Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Kohtujurist
Evelin Neltsas
Määruse tegemise aeg ja koht
16. veebruar 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-57962
Tsiviilasi
XXXavaldus XXXOÜ juhatuse liikmete kohustamiseks teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Puudutatud isiku seaduslikud esindajad: juhatuse liige XXX(e-post XXX; XXX) juhatuse liige XXX(e-post XXX) juhatuse liige XXX(e-post XXX, XXX) juhatuse liige Ülari Maar (e-post [email protected])
Menetluse liik
Ärakuulamine 04.02.2015
Resolutsioon
vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Vaidlus puudub selles, et avaldaja on XXXOÜ osanik ning tal on ÄS § 166 lg-s 1 sätestatud õigus saada osaühingu juhatuselt teavet ning tutvuda osaühingu dokumentidega. Tuvastatud on, et avaldaja pöördus 18.09.2014 teabe- ja dokumentide esitamise nõudega puudutatud isiku poole (tlk 6-7) ning puudutatud isik kinnitas ärakuulamisel teabenõude saamist. Kuivõrd avaldus esitati kohtule 24.09.2014, on see ÄS § 166 lg-t 3 arvestades tähtaegne. ÄS § 166 lg-st 3 tuleneb, et kohtusse saab osanik teabe ja dokumentidega tutvumise võimaldamise nõude esitada juhul, kui eelnevalt on esitatud sama nõue äriühingu juhatusele. Sellest tulenevalt saab kohtusse esitada nõude teabe saamiseks ja dokumentide esitamiseks üksnes osas, milles vastavas teabenõudes esitatud küsimustele jäid dokumendid esitamata või vastused saamata (või olid vastused ebapiisavad). Avaldusele lisatud 18.09.2014 teabenõudest nähtuvalt on avaldaja enne kohtusse pöördumist esitanud osaühingu juhatusele alljärgneva taotluse: • • • •
Käesolevaga palun väljastada teabe kus pankades on ettevõttel pangakontod ning mis panga- ja/ või deebet kaardid ettevõttel on olemas, kelle nimel/kasutusel? Soovin lisaks teada palju on ettevõte sularaha kassas? Juhul kui ettevõte on väljastanud laenu, palun esitada ka laenulepingud ja summad. Lisaks soovin kõikide pangakontode väljavõtted alates 01.01.2013.a. kuni tänase päevani.
Võrreldes kohtule esitatud nõuet puudutatud isikule 18.09.2014 esitatud nõudega, nähtub, et kohtule on esitatud ka selliseid taotlusi, mida puudutatud isikule esitatud teabenõudest puudusid. Sellised taotlused on järgmised: 1) millal pangakonto(d) on kustutatud; 2) Kas ettevõttel on/ on olnud vara? Juhul kui jah, siis millal ja kuhu see on müüdud, kingitud, kadunud? Palun tõendada lepingutega; 3) kelle käes on kassa 4) laenulepingu tähtajad ja juhatuse liikmete nõusolek laenu(de) väljastamiseks. Järgnevalt analüüsib kohus avaldust osaühingult teabe nõudmise osas. Tsiviilasjas kogutud materjalidest nähtub, et avaldaja omandas osaku 09.09.2014 oksjoni käigus. Osaniku kui investori oluliseks komponendiks on tema investeeringu varaline huvi. Kohus leiab, et avaldaja küsimused osaühingu rahalise seisu ja sõlmitud laenulepingu sisu ning dokumentide kohta on asjakohased ning puudutavad otseselt osaühingu tegevust ja majanduslikku käekäiku ning selle kaudu ka osaniku osa väärtust. Puudutatud isik võib keelduda, kui võib eeldada, et see tekitab olulist kahju osaühingu huvidele. Puudutatud isik ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, millest kohus võiks järeldada, et teabe andmine ja dokumentidega tutvumine tekitab kahju osaühingu huvidele. Puudutatud isiku vastuväited, et avaldaja eesmärgid teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks on pahatahtlikud XXX suunas, on oletuslikud. Ka ei ole isikute omavahelised halvad suhted teabe ja dokumentide andmisest keeldumise aluseks. Kohus leiab, et nõutud teave ja dokumendid ei ole sellised, mille osanikule avaldamine võiks tekitada osaühingule olulist kahju. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avalduse osaliselt ning kohustab puudutatud isikut esitama teave järgneva kohta: a) Kas ettevõte XXXOÜ on pangakontod? Juhul kui jah, siis kus pangas. b) Kas ettevõttel on, või on olnud, panga- ja/ või deebet kaardi(d). Juhul kui jah, siis kelle nimel/ kasutusel? c) Kas ettevõttel on sularaha kassa? Juhul kui jah, siis palju on kassas raha? d) esitada pangakontode väljavõtted 2013.a. algusest kuni 18.09.2014.
a) Kas ettevõte on andnud välja laenu? Kui jah, siis esitada laenulepingud ja laenusummad. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et kuna puudutatud isiku keeldumine teabe väljastamisest oli põhjendamatu, siis tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Juhindudes TsMS § 172 lg-st 1 ning arvestades, et avaldus rahuldati ca 75% ulatuses, jätab kohus poolte menetluskulud 75% ulatuses puudutatud isiku ning 25% ulatuses avaldaja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja menetluskuluks on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1067 eurot. Lepingulise esindaja tunnihind on 110 eurot ilma käibemaksuta. Tunnihind on kohtu hinnangul mõistlik. Avaldaja tasus avalduselt riigilõivu 50 eurot vastavalt avalduse esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lg-le 4. Esitatud volikirjast küll nähtub, et avaldaja on esindajat volitanud alates 01.09.2014, kuid volikiri on kohtule esitatud kohtuistungil ja haridust tõendav dokument esitati samuti enne kohtuistungit 04.02.2015. Kuni kohtuistungini on kõik menetlusdokumendid allkirjastatud ja esitatud isiklikult avaldaja enda poolt, samuti on toimunud kohtu ja avaldaja vaheline suhtlus avaldaja e-posti kaudu. Kohus leiab, et kui esindaja on enne kohtuistungit toimetanud nõustajana, siis tulenevalt TsMS § 175 lg-st 2 nõustaja kulusid ei hüvitata. Kohtu hinnangul on avaldaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud materjalidega tutvumise, istungiks ettevalmistamise ja istungist osavõtu osas 2 tunni ulatuses summas 220 eurot. Arvestades menetluskulude jaotuse proportsiooni, tuleb puudutatud isikul avaldajale hüvitada menetluskuluna 202,50 (37,50+165) eurot, mis sisaldab riigilõivu 37,50 (50*75%) eurot ja lepingulise esindaja kulu 165 (220*75%) eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.