Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Kaja esitamine Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.10.2014. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegutses kostjale järelmaksu võimaldades oma majandustegevuse raames ja kostja oli hagejaga lepingut sõlmides tarbijaks lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 tähenduses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista muu hulgas võla sissenõudmisega seotud kulud summas 76,68 eurot. Järelmaksulepingu nr 1201685/96ta kohaselt kohaldatakse lepingule järelmaksulepingute üldtingimusi. Järelmaksulepingute üldtingimuste p 7.5 kohaselt kohustus krediidisaaja hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud. Krediidisaajale ja lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega seotud kulud tuli hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Hinnakirja kohaselt tuli meeldetuletus- ja hoiatuskirja eest tasuda 12,78 eurot ning ülesütlemisavalduse eest 25,56 eurot. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostjale saadetud kaks võlateatist, lepingu ülesütlemise hoiatus ning lepingu ülesütlemisavaldus, neist kolme esimese saatmise kulu on vastavalt hinnakirjale 12,78 eurot ning ülesütlemisavalduse saatmise kulu 25,56 eurot.

VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Järelmaksulepingule kohaldatavaid üldtingimusi tuleb kohtu hinnangul pidada tüüptingimusteks. Kohus nõustub hagejaga, et meeldetuletus- ja hoiatuskirjade ning ülesütlemisavalduse tasu ei sisalda pelgalt postiteenuse maksumust, kuid kindlaksmääratud tasu suurus peab olema mõistlikult põhjendatav. Hageja saatnud kostjale kaks võlateatist, kaks lepingu ülesütlemise hoiatust ja ühe lepingu ülesütlemisavalduse. Kohus leiab, et hageja poolt hinnakirjas kindlaksmääratud kirjalike teadete maksumus on ebamõistlikult suur, arvestades kulu töövahenditele, tööjõule ja tööajale. Seega on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud meeldetuletus- ja hoiatuskirjade ning ülesütlemisavalduse maksumus 6.39 eurot (mis vastab hageja hinnakirjas käendajale saadetava hoiatuskirja ning posti teel tõendi või päringu vastuse väljastamise tasule), mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 31,95 eurot (5 × 6.39) võla sissenõudmisega seotud kulu katteks. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta kostja kanda 94,67% ulatuses ja hageja kanda 5,33% ulatuses. Hageja on palunud välja mõista riigilõivu 125 eurot ning õigusabikulu summas 114 eurot. Arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 60 eurot (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 174 lõikest 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostja poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 175,14 eurot (riivilõiv ning õigusabikulu põhjendatud ja vajalikus ulatuses võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.