2-14-13617/23 - Intellektuaalse omandi kaitse - Intellektuaalse omandi kaitse - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja taotleb kostjalt 1068,42 euro välja mõistmist ja menetluskulude jätmist kostja kanda. Kostja korraldas muusikateoste avalikku esitamist Tallinnas XXXööklubis XXX, mida tõendab väljavõte veebilehelt http://tallinncity.postimees.ee, kus on informatsioon ööklubi XXX avamise kohta. Kostja ei täitnud hagejaga sõlmitud litsentsilepingut jättes maksmata litsentsitasu. Nõude aluseks on AutÕS § 4 lg 3 p 7, § 13 lg 1, § 10, § 131lg 1, 2, § 77. Kostja sõlmis hagejaga lepingu nr XXX06.12.2013. Lepinguga andis hageja kostjale loa muusikateoste avalikuks esitamiseks ööklubis alates 01.11.2013. Leping kehtis kuni 07.04.2014, kostja teatas hagejale 25.04.2014 e-kirjaga, et alates 07.04.2014 kostja ei tegele muusikateoste avaliku esitamise korraldamisega ööklubis. Lepingu kehtivus jätkus pärast 31.12.2013 (lepingu p 8.3). Kostja jätkas pärast 31.12.2013 muusikateoste avaliku esitamise korraldamist ööklubis ja ei nõudnud hagejalt uue loa saamist ja lepingu sõlmimist. Hageja jätkas kostjale litsentsitasu arvete saatmist. Kuigi leping oli sõlmitud tähtajalisena, muutus see pärast 31.12.2013 tähtajatuks (Riigikohtu otsused 3-2-1-124-06, 3-2-171-12 AutÕS § 49 lg 1 kohta - vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa tehingu tühisust). Hageja aktsepteeris kostja soovi lõpetada leping tagasiulatuvalt alates 07.04.2014. Kostja ei ole ühtegi hageja poolt talle esitatud litsentsitasu arvet tasunud. Kostjal on tasumata perioodi 01.11.2013-31.03.2014 eest kokku 550,45 eurot. Võlgnevust on kostja tunnistanud 08.04.2014 e-kirjas. 8.04.2014 e-kirjas ei tunnistanud kostja ainult 2 arve järgset võlga. Kuni 07.04.2014 vastutab kostja ööklubis muusikateoste avaliku esitamise eest, sest: - kostja sai hagejalt selleks loa ja kohustus kasutusõiguse eest maksma, - kostja ja XXXOÜ koostöölepingu p 3.1. järgi klubi tegevuse eest vastutab kostja, litsentsitasu maksmise kohustuse olemine XXXOÜ kanda ei ole sätestatud. Käesoleval ajal on hagejaga XXXasuva klubi osas sõlminud lepingu OÜ XXX (klubi nimi XXX). Kostja kompromissi ettepanekuga maksta kahe arve järgi maksmisele kuuluv maksegraafiku alusel, ei ole hageja nõus. Viivisenõue 517,97 euro suuruses tuleneb viiest arvest. Viivise aluseks on lepingu p 5.9. Viivisemäär on 0,5% iga maksmisega viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata summast. Viivis on arvestatud alates 17.09.2014 ja on hageja poolt piiratud arve summaga (arve järgne litsentsitasu suurus). Hageja taotleb kostjalt välja mõista 01.11.2013-31.03.2014 perioodil muusikateoste avaliku esitamise kasutusõiguse eest 550,45 eurot ja viivise 517,97 eurot, kokku 1068,42 eurot. Nõude tõendamiseks esitas hageja veebilehe väljavõte kostja ööklubi avamise kohta, poolte vahel sõlmitud lepingu, äriregistri väljatrüki kostja kohta, 08.04.2014 ja 25.04.2014 kostja ekirjad hagejale ja hageja poolt esitatud arved, arvete kokkuvõtte, 19.03.2014 hageja kirja kostjale võlgnevuse kohta. Kostja vastuväited Kostja peab hageja nõuet ebaõigeks. Pärast 31.12.2013 ei ole lepingut pikendatud. Seda tulnuks teha kirjalikult (lepingu p 8.1). Kostja tunnistab nõuet osaliselt, so 01.11.2013-31.12.2013 perioodi eest esitatud arvete alusel: arve nr 312097 alusel 110,09 eurot ja arve nr 401030 alusel 110,09 eurot. Ülejäänud osas kostja nõuet ei tunnista lepingu puudumise tõttu. Kostjal polnud kohustust hagejale tasu maksta. Kostja tegutses XXX ruumides koostöölepingu alusel operaatorettevõttena XXXOÜ koostööpartnerina müügitegevuses. Viimane tegutses ruumides ja korraldas üritusi alates 2005 ja tegutseb neis ruumides jätkuvalt.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Tõenditena esitas kostja poolte vahel 03.12.2013 sõlmitud lepingu, koostööleping kostja ja XXXOÜ vahel, 25.04.2014 e-kirja hagejale ja arved nr 312097 ja 401030 . Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, esitatud tõenditega, ärakuulanud pooled, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) nad sõlmisid 03.12.2013 muusikaesitamislepingu nr XXX(lk 51-54), millega hageja andis kostjale loa hageja repertuaaris olevate teoste avalikuks esitamiseks ööklubis XXX asukohaga XXX(XXX) alates 01.11.2013 kuni 31.12.2013 (lepingu p 8.3); 2) lepingu pikendamist pärast 31.12.2013 kirjalikult ei vormistatud; 3) kostja jättis litsentsitasu maksmata arvete nr 312097, nr 401030, nr 402024, nr 403059, nr 404054 alusel. Hagiavalduses (lk 40-47, 76-78) taotleb hageja kostjalt välja mõista 1068,42 eurot. Hagiavalduse kohaselt pole kostja tasunud ühtegi hageja poolt saadetud arvet, mille alusel hageja hagi esitas (hagiavalduse p 2.3.11, arved lk 59-63), maksmata on 5 kuu eest (01.11.201331.03.2014) kokku 550,45 eurot. Hageja saatis kostjale arved 2014 ööklubis muusikateoste avaliku esitamise eest, kostja aktsepteeris arved ning tunnistas võlgnevust hageja ees. Viivist nõuab hageja 517,97 eurot lepingu p 5.9 alusel (hagiavalduse p 2.4.2.1). Pooled vaidlevad lepingu kehtivuse üle pärast 31.12.2013 ja kostja kohustuse üle maksta tasu muusikateoste kasutamise eest, väljaarvatud arvete nr 312097 ja 401030 alusel, mille osasa kostja hageja nõuet tunnistab. Hageja arvates muutus leping pärast 31.12.2013 tähtajatuks ja kehtis kuni 07.04.2014 (kostja taotles lepingu lõpetamist alates 07.04.2014, hageja nõustus sellega). Asjaolu, et kostja ei vormistanud lepingu pikendamist kirjalikult ei muuda hageja arvates õigussuhet, mis poolte vahel jätkus pärast 31.12.2013, tühiseks. Ülalviidatud lepingu p 8.1 kohaselt tuli kõik lepingu muudatused ja täiendused vormistada kirjalikult, lepingu p 8.3 nägi ette pooltele õiguse leping igal ajal üles öelda, millest tuli ette teatada vähemalt üks kuu. Lepingu pikendamist/pikenemist lepingus reguleeritud ei ole. Autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 13, § 14, § 46 tulenevalt kuulub autorile õigus lubada oma teose kasutamist ja saada selle eest tasu. Käesoleval juhul teostab autorite nimetatud õigust hageja (AutÕS § 131, § 76). Riigikohus on sedastanud (tsiviilasjad nr 3-2-1-124-06, 3-2-1-71-12), et AutÕS § 49 lg-s 1 sätestatud vormi järgimata jätmine ei too kaasa autorilepingu tühisust. Seega tuleb lähtuda poolte vahel 03.12.2013 kokkulepitust. Kostja saatis hagejale alles 25.04.2014 kirja, milles teatab koostöölepingu lõppemisest XXXOÜ-ga 07.04.2014, st kostja teatas koostöö lõppemisest tagantjärgi ning palub hagejalt lepingu lõpetamist XXX ruumide suhtes. Hageja nõustus kostjaga sõlmitud lepingu lõpetamisega tagantjärgi alates 07.04.2014. Kostja pole esitanud kohtule ühtegi tõendit ega väidet, mille alusel oleks võimalik lugeda tõendatuks kostja väidet, et on alus temalt nõuda tasu vaid kahe arve alusel. Kostja juhatuse liige XXX on hagejale saatnud 08.04.2014 e-kirja, millest selgub kostja arvete mittemaksmise (võlgnevuse) tunnistamine. Kirjas kinnitab kostja esindaja, et arved on tasumata kuude lõikes, vabandab, et ei ole sellest probleemist varem rääkinud ja rahalistel põhjustel ei ole võimalik maksta olnud. Tulemas oleval suvehooajal näeb kostja paremaid võimalusi arvete maksmiseks ja lubab tasapidi arved tasuda. Nähtuvalt hageja poolt tõenditena esitatud arvetest kannavad need 03.12.2013, 02.01.2014, 03.02.2014, 05.03.2014, 02.04.2014 kuupäevi. Sellest järeldub, et kirja saatmise ajaks oli kostjal maksmata 5 ülalmärgitud arvet ja tulenevalt kirja sisust laieneb see (võlgnevuse tunnistamine) kõigile märgitud arvetele, mitte vaid kahele arvele nagu kostja on käesoleva asja menetlemise ajal väitnud. Kostja ja XXXOÜ vahelisest lepingust (lk 98-104) ei tulene, et ürituste korraldaja oleks kostja koostööpartner XXXOÜ. Vastupidi, lepingu p 1.1. kohaselt teeb kostja XXXOÜ-ga ürituste ja klubi tegevuse korraldamise osas koostööd, klubiüritusi viib läbi kostja (p 1.2), kostja teostab baari ja klubi pääsmete

müügitegevust ning kogu klubi tegevuse eest vastutab kostja (p 1.3). Sellele, et ürituste korraldajaks ööklubis XXX on kostja, viitab ka väljavõte veebilehelt http://tallinncity.postimees.ee (lk 49-50), milles märgitu kohaselt on ööklubi vedajaks „Vivian“ (kostja juhatuse liikme eesnimi). Ärakuulamisel tunnistas kostja võlgnevust 03.12.2013 arve nr 312097 (lk 59 /106/) ja 02.01.2014 arve nr 401030 (lk 60 /108/) järgi 238,34 (sh viivised) suuruses. 238, 34 euro ulatuses kuulub hageja nõue rahuldamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis hagi õigeks 238,34 euro suuruses ärakuulamisel, mille kohta andis allkirja ärakuulamise protokolli. Kooskõlas TsMS § 444 lg 4 kohus otsust ei põhjenda 238,34 euro suuruses nõude rahuldamise osas, kuna kostja võttis hagi selles suuruses õigeks. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse 238,34 euro suuruses omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ülejäänud osas lähtub kohus tõendamise osas TsMS § 230 lõikest 1, mille kohaselt kumbki poolt peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes ülalmärgitust leiab kohus, et kostja vastuväited ei anna alust jätta hageja nõue rahuldamata. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostjal oli lepingust ja autorõiguse seadusest tulenev kohustus tasuda muusikateoste kasutamise eest litsentsitasu, millise kohustuse jättis kostja täitmata. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli põhjendatud ja seaduslik alus jätta litsentsitasu maksmata. Seetõttu kuulub hageja põhinõue kostja suhtes rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista litsentsitasu põhinõudena 550,45 eurot (sh õigeksvõetud nõudeosa 220,18 eurot). Viivise nõude aluseks on VÕS § 113 ja poolte vahel sõlmitud lepingu p 5.9, millega võttis kostja kohustuse litsentsitasu mitteõigeaegsel tasumisel maksta hagejale viivist 0,5% iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest tähtaegselt tasumata summast. Viivisena mõistab kohus kostjalt välja 517,97 eurot (sh õigeksvõetud viiviseosa 18,16 eurot) vastavalt hageja poolt esitatud arvestusele. Tsiviilasja hind on TsMS § 133 lg 1 alusel hagi esitamise aja seisuga 1068,42 eurot. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Käesolevat asja lahendas kohus lihtmenetluse korras. TsMS § 405 lg 1 p 3 näeb ette, et asja lahendamisel lihtmenetluse korras võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kohus selgitas seda pooltele 09.01.2014 määruses (lk 122). Hageja teatas kohtule ärakuulamisel, et tema menetluskuluks on tasutud riigilõiv. Kohus määrab käesolevas lahendis kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, milleks on hageja poolt tasumisele kuulunud ja tasutud riigilõiv 150 eurot. Kostja poolt enamtasutud riigilõivu 50 euro suuruses väljamõistmiseks kostjalt puudub seaduslik alus, hagejal on õigus taotleda selle tagastamist. Kostjalt tuleb hageja menetluskuludena hageja kasuks välja mõista tasutud riigilõiv 150 euro suuruses. Kohtutoimiku korrastamiseks tuleb toimikust välja võtta kostja poolt esitatud tõendid, mille hageja oli juba esitanud: 1) kostja 25.04.2014 e-kiri hagejale, lk 105, 2) poolte vaheline 03.12.2013 leping, lk 91-97, 3) arved nr 312097, nr 401030, lk 106, 108. Nimetatud tõendid asuvad hageja poolt esitatuna toimikus lk 64, 51-57, 59-60. Peale selle võtab kohus toimikust vöälja XXX digiallkirjade kinnitusleht (faili nimi – müügiarve ümbrik EAÜ, lk 107), kuna see kinnitusleht ei ole ühegi esitatud dokumendi allkirjastamise kinnitamise kojta.