Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja palub tunnustada oma nõuet XXX(pankrotis, edaspidi ka võlgnik) pankrotimenetluses summas 127 629,34 eurot (põhivõlg 110 171,56 eurot, intress 14 621,96 eurot ja viivis 2 835,82 eurot). Hageja palub nõuet tunnustada teise järgu nõudena. Hageja ja võlgnik sõlmisid 23.01.2008 laenulepingu, mille alusel laenas hageja võlgnikule 110 171,56 eurot, tagastamise tähtpäevaga 01.09.2012. Võlgnik kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 3% aastas ning tähtaegselt tasumata summalt seadusjärgset viivist. Kostjate vastused hagile XXX(pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael palub jätta hagi rahuldamata. 23.01.2008 laenuleping võib olla võltsitud ning ei ole sõlmitud sellel märgitud kuupäeval. Nõude esitamise ajaks on laenulepingu allakirjutamisest möödunud ligi viis aastat. Paberil ja allkirjal puuduvad igasugused kulumisjäljed, dokument ja allkirjad on kui äsja trükitud ja allkirjastatud. OÜ XXX palub jätta hagi rahuldamata. Hageja on teinud võlgnikule ülekandeid teatud Venemaa äriühingu osaluse omandamise eest. Tegu oli müügisuhtega, mitte laenuga. Laenuleping on võltsitud ning koostatud pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist, seega ajal, mil võlgnikul puudus õigus teha tehinguid pankrotivaraga. Hageja seisukoht kostjate vastuste osas Kontoväljavõtetest nähtub, et hageja ja võlgniku vahel oli laenusuhe juba 2008.a alguses. Laenusuhte kirjaliku fikseerimise aeg ei oma tähendust, kuna laenulepingu võib sõlmida ka suuliselt. Lepingu hilisem allkirjastamine ei muuda seda, et laenusuhe oli juba 2008.a jaanuaris. Ei ole võimalik asuda seisukohale, et leping sõlmiti pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist. Kohtu põhjendused 13.01.2015 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude ning kostjad oma vastuväidete juurde. Harju Maakohus kuulutas 27.12.2012 välja võlgniku pankroti. Hageja esitas võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse kuupäevaga 15.01.2013 (t lk 53-59, 60-66 ja 67-73). 10.05.2013 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek (t lk 6-9), kus hageja nõue jäi kostjate vastuväidete tõttu tunnustamata. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hagi esitati kohtule 10.06.2013, s.o tähtaegselt. Hageja väitel tuleneb tema nõue 23.01.2008 sõlmitud laenulepingust (t lk 54-57, 61-64 ja 68-71), mille kohaselt hageja andis võlgnikule laenu 110 171,56 eurot. Kostjad on seisukohal, et laenusuhet poolte vahel ei ole. Kostjate väidet selle kohta, et laenulepingu dokument ei ole koostatud aastal 2008 vaid oluliselt hiljem, kinnitab ekspertiisiakt nr 14E-DM0004 (t lk 128-130). Ekspertiisiakti kohaselt on 23.01.2008 kuupäeva kandev laenuleping koostatud 15.01.2013 või ligilähedasel ajal.

Kohus nõustub hageja seisukohaga, et laenulepingu puhul ei ole ette nähtud kohustuslikku vormi ja seega võib laenulepingu sõlmida ka suuliselt. Iseenesest saab nõustuda ka seisukohaga, et suuliselt sõlmitud lepingule võib anda hiljem kirjaliku vormi. Kohtu hinnangul peab aga hilisem kirjalik vormistamine nähtuma ka vormistatud dokumendist endast – põhimõtteliselt on sellisel juhul tegu võlatunnistusega. Antud juhul kannab laenuleping kuupäeva 23.01.2008 ja sisuline tekst on samuti koostatud selliselt, nagu leping oleks sõlmitud 23.01.2008. Kuivõrd tegelikult on see dokument aga koostatud 2013.a alguses või lähedasel ajal, on 23.01.2008 kuupäeva kandva laenulepingu näol tegu võltsitud dokumendiga. TsMS § 277 lg 4 esimene lause sätestab, et kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus otsuse tegemisel jätta selle arvestamata või arvata dokumendi määrusega tõendite hulgast välja. Seega tuleb 23.01.2008 laenulepingu dokument jätta tõendina arvestamata. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuivõrd laenusuhet on võimalik tõendada ka muude tõenditega kui lepingudokument, ei tähenda lepingudokumendi hilisem koostamine automaatselt seda, et laenusuhe puudub. Hageja hinnangul kinnitavad hageja poolt laenu andmist konto väljavõtted (t lk 58-59, 65-66 ja 72-73). Kostjad sellega ei nõustu, olles seisukohal, et hageja ülekanded võlgnikule ei ole laenu andmine. Kohus on seisukohal, et konto väljavõtted ei tõenda laenusuhte olemasolu. Hageja on teinud 23.01.2008 ja 25.01.2008 võlgnikule kokku neli makset, mille selgituseks on märgitud „osamakse eest XXX“. Selline selgitus ei viita laenu andmisele. Kuivõrd laenulepingu dokument on koostatud hiljem, ei saa ülekannete selgituste tõlgendamisel arvesse võtta ka lepingut. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et laenusuhte olemasolu hageja ja võlgniku vahel ei ole leidnud tõendamist. Laenu andmisele mitteviitavad ülekannete selgitused, lepingudokumendi koostamine viis aastat pärast väidetava suulise laenulepingu sõlmimist ning selle asjaolu varjamine nii hageja kui võlgniku poolt viitab hageja ja võlgniku soovile tekitada pankrotimenetlusse fiktiivne nõue. Kuna nõude olemasolu ei ole leidnud tuvastamist, jääb hagi rahuldamata. Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. 13.01.2015 kohtuistungil andis kohus tähtaja 3 tööpäeva menetluskulude nimekirja esitamiseks ning 7 päeva seisukohtade esitamiseks teiste menetlusosaliste menetluskulude nimekirjade suhtes. Hageja menetluskulude suuruseks on 2 238,26 eurot (sisaldab käibemaksu) ning tegu on kuludega lepingulisele esindajale. Kostja XXX(pankrotis) pankrotihaldur Sirje Taela menetluskulude suuruseks on 29,25 eurot ning tegu on lepingulise esindaja sõidukuludega. Kostja OÜ XXX esitas esialgu taotluse, mille kohaselt menetluskulude suuruseks oli 1 846 eurot (ilma käibemaksuta) ning hilisema menetluskulude taotluse kohaselt on menetluskulude suuruseks 2 215,20 eurot (sisaldab käibemaksu). Tegu on kuludega lepingulisele esindajale. Vastuväiteid menetluskulude suurusele esitatud ei ole. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; menetlusosaliste sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“

Kostja XXX(pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael palub välja mõista lepingulise esindaja sõidukulud. TsMS § 175 lg 2 kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Esindaja on XXX(pankrotis) pankrotihaldur Sirje Taela assistent ning tema tegutsemiskoht on Tartus, seega väljaspool menetleva kohtu tööpiirkonda. Kohtu hinnangul võib kulu pidada vajalikuks ja põhjendatuks ning kohus mõistab nimetatud summa hagejalt kostja XXX(pankrotis) pankrotihaldur Sirje Taela kasuks välja. Kostja OÜ XXX täpsustatud taotluses palub ta välja mõista lepingulise esindaja kulud 2 215,20 eurot (sisaldab käibemaksu). TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. OÜ XXX väitel ei saa ta käibemaksu tagasi arvestada, kuna käesoleva menetlusega seotud kulutused ei ole käsitletavad maksustatava käibe tekitamisele suunatud kulutustena. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 järgi on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse (välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud) tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks muuhulgas maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Eelnevast nähtub, et sisendkäibemaksu saab tasumisele kuuluvast käibemaksusummast maha arvata, kui tegu on käibe tarbeks kasutatava teenusega. Antud juhul on kohus seisukohal, et OÜ XXX ilmselt käibemaksu tagasi arvestada ei saa, kuna käesolev menetlus ei ole seotud OÜ XXX ettevõtlusega ning menetluses õigusabi kasutamine ei ole OÜ XXX käibe tarbeks kasutatav teenus. Kohus mõistab õigusabi kulud välja koos käibemaksuga. Kohus peab OÜ XXX kulusid suures osas vajalikuks ning põhjendatuks. Õigusabi on osutatud 16,7 tunni eest ning õigusabi seisnes dokumentide analüüsimises, suhtlemises kliendi ja kohtuga, menetlusdokumentide koostamises, istungiteks valmistumises ning neil osalemises. Lepingulise esindaja tunnitasu 105-110 eurot (lisandub käibemaks) mis vastab turuhinnale. Osutatud õigusabi maht on kohane. Ka näiteks hagejal on õigusabile kulunud sama palju aega. Kohus peab OÜ XXX õigusabikulusid vajalikuks ja põhjendatuks. Kohus mõistab hagejalt kostja OÜ XXX kasuks välja põhjendatud ja vajalikud kulud summas 2 204,40 eurot (sisaldab käibemaksu). Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, puudub vajadus analüüsida hageja menetluskulude suurust. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.