4.Määrata ajutise pankrotihalduri Tanel Mällase töötasuks 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot, millele lisandub käibemaks.
5.Hüvitada riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Tanel Mällase pankrotihalduri töötasu 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud
Tsiviilasi nr 2-15-1486 maksud, välja arvatud käibemaks) ning kanda hüvitatav summa Advokaadibüroo Luberg ja Päts arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX.
6.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 12. märtsil 2015. a, algusega kell 09.00. Üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas (Harju Maakohus, Kentmanni 13, 15 158 Tallinn, V korrus, saal nr 518).
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
9.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 8 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
10.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
11.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
13.Kohtumäärus saata avaldajale ja ajutisele pankrotihaldurile.
14.Saata kohtumäärus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (registrikood 70007340, aadress Turu 2, 51014 Tartu). Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I Asjaolud
1.XXX(ka võlgnik) esitas 30.01.2015 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõetu, kuna ei ole võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on võlgu kokku 10 671,94 eurot. Võlgnikul puudub vara, mille arvel võlgu tasuda, võlgniku igakuine sissetulek on vaid töövõimetuspension 267 eurot. Lisaks saab võlgnik lapse isalt lapse
Tsiviilasi nr 2-15-1486 kasvatamiseks ebaregulaarselt elatist (võlgniku ülalpidamisel on üks laps). Võlgnik elab Tallinna linnalt saadud munitsipaalelamispinnal, mille kulud on suured. Võlgnik palub välja kuulutada eraisiku pankroti. Võlgnik palub ka menetlusabi eraisiku pankrotimenetluse kulude katmisel. Võlgnik palub oma 30.01.2015 avalduses ühtlasi algatada menetluse, et vabastada teda täitmata jäänud kohustustest. XXX kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ja avaldab, et kohustub täitma pankrotiseaduse §-is 173 nimetatud kohustusi.
2.03.02.2015 määras kohus ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaadi Tanel Mällase ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 16.02.2015.
3.12.02.2015 esitas Tanel Mällas ajutise halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 10 570,94 euro suuruses summas. Võlgniku ainuke vara on tema igakuised sissetulekud summas 267,20 eurot, mis moodustuvad töövõimetuspensionist (227,06 eurot) ja sotsiaaltoetusest (40,14 eurot). Lisaks saab võlgnik oma alaealise lapse ülalpidamiseks ebaregulaarseid makseid lapse isalt keskmiselt summas 150 eurot kuus. Aruande kohaselt on võlgniku Swedbank AS-i arvelduskontol 2,95 eurot ja AS-i SEB Pank arvelduskontol 0,38 eurot; võlgnikule on kuulunud ettevõte OÜ XXX , registrikood XXX , 100%-line osa, mille võlgnik on võõrandanud 31.08.2010. a. Käesolevaks ajaks ei ole ajutine haldur tuvastanud, et võlgnik oleks teostatud PankrS § 110-114 märgitud tehinguid ja seetõttu ei näe PankrS § 109 lg 1 alusel vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (e. PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks hetkel võlgniku tervislik seisund, mis ei võimalda leida tasustatavat tööd. Kuigi võlgnik on avaldanud, et maksejõuetus saabus võlgnikul juba 2006. a, on võlgnik nimetatud perioodil oma kohustusi osaliselt ka täitnud. Ajutise halduri hinnangul tekkis võlgniku püsiv maksejõuetus hiljemalt 2010 alguses, kui võlgniku suhtes algatati esimesed täitemenetlused, mida võlgnik ei ole siiani suutnud täita. Ajutine haldur asus seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgasid on rohkem varadest. Tulenevalt asjaolust, et võlgnik on esitanud kohtule koos pankrotiavaldusega kohustustest vabastamise avalduse ning lähtudes PankrS § 171 lg 11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutine haldur olles kontrollinud PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolusid, puudub ajutisel halduril teave, mis välistaks isiku suhtes pankroti väljakuulutamise. Ajutine haldur palub välja kuulutada võlgniku XXX pankrot ja nimetada pankrotihalduriks Tanel Mällas. Ajutise halduri tehtud töö ja taotletava tasu aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 6 tundi, arvestusega 96 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 576 eurot. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega taotleb haldur PankrS § 23 lg 4 kohaselt ajutise halduri tasu hüvitamist summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks, riigi vahenditest ja nimetatud summa kandmist OÜ Advokaadibüroo Luberg ja Päts kasuks viimase arveldusarvele nr
XXXXXXXXXXXXXX.
4.16.02.2015 kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde ja ajutine pankrotihaldur oma aruande juurde. Ajutine haldur märkis täiendavalt, et võlgadest vabastamise osas on probleem
Tsiviilasi nr 2-15-1486 selles, et eeldatakse, et võlgnik saab teha võlausaldajatele ka teatud makseid, et ajutine haldur ei näe, et hetkel selliseid vahendeid olemas oleks. Kuna avaldus võlgadest vabastamiseks on tehtud, tuleb pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur Tanel Mällas on andnud enda nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. II Kohtumääruse põhjendused
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. XXX esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 10 570,94 eurot. Võlgniku ainuke vara on tema igakuised sissetulekud summas 267,20 eurot, mis moodustuvad töövõimetuspensionist (227,06 eurot) ja sotsiaaltoetusest (40,14 eurot). Lisaks saab võlgnik oma alaealise lapse ülalpidamiseks ebaregulaarseid makseid lapse isalt keskmiselt summas 150 eurot kuus. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks hetkel võlgniku tervislik seisund, mis ei võimalda leida tasustatavat tööd. Ajutise halduri hinnangul tekkis võlgniku püsiv maksejõuetus hiljemalt 2010 alguses, kui võlgniku suhtes algatati esimesed täitemenetlused, mida võlgnik ei ole siiani suutnud täita. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Kohus tuvastab ajutise pankrotihalduri aruande põhjal, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo olemasolu. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. Pankroti väljakuulutamise aeg on 20.02.2015 kl 12.00.
Tsiviilasi nr 2-15-1486
Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 12.03.2015 kell 09.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas, Tallinnas, Kentmanni 13, V korrus, saal 518.
6.Tanel Mällas on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXX pankrotihalduriks. Kohus määrab Tanel Mällase võlgniku pankrotihalduriks.
7.PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
8.PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Ajutine haldur ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist.
10.PankrS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti ja pankrotimenetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1, 2 ja 4 ning § 172 lg-st 1, samuti PankrS § 150 lg-st 2 jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
11.PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg-s 11 sätestatust (Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses). Ajutine pankrotihalduri esitatud töö ja taotletava tasu aruande kohaselt on ta kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 6 tundi, arvestusega 96 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise
Tsiviilasi nr 2-15-1486 halduri tasu 576 eurot. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega taotleb haldur PankrS § 23 lg 4 kohaselt ajutise halduri tasu hüvitamist summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks, riigi vahenditest ja nimetatud summa kandmist OÜ Advokaadibüroo Luberg ja Päts kasuks viimase arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus, tutvunud Tanel Mällase poolt esitatud taotlusega ning menetlusabi avaldusega, leiab, kuna puuduvad vahendid menetluskulude katmiseks, määrab ajutise pankrotihalduri tasu riigi vahenditest 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks) OÜ Advokaadibüroo Luberg ja Päts arveldusarvele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.