H-D U.S.A., LLC avaldus HD Project OÜ vastu ärinime kasutamise keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. detsembri 2014 määrus menetluse lõpetamise ja menetluskulude väljamõistmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MKCG Project OÜ määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: H-D U.S.A., LLC (USA registrikood 547752), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karolina Ullman Puudutatud isik: MKCG Projekt OÜ (endise ärinimega HD Project OÜ, registrikood 12568467), seaduslik esindaja Siiri Visnapuu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 12. detsembri 2014 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.H-D U.S.A., LLC esitas 20.06.2014 Harju Maakohtule avalduse, milles palus keelata puudutatud isikul ärinime HD Project OÜ kasutamine ja määrata talle keelu rikkumise korral trahv kuni keelu järgimiseni.
2.17.11.2014 esitas avaldaja kohtule taotluse avaldusest loobumise kohta põhjendusega, et puudutatud isik rahuldas tema nõude. Avaldaja palus menetluse lõpetamisel puudutatud isikult välja mõista menetluskulud 525 eurot, millest 25 eurot on avalduse
esitamisel tasutud riigilõiv ja 500 eurot õigusabikulu avalduse koostamise eest. Avaldaja kinnitas, et arve menetluskulude eest esitati ilma käibemaksuta. Samuti palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista menetluskulude summalt viivise.
3.Puudutatud isik nõustus menetluse lõpetamisega, kuid vaidles vastu temalt menetluskulude väljamõistmisele. Kohtusse pöördumine oli ebavajalik. Kohtule esitatud avaldus oli avaldaja ülepaisutatud reaktsioon. Avaldaja ei ole esitanud eestikeelseid kuludokumente ja kulude jaotust. Riigikohtu praktika järgi saab hagita menetluses menetluskulusid hüvitada ainult tunnistajatasu määrade alusel, mille alammäär on 2,13 eurot ja ülemmäär 21,30 eurot.
4.Puudutatud isiku menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Puudutatud isiku menetluskulud on 181,05 eurot (8,5 tundi tunnihinnaga 21,30 eurot), millele lisandub käibemaks. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.Maakohus võttis avaldusest loobumise vastu ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Kohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ning mõistis temalt avaldaja kasuks menetluskuludena välja 525 eurot ja viivise protsendina menetluskulude summalt 525 eurot alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Avaldaja avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus lõpetada, sest puudutatud isik on avaldaja nõude kohtumenetluse kestel vabatahtlikult täitnud ega ole esitanud vastuväiteid avaldusest loobumisele.
7.TsMS § 168 lg 4 ja 172 lg 1 alusel on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et avaldaja oli sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtu poole ja alles kohtumenetluse käigus rahuldas puudutatud isik avaldaja nõude.
8.Avaldaja palus oma avalduses keelata puudutatud isikul HD Project OÜ-l ärinime kasutamine, sest avaldajale kuulub Euroopa Liidus registreeritud ja Eestis kehtiv Ühenduse kaubamärk „HD“ registreerimisnumbriga 3530177, mis on registreeritud samade tegevusalade suhtes, millistega tegeleb puudutatud isik. Avaldaja pöördus puudutatud isiku poole kohtuvälise nõudekirjaga 20.02.2014 esimest korda ja 12.03.2014 teist korda. Puudutatud isik teatas 25.03.2014 e-kirjaga, et on avaldaja pöördumise kätte saanud ja vastab sellele, kuid vastust ei esitanud.
9.Puudutatud isiku vastusest ja äriregistri andmetest nähtub, et ta esitas äriregistrile avalduse ärinime muutmiseks alles kohtumenetluse ajal. Äriregistri andmete kohaselt on puudutatud isiku ärinimi muudetud ja alates 08.10.2014 on selleks MKCG Project OÜ. Puudutatud isiku väide, et avaldaja avaldus on ülepaisutatud reaktsioon, sest puudutatud isik ei tegele ainult Harley Davidsoni kaubamärki kandvate mootorratastega, ei ole asjakohane. Avaldaja ei esitanud avaldust seetõttu, et puudutatud isik tegeleb muuhulgas Harley Davidsoni mootorratastega, vaid seetõttu, et puudutatud isiku ärinimi sisaldas avaldaja kaitstud kaubamärki „HD“.
10.Avaldaja eest tasus avaldajat esindanud advokaadibüroo 20.06.2014 riigilõivu 25 eurot. Avaldaja menetluskulude nimekirjale on lisatud arve nr 20140648, mille kohaselt oli avalduse koostamise tasu 500 eurot. Kuigi arve on kohtule esitatud inglisekeelsena, on selle sisu arusaadav. Asjakohatud on puudutatud isiku etteheited, et arvest ei nähtu avalduse koostamise ajakulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust TsMS) ei tulene, et õigusabikulude väljamõistmise eelduseks on õigusabi eest tasumine ajalise arvestuse alusel.
11.Kohtule esitatud avaldus oli õiguslikult põhjendatud, koosnes 5-st lehest ja sellel olid lisad. Avalduse koostamiseks võis esindajal mõistlikult kuluda kuni 5 tundi. Arvestades
esindaja mõistliku tunnitasu suurust 120 eurot ilma käibemaksuta, on avaldaja õigusabikulud mõistlikud. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks menetluskuludena kokku välja mõista 525 eurot, millest 500 eurot on tasu õigusabi eest ja 25 eurot tasutud riigilõiv.
12.Ebaõiged on puudutatud isiku väited, et hagita menetluse menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lepingulise esindaja tasu suuruse osas lähtuda üksnes TsMS § 172 lg-st 8, mille järgi vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Riigikohus on 19.06.2013 määruses tsiviilasjas 3-2-1-58-13 märkinud, et üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31 ning põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi lähtumine esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest.
13.Põhjendatud on avaldaja taotlus märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.Puudutatud isikul ei olnud käesolevas menetluses esindajat. Kõik menetlusdokumendid on kohtule esitanud puudutatud isiku seaduslik esindaja. Seega ei kuuluks puudutatud isiku poolt esitatud menetluskulud avaldajalt väljamõistmisele isegi siis, kui kohus oleks menetluskulud jätnud avaldaja kanda. Määruskaebus
15.Puudutatud isik palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas ning teha tühistatud osas uus määrus.
16.Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 kohaselt avaldaja kanda, sest kohtusse pöördumine oli otstarbetu. Täheühend HD oli puudutatud isiku ärinime osa, kuid puudutatud isik ei tegele ainult Harley Davidson kaubamärki kandvate mootorrataste hooldus- ja remonttöödega, vaid kõigi mootorrataste hooldus- ja remonttöödega ja ka muude mootorsõidukitele teenuste osutamisega. Puudutatud isik ei kujuta endast avaldajale ohtu ega konkurenti oma tegevuse marginaalsuse tõttu. Kohtule esitatud avaldus antud ülepaisutatud reaktsioon.
17.Avaldaja ei ole esitanud menetluskulude osas eestikeelset kuludokumenti ega kulude jaotust. TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.
18.TsMS § 174 lg 3 sätestab, et hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule ja avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Antud juhul puudub kohtukulude detailne nimekiri nende koosseisu kohta.
19.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendis nr 3-2-1-18-11 märgiti, et kohtuväliste kulude üldnormina kohaldub TsMS § 172 lg 8 esimene lause, mille järgi hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Seega saab õigusabikulusid hagita menetluses hüvitada üksnes samas ulatuses tunnistajale makstava hüvitisega. Samale seisukohale on kolleegium jõudnud ka varem (Riigikohtu 20.10.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-10, p 14).
20.Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 322 "Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord" § 7 lg-s 3 on sätestatud, et tunnistajatasu tunnitasumäär määratakse tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1-10-kordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnipalga alammäär. Seega kuulub antud juhul dokumentide koostamise osas kohaldamisele 1-10
kordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnipalga alammäär. Teenuse osutamise ajal oli tunnitasu alammäär 2,13 eurot. Seega on võimalik arvestada esindajatasu suuruseks minimaalselt 2,13 ja maksimaalselt 21,30 eurot tunni kohta.
21.Antud juhul puudub avaldaja menetluskulude nõudel ajakulu ja seega ei ole võimalik arvutada ka menetluskulude suurust. Edasine menetluse käik
22.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
23.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus võttis vastu avaldusest loobumise ja lõpetas tsiviilasja menetluse. TsMS § 651 lg 1 ja 659 alusel ringkonnakohus maakohtu määrust eeltoodud osas ei kontrolli. Maakohtu määrust on vaidlustatud menetluskulude jaotuse ja puudutatud isikult väljamõistmise osas.
25.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
26.Määruskaebuses kordab puudutatud isik seisukohti, mis ta esitas maakohtule vastuses avaldaja taotlusele menetluskulude väljamõistmiseks. Maakohus on neid määruses põhjalikult käsitlenud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
27.Maakohus jättis menetluskulud põhjendatult puudutatud isiku kanda. Avalduse esitamine ärinime kaitseks ei olnud otstarbetu ega avaldaja ülepaisutatud reaktsioon, nagu puudutatud isik jätkuvalt leiab. Asja materjalist nähtub, et avaldaja pöördus enne kohtusse avalduse esitamist mitmel korral puudutatud isiku poole, kuid tema pöördumised jäid vastuseta. Puudutatud isik esitas äriregistrile avalduse ärinime muutmiseks alles kohtumenetluse ajal.
28.Tähtsust ei ole asjaolul, et puudutatud isik ei tegele ainult Harley Davidsoni kaubamärki kandvate, vaid ka muude mootorrataste hooldus- ja remonttöödega ning teenuste osutamisega. Avaldaja ei esitanud avaldust seetõttu, et puudutatud isik tegeleb muuhulgas Harley Davidsoni mootorratastega, vaid seetõttu, et puudutatud isiku ärinimi sisaldas avaldaja kaitstud kaubamärki „HD“ ja tal ei õnnestunud oma õigusi kohtuväliselt kaitsta.
29.Iseenesest on õige, et TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus eesti keeles. Samas ei olnud kohtul alust jätta arvestamata avaldaja poolt esitatud inglisekeelset arvet, mis sisaldab ka menetluskulude nimekirja (t lk 112). Maakohtule oli ja ringkonnakohtule on selle sisu arusaadav. Ka puudutatud isik ei ole väitnud, et ta ei saanud nimetatud dokumendi sisust aru ja ta ei nõudnud selle tõlke esitamist.
30.Ebaõige on puudutatud isiku viitamine Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-18-11 ja 3-2-1-89-10. Maakohus juba juhtis puudutatud isiku tähelepanu sellele, et Riigikohtu tsiviilkolleegium on eelnimetatud lahendites avaldatud seisukohti muutnud lahendis nr 3-2-1-58-13, kus asuti seisukohale, et ka hagita menetluses tuleb esindajakulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31 ning põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi lähtumine esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest.
31.Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab
sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule antud juhul ette heita ei saa.
32.Avaldaja õigusabikuluks on 500 eurot avalduse koostamise eest. Maakohus hindas sellise õigusabikulu suurust ja põhjendatust, arvestades nii avalduse koostamisele kulunud mõistlikku aega kui ka esindajatasu mõistlikuks peetavat tunnihinda. Seejuures ei ole tähtsust asjaolul, et avaldaja ei toonud ise esile avalduse koostamisele kulunud aega. Maakohtu seisukohad on esitatud arusaadavalt ja jälgitavalt. Maakohtu poolt väljamõistetud kulud katavad ringkonnakohtu arvates mõistlikult avaldaja õiguste efektiivseks kaitseks tehtud kulutusi.
Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.