodes 625,00 (2 500,00)

Esitatud aruanded

Märkused kustutamishoiatus asutatud sissemakset

tegemata

XXXOÜ (XXX)

XXXOÜ (XXX)

2 500,00 (2 500,00)

5 000,00 (10 000,00)

Ei ole

kustutamishoiatus

Ei ole

asutatud sissemakset tegemata kustutamishoiatus asutatud sissemakset tegemata

XXXOÜ (XXX)

1 300,00 (2 600,00)

Ei ole

XXXOÜ (XXX)

2 500,00 (2 500,00)

Ei ole

asutatud sissemakset tegemata asutatud sissemakset tegemata

7.Maanteeameti väljavõtte kohaselt kuulub võlgnikule väikelaev väärtusega 100 eurot: Mark

Reg. märk

Esm. reg. aeg

Märkused

--

ASB-094

Ajutise halduri esialgsel hinnangul on väikelaeva (paat) väärtus 100,00 eurot. Väikelaev on võlgniku valduses ja asub Pühajärve ääres.

8.Käesoleval hetkel kuulub võlgnikule kinnisvara , mis koosneb hoonestamata kinnistutest hinnangulises väärtuses 55 000 eurot: Registriosa

Asukoht

Otstarve/pindala

Väärtus

Märkused

XXX

XXX

Maatulundusmaa/10,5 ha

40 000,00

XXX

XXX

Maatulundusmaa/5,37 ha

15 000,00

Maaelu Edendamise Sihtasutus (reg. kood 90000245 ) kasuks hüpoteek summas 664 000,00 krooni ( 42 437,33 eurot ) XXX(ik XXX) kasuks hüpoteek summas

500 000,00 krooni ( 159 779,12 eurot )

9.Võlgnik on esitanud andmed, mille kohaselt võlgnik omab nõudeõigust XXX OÜ (reg. kood XXX) vastu summas 2 000 000 eurot. Nõude aluseks on 12.06.2014 sõlmitud notariaalne leping, millega XXXOÜ (reg. kood XXX) võõrandas XXX OÜ-le, keda võlgnik juhatuse liikmena esindas, OÜ XXX (reg kood XXX) 1375 euro suuruse nimiväärtusega osaluse (osakapitali suurus 2500 eurot). Ostuhinnaks lepiti kokku 10 000 000 eurot, millest 1 000 0000 eurot kohustusti tasuma hiljemalt 25.06.2014 ja 9 000 000 eurot hiljemalt 01.10.2014 aastal. Võlgnik on nõude omandanud XXXOÜ-lt 01.10.2014 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel. Tähtaegselt nõuet täidetud ei ole. Võlgniku hinnangul tuleb nimetatud nõuet arvestada varana, millest on võimalik katta kõik võlgniku kohustused. Ajutine haldur on seoses võlgniku poolt esitatud väidetega nimetatud nõuet hinnanud. XXX OÜ-le osaliselt kuuluvale OÜ-le XXX kuulub 1250 euro suuruse nimiväärtusega osa (osakapital kokku 2500 eurot) XXXOÜ-s (reg. kood XXX). XXXOÜ tegeles XXX terminali rajamise ja arendamisega XXX sadamas. Hiljuti, so 06.01.2014, on XXX OÜ juhatuse liige XXX teatanud projektist loobumisest. Samuti on kinnitanud XXX sadam, et XXXOÜ-ga sõlmitud hoonestusõiguse leping on läbi

saanud. Seega ajutise halduri esialgsel hinnangul on nimetatud arengutest tulenevalt olulises osas vähenenud XXX OÜ, kelle vastu võlgnikul nõue on, peamiste varade väärtus. Võlgniku teatel oli nõude eest tasumine, sh 12.06.2014 lepingu alusel ostuhinna lõplik tasumine, seotud XXX terminali rajamise projektiga. Samuti teatas võlgnik, et ajakirjanduses avaldatu seoses XXX terminali rajamise projektiga on ekslik, kuid usutavaid põhjendusi selles osas haldurile ei esitanud. Eelnevat arvesse võttes ei pea ajutine pankrotihaldur käesoleval hetkel XXX OÜ poolt võlgnikule nõude täitmist reaalseks. Seetõttu ei ole sellist nõuet võimalik arvestada varana, millest oleks võimalik katta võlgniku poolt võetud kohustusi. Võlgnik on teatanud, et omab nõuet OÜ XXX (pankrotis) vastu summas 48 356,87 eurot. OÜ XXX (pankrotis) pankrotihaldurilt Eha Pehk saadud andmete kohaselt esitas võlgnik 11.11.2014 OÜ XXX (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse, mille osas Eha Pehk on andnud võlgnikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid milliseid puuduseid tähtaegselt võlgnik ei kõrvaldanud. Ajutise halduri hinnangul nõuet OÜ XXX (pankrotis) vastu võlgniku likviidse varana käesoleval hetkel arvestada ei saa. Võlgniku teatel saab võlgnik juhatuse liikme tasu XXXOÜ-st summas 320 eurot kuus. Ajutine haldur arvestab nimetatut võlgniku varana, samas märgib, et see on ulatuses, millele ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlgnik saab temale kuuluva maatulundusmaa pealt pindala toetust. Võlgniku AS Swedbank arvelduskonto väljavõtte kohaselt on 01.12.2014 laekunud võlgnikule pindalatoetus suuruses 1049,63 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevalt laekub vastav toetus kord aastas ja on olnud ka varasematel aastatel samas suurusjärgus.

10.Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on võtnud endale erineva iseloomuga kohustusi, mille suuruseks ajutine halduri hindab käesoleval hetkel 2 001 580,10 eurot. Ajutine haldur toob allpool välja andmed teadaolevate kohustuste kohta.
11.Pankrotiavalduste aluseks olevad nõuded summas 330 820,66 eurot: Võlausaldaja (kood)

Nõue

E-post

XXXOÜ (XXX)

122 528,19

[email protected]

XXX (XXX)

108 705,73

[email protected]

XXX(XXX)

99 586,74

[email protected]

Kokku

330 820,66

12.Krediidiasutuste nõuded kogusummas 1 142 855,31 eurot: Võlausaldaja (kood)

Nõue

E-post

AS DNB Pank (11315936)

42 315,38

[email protected]

AS SEB Pank (10004252)

866 038,16

[email protected]

Maaelu Edendamise SA (90000245)

80 003,78

[email protected]

Swedbank AS (10060701)

154 497,99

[email protected]

Kokku

1 142 855,31

13.Muud nõuded kogusummas 527 904,13 eurot: Võlausaldaja (kood) Maksu- ja Tolliamet (70000349)

Nõue

E-post 731,04

[email protected]

XXXOÜ (XXX)

92 099,57

[email protected]

XXX(XXX)

12 782,33

[email protected]

XXX (XXX)

22 500,00

[email protected]

Harju Maavalitsus (70002452)

154 497,99

[email protected]

PPA Põhja Prefektuuri korrakaitse büroo (70008747)

XXX AS (XXX)

120,00

[email protected]

2 052,91

[email protected]

XXX (XXX)

1 668,23

[email protected]

XXX OÜ (XXX)

41 452,06

-

XXX OÜ (XXX)

200 000,00

[email protected]

Kokku

527 904,13

14.Ajutine haldur märgib täiendavalt, et võlgnik on mitmete kohustuste osas solidaarvõlgnikuks. Mitmeid kohustusi tagavad hüpoteegid, mis koormavad kolmandatele isikutele kuuluvaid kinnistuid. Selle arvelt võib tulevikus võlgniku kohustuste maht väheneda. Samuti märgib ajutine haldur, et nõudeid võib täiendavalt lisanduda, kuivõrd haldur jättis kajastamata nõuded, mida ei olnud võimalik käesoleval hetkel kontrollida, kuid milliste nõuete kohta oli edastatud haldurile informatsioon. Vastavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt esitatud vastusele, on võlgniku suhtes käimas 13 täitemenetlust, mille nõuete kogusumma on 954 689,71 eurot. Võlgniku varaga on seotud pandiõigused. Maaelu Edendamise Sihtasutus on teavitanud, et neil on võlgniku vastu nõudeõigus. XXX on teinud ajutine haldur e-posti teel päringu võimaliku nõudeõiguse osas võlgniku vastu. Käesolevaks hetkeks XXX oma nõudest teavitanud ei ole. Võlgniku teatel XXX nõue võlgniku vastu puudub. Nimetatu vajab täpsustamist edasises menetluses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud.
15.Vastavalt PankrS § 22 lg 5 peab ajutine haldur esitama arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Hetkel on ajutine haldur tuvastanud võlgnikul vara väärtuses 72 214,59 eurot. Samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 2 001 580,10 eurot. Seega ei kata võlgniku vara võlgniku kohustusi. Vastuses ajutise halduri teabenõudele võlgnik maksejõuetust ei tunnista ja põhjendab seda võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisega 31.12.2014, millega leiab, et laekuvate summade alusel on võlgnik võimeline kõik ümberkujundatavad nõuded tasuma. Laekuvate summadena on võlgnik nimetanud juhatuse liikme tasusid ja tasu suuruses 2 miljonit eurot vastavalt 12.06.2014 ja 01.10.2014 lepingutele. Nimetatud laekumiste osas on ajutine haldur käesolevas aruandes oma hinnangu andnud ja leidnud, et nende arvelt võlgniku kohustuste katmine ei ole tõenäoline. Ajutise halduri hinnangul viitab võlgniku püsivale maksejõuetusele veel asjaolu, et võlgniku suhtes on käimas 13 täitemenetlust. Seejuures on mitmeid täitemenetlusi, mis on kestnud kauem kui üks aasta. PankrS § 10 lg 2 p 2 toodust võib järeldada, et võlgniku maksejõuetust põhistab ka asjaolu kui võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjusteks võlgniku poolt enesele suurte kohustuste, sh suures ulatuses käendustest tulenevate

kohustuste, võtmine. Ajutise halduri poolt on süvendatult läbi vaadatud võlgniku viimase kolme aasta toiminguid, millest nähtub, et vastaval perioodil on võlgniku suhtes toimunud erinevad täitemenetlused ja võlgniku isiklikud arveldusarved on olnud arestitud. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes.

16.Ajutine haldur on läbi vaadanud võlgniku poolt sõlmitud kinnisvara võõrandamistehingud viimase kolme aasta lõikes. Samuti tutvunud võlgniku arvelduskontode väljavõtetega. Nimetatu põhjal leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku poolt tehtud toimingud vajavad tulenevalt nende suurest mahust täiendavalt revideerimist edasises menetluses. Ajutine haldur toob siinkohal välja andmed olulisemate kinnisvara võõrandamistehingute kohta, mille juures võivad esineda eeldused nende tehingute tagasivõitmiseks pankrotiseaduses nimetatud tagasivõitmise sätete alusel. Võlgnik on 09.01.2014 sõlminud kokkulepped (Tallinna Notar Gunnar Savisaar’e ametitegevuse raamatu nr XXX), millega võlgnik on võõrandanud temale kuuluvad kaks kinnistut. Kinnistu asukohaga XXX// XXX, Tallinn (registriosa nr XXX) võõrandati OÜ-le XXX. Nimetatud tehingu tagajärjel tasuti võlgniku kohustused Swedbank AS-i, kui hüpoteegipidaja ees, samuti tasuti kohtutäiturile. Summas 10 976,80 eurot tasuti võlgnikuga seotud ettevõttele XXXOÜ-le selgitusega „ettemaksu tagastamine“. Kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr XXX) võõrandati võlgnikuga seotud ettevõttele XXXOÜ hinnaga 10 000 eurot. Võlgnik kinnitas, et tasumine toimus pangaülekandega enne lepingu sõlmimist. Ajutisel pankrotihalduril summa laekumise osas andmed puuduvad. Samuti vajab täiendavalt hindamist kinnistu väärtus seoses võimaliku kinke iseloomuga. Võlgnik on 18.01.2013 sõlminud kokkulepped (Tallinna Notar Erki Põdra ametitegevuse raamatu nr XXX), millega võlgnik on võõrandanud temale kuuluva kinnistu asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr XXX) võlgnikuga seotud ettevõttele XXXOÜ-le hinnaga 90 000 eurot. Nimetatu arvelt on tasutud laenukohustus Swedbank AS, kui hüpoteegipidaja ees ja kohustused kohtutäituri ees. Eelduseks tagasivõitmiseks esinevad juhul, kui kinnistu turuväärtus ületas 90 000 eurot. Seda tuleb edasises menetluses täiendavalt hinnata. Võlgnik on 27.10.2014 sõlminud kokkulepped (Tallinna Notar Heleriin Kulla ametitegevuse raamatu nr XXX), millega võlgnik on võõrandanud temale kuuluvad kaks kinnistut võlgnikuga seotud ettevõttele XXXOÜ. Kinnistu asukohaga XXXja XXX, Tallinn (registriosa nr XXX) võõrandati hinnaga 59 000 eurot ja võlgnik kinnitas vastava rahasumma kättesaamist. Kinnistu asukohaga XXX , Tallinn võõrandati hinnaga 39 000 eurot. Võlgnik on kinnitanud vastava rahasumma kättesaamist. Ajutisele haldurile ei ole teada, kas võlgniku kinnitused rahasumma kättesaamise osas vastavad tegelikkusele või mida võlgnik on nimetatud summadega teinud. Ajutise halduri hinnangul vajab tehing täiendavat hindamist, kuivõrd võivad esineda eeldused kinnistute tagasivõitmiseks, seoses sellega, et need on tehtud vahetult enne võlgnikule ajutise halduri nimetamist.
17.Võlgnik ei ole esitanud avaldust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine haldur ei ole käesoleval hetkel tuvastanud selgeid asjaolusid PankrS §171 lg 2 mõistes, mille alusel võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Samas arvestades võlgniku poolt teostatud toimingute mahukust ja võlausaldajate poolt edastatud informatsiooni võlgniku pahatahtliku käitumise kohta endale kohustuste võtmisel, ei saa selliste asjaolude esinemist välistada. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgniku varad ületavad kohustusi ja selline seisund ei ole ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Nimetatust tulenevalt on põhjendatud võlgniku pankroti väljakuulutamine. Kohtumääruse põhjendused
18.Esmalt annab kohus hinnangu võlgniku XXX avaldusele võlgade ümberkujundamiseks. Kohus tutvunud esitatud avaldusega koos asja materjalidega, sh ajutise pankrotihalduri aruandega, on seisukohal, et avaldus tuleb jätta läbivaatamata.
19.Vastavalt võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus (VÕVS) § 28 lg 2 alusel kohus

jätab avalduse läbi vaatamata eelkõige juhul, kui võlgnik seda taotleb või kui selgub, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

20.Kohus, hinnates ajutise pankrotihalduri aruannet ja dokumentaalseid tõendeid, on seisukohal, et tõendatud on võlgniku püsiv maksejõuetus. Võlgniku väited, et võlgnikule on seoses äritegevusega laekumas 2 000 000 miljonit eurot, millega võlgnik saab täita võlausaldajate nõuded, on põhjendamata ja tõendamata. Lisaks andis kohus 03.02.2015 toimunud kohtuistungil võlgnikule täiendava tähtaja nimetatud laekumise saamiseks ja kohustuste täitmiseks, kuid võlgnik ei ole käesoleva ajani oma kohustusi täitnud ega tõendanud 2 000 000 euro laekumist võlgnikule. Samuti on ajutine pankrotihaldur võlgniku nõuet hinnanud ja on märkinud, et ei pea XXX OÜ poolt võlgnikule nõude täitmist reaalseks. Kohus märgib, et laekumised pankrotmenetluse kestel on aluseks menetluse lõpetamisele, kui alus on ära langenud.
21.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku avaldus võlgade ümberkujundamiseks tuleb jätta läbi vaatamata, kuna on selgunud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. VÕVS § 1 lg järgi on nimetatud seaduse eesmärk makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust.
22.Kohus leiab, et võlausaldajate pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku XXXpankrot. Pankrotihalduriteks nimetab kohus Kristo Tederi ja Urmas Ustavi.
23.PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.
24.Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul vara väärtuses 72 214,59 eurot. Samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 2 001 580,10 eurot. Seega ei kata võlgniku vara võlgniku kohustusi. Võlgniku maksejõuetust põhistab ka asjaolu, et võlgniku osas on käimas 13 täitemenetlust, millest osad on menetluses juba üle aasta.
25.PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
26.Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Haldur on tuvastanud eeldatavate tagasinõutavate ja tagasivõidetavate tehingute olemasolu, mille hindamine vajab täiendavat aega.
27.Ajutine pankrotihaldur palub määrata pankrotihalduri kohustuste täitmise eest tasuks 2160 eurot pankrotivara arvelt ning vajalike kulutuste katteks 252 eurot Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid OÜ kasuks pankrotivara arvelt.
28.PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise

eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3).. Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 2160 eurot ja kinnitada vajalikeks kuludeks 252 eurot, milline tuleb välja mõista võlgniku pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid OÜ kasuks. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja