Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

Edasikaebamise kord Pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud ning seega TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei saa otsust edasi kaevata. Hageja nõuded Korteriühistu VALVE 24 üldkoosoleku 24.08.2014 protokollilise otsusega otsustati korteriühistu hallatava elamu välisseinte soojustamiseks puudu oleva rahasumma 3 557 eurot saamiseks jagada see summa võrdsetes osades kõikide korteriomandite omanike vahel. Sama otsusega otsustati, et nimetatud summa saamiseks lisatakse 2014. aasta augustis ja septembris kõigi korterite kommunaalkulude arvetele 59.50 eurot. KÜ VALVE 24 põhikirja (20.03.1997) punkti 17 alapunkti 6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma ühistus elaniku kohta arvestatavaid sihtotstarbelisi makseid vastavalt korteri tegelike kasutajate arvule. Oluline on siinjuures märkida, et KÜ VALVE 24 põhikiri on vastu võetud 1997. aastal, KÜS 1995. aastal. Samas on KÜS-st korduvalt muudetud ja parandatud, ning asjas tähtust omav § 15-1 kehtib alates 2006. aastast. Seega kehtestas KÜS § 151 põhimõtte, mille kohaselt jagatakse elamu hooldamiseks vajalikud kulud korteriomandi omanike vahel vastavalt koretriomandi suurusele. Ajaliselt varem vastu võetud KÜ VALVE 24 põhikiri (praegu kehtiva seadusega mitte kooskõlas olev) aga põhimõtte, et kulud jagatakse vastavalt elanike arvule. Seega KÜ VALVE 24 üldkoosoleku 24.08.2014 protokolliline otsus elamu välisseinte soojustamiseks puuduva raha kogumiseks ei ole kooskõlas KÜS-ga ega ühistu põhikirjaga ja kuulub tühistamisele. Eeltoodu alusel palub hageja kohtul tühistada Korteriühistu VALVE 24 üldkoosoleku 24.08.2014 protokollilise otsus osas, millega otsustati jagada kulud summas 3 557 eurot kõigi korteriomandite omanike vahel võrdselt. Kostja vastuväited 03.02.2015 vastuses hagiavaldusele tunnistas kostja hagi. Kostja palub kohtul lahendada asi õigeksvõtuotsusega. Kostja avaldas, et loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja täiendav avaldus Hageja palus kohtul teha TsMS § 444 lg 3 alusel otsus, millega rahuldada hagi täielikult. Hageja loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ja palub tagastada TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel pool tasutud riigilõivust (150 eurot). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Õigeksvõtul rajaneva otsuse võib TsMS § 444 lg 1 alusel esitada kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. Hagi on tõendatud hagis esitatud asjaoludega ja õigusliku põhjendusega, hagile lisatud kirjalike tõenditega ning kostja poolt esitatud õigeksvõtuga. Menetluskulud TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehtud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleval juhul on kostja võtnud hagi kohe õigeks, kuid kohtu hinnangul on kostja oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagiavaldusele lisatud hageja poolt tõenditena esitatud avalduse (tlk 44-45) ja vastuväite (tlk 47-48) kohaselt on hageja andnud kostjale mõista oma rahulolematusest üldkoosoleku 24.08.2014 protokollilise otsusega osas, millega otsustati jagada kulud summas 3557 eurot kõigi korteriomandite omanike vahel. Seega on kostja oma käitumisega andnud põhjust pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtu poole, kuna poolte vastastikused läbirääkimised tulemust ei andnud. Hageja on esitatud kohtule menetluskulude nimekirja (tlk 61-64), mille kohaselt hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 300 eurot ja esindaja tasu 5 töötunni eest summas 300 eurot (lisandub käibemaks 60 eurot). Kohtu hinnangul on hageja kulud õigusabile põhjendatud, suuruse poolest kehtiva kohtupraktikaga kooskõlas ja vajalikud summas 360 eurot. Samuti on põhjendatud jätta pool hageja poolt tasutud riigilõivust kostja kanda, teise poole kohus tagastab hagejale TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel. Seega on kostjalt väljamõistetavate menetluskulude põhjendatud suuruseks (360+150) summas 510 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Käesoleval juhul on nii kostja kui hageja kinnitanud, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, seega on põhjendatud hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Hageja on riigilõivu tasunud kahes osas 18.12.2014 ja 19.12.2014 kokku summas 300 eurot, seega tuleb hagejale tagastada (300/2) 150 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik Marika Leimann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.