2-14-63179
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht
10.02.2015, Tallinn, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-14-63179
Tsiviilasi
Osaühingu XXXsundlõpetamine
Menetlustoiming
avalduse läbivaatamine
Menetlusosalised ja nende
Puudutatud isik osaühing XXX(registrikood XXX,
esindajad
asukoht XXX, e-post XXX) Puudutatud isiku seaduslik esindaja juhatuse liige XXX(isikukood XXX)
kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse põhjendused 29.12.2015 edastas Harju Maakohtu registriosakond kohtunikule osaühing XXX registridokumendid osaühingu sundlõpetamise otsustamiseks. 09.02.2015 edastas XXX kohtule nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks. Kohus leiab, et osaühing XXX tuleb sundlõpetada ning sellega seoses määrata osaühingule likvideerija. Vastavalt ÄS § 203 lg 1 p-le 1 lõpetatakse osaühing kohtumäärusega muu hulgas juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi ÄS §-s 176 ettenähtud otsust või kui nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. Lähtudes ÄS § 203 lg-st 2 võib kohus osaühingu sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 595 lg 2 p 5 kohaselt peab kohtunikuabi juriidilise isiku sundlõpetamise otsustamise korral andma määruse või kande tegemise pädevale kohtunikule. Kooskõlas TsMS § 629 lg-ga 2 kuulab kohus enne sundlõpetamist võimaluse korral ära juriidilise isiku juhtorganite liikmed. Registriosakonna poolt kohtule edastatud materjalidest nähtub, et osaühing XXX netovara on vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud kohustusliku osakapitali suurus ning osanikud ei ole võtnud vastu ühtegi ÄS §-s 176 nimetatud otsust. Seega esinevad alused osaühingu sundlõpetamiseks vastavalt ÄS § 203 lg 1 p-le 1. Sundlõpetamise aluseks olevat puudust ei ole kõrvaldatud, vaatamata kohtu registriosakonna poolt selleks antud tähtajale. Lähtudes eeltoodust, tuleb osaühing XXX sundlõpetada. Vastavalt ÄS §-le 205 toimub osaühingu lõpetamisel selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võttes aluseks ÄS § 206 lg-s 3 ja TsMS § 629 lg-s 3 sätestatu, tuleb kohtul määrata sundlõpetatud osaühingule likvideerijad. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Vastavalt ÄS § 206 lg-le 1 on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab vähemalt ühe likvideerija elukoht olema Eestis. Kooskõlas TsMS § 629 lg-ga 2 kuulab kohus enne sundlõpetamist võimaluse korral ära juriidilise isiku juhtorganite liikmed. Vastavalt TsMS § 629 lg-le 3 määrab kohus sundlõpetamise määruses ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides TsMS §-des 602–606 sätestatut. Käesoleval juhul on nõusolekut likvideerija kohustuste täitmiseks avaldanud osaühing XXX juhatuse liige XXX. Nimetatud isik vastab kohtule teadaolevalt ÄS § 206 lg-tes 1 ja 2 ning § 180 lg-tes 2-31 sätestatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Eeltoodut arvestades määrab kohus osaühingu XXX likvideerijaks XXX . Kohus peab vajalikuks selgitada, et osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud: • lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded (ÄS § 209 lg 2); • esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (ÄS § 210); • koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja
• •
• • • •
•
seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (ÄS § 211 lg 2); koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3); avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (ÄS § 212); rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (ÄS § 214 lg 1); koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1); esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3); esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1); andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (ÄS § 219 lg 1).
Kohus ei määra kindlaks likvideerija tasu ja hüvitamisele kuuluvaid kulusid, kuna määratava avaldustest järelduvalt puudub selleks vajadus (TsMS § 605 lg 1). Vastavalt TsMS § 4772 lg-le 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija või üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Eeltoodust lähtudes tuleb likvideerijaks määratud isikul teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest ja äriühingu registrist kustutamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud ühe aasta jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest osaühing XXX juhatuse liikmele, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida (TsMS § 4772 lg 2). Äriühingu sundlõpetamist puudutavas osas kehtib käesolev määrus ja kuulub täitmisele alates selle jõustumisest (TsÜS § 629 lg 4). Muus osas kehtib määrus ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest osaühingule XXX(TsMS § 606 lg 1). Juhindudes ÄS § 204 lg-st 2 ning § 208 lg-st 2, saadab kohus käesoleva määruse äriregistrile lõpetamiskande ja likvideerijakande tegemiseks. TsMS § 172 lg-st 1 juhindudes jätab kohus menetluskulud osaühingu XXX kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Peeter Pällin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.