Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

MAAKOHTU LAHEND

tuginenud 05.10.2007. a laenulepingust tulenevale nõudele. Kohus leidis, et praegusel juhul ei ole kohtul küll kahtlust nõude kui sellise olemasolus, kuid laenulepingust ja pankrotiavaldusest nähtuvalt on ilmselge, et nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Viidatud sätte mõttest ja eesmärgist tulenevalt peaks kohtu hinnangul pankrotimenetluse alustamiseks vähemalt üldjuhtudel olema nõue muutunud sissenõutavaks. Praegusel hetkel ei ole nõue muutunud sissenõutavaks, ka avaldaja on ise avalduses märkinud, et kohustus muutub sissenõutavaks alles 20.08.2015. Küsimuse üle, kas avaldaja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud ja nõue on seeläbi muutunud sissenõutavaks, on käimas kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-13-60162. Seega ei ole avaldajal pankrotiavalduse esitamise hetkel võlgniku vastu sissenõutavat nõuet. Samuti leidis kohus, et avaldaja ei ole piisavalt põhistanud võlgniku maksejõuetust. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Üksnes asjaolust, et praegusel hetkel on võlausaldajal võlgniku vastu nõue, mille rahuldamiseks võlgnikul ei pruugi olla praegusel hetkel piisavalt rahalisi vahendeid või muud vara, ei näita, et võlgnik oleks maksejõuetu ning et ta ei suudaks nõuet rahuldada selle sissenõutavaks muutumise hetkel. Kohus märkis etteruttavalt, et isegi kui kohus pankrotimenetluse algataks, ei saaks kohus PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel ajutist haldurit siiski nimetada enne 05.10.2007. a laenulepingust tuleneva nõude sissenõutavaks muutumist, s.o tsiviilasjas nr 2-13-60162 tehtud kohtuotsuse jõustumist või laenu tagasimakse tähtpäeva saabumist. Võlausaldaja väidab, et võlgnik on asunud oma vara koormama tagatistega emaettevõtja kasuks, samuti on oht, et võlgnik asub oma vara võõrandama eesmärgiga muuta end maksejõuetuks. Kohus märkis, et kui võlgnik peaks tõepoolest hilisemalt osutuma maksejõuetuks, annavad PankrS § 109, § 110, § 114 ja § 115 aluse võlausaldajate huvisid kahjustavate tehingute tagasivõitmiseks pankrotimenetluses. Kuna kohus keeldus pankrotiavalduse menetlusse võtmisest jättis kohus ka avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse menetlusse võtmata. PankrS § 15 lg 4 järgi tuleb avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta võlausaldaja kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5) keelata AS-il BLM Eesti temale kuuluvale kinnistule asukohaga Vabriku 1D, Põlva linn teisele järjekohale emaettevõtja Berglandmilch eGen kasuks seatud hüpoteegi tõstmine esimesele järjekohale; 6) keelata AS-i BLM Eesti emaettevõtjal Berglandmilch eGen (Austria reg.kood FN116533Y) tema kasuks AS-ile BLM Eesti kuluvatele kinnistutele asukohaga Vabriku 1D, Põlva linn ning Vabriku 1g seatud hüpoteekide käsutamine; 7) peatada kõik AS-i BLM Eesti suhtes käimasolevad täitemenetlused. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti ja võlausaldaja jaoks üllatuslikult arvestanud nõude sissenõutavusega seonduvat. PankrS § 10 lg 3 teisest lausest tuleneb üheselt, et PankrS § 10 lg 2 p-is 3 nimetatud alusele võib võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tugineda sõltumata sellest, kas tema nõue on muutunud sissenõutavaks või mitte. Käesoleval juhul ei oma tähendust asjaolu, kas võlausaldaja nõue on võlgniku vastu muutunud sissenõutavaks, kuivõrd võlausaldaja on pankrotiavalduses maksejõuetuse põhistamisel tuginenud PankrS § 10 lg 2 p-is 3 nimetatud olukorrale. Ebaõige on ka kohtu viide PankrS § 14 lg 1 p-le 1, sest vaidlust laenulepingust tuleneva nõude kui sellisel olemasolu osas ei ole; 2) on võlausaldaja piisavalt võlgniku maksejõuetust põhistanud. Võlausaldaja hinnangul tuleneb pankrotiavaldusele lisatud tõenditest üheselt, et võlgnik koormab oma vara emaettevõtja kasuks erinevate tagatistega eesmärgiga kahjustada teisi võlausaldajaid. Võlgniku teadaolevast varast aga kõigi kohustuste täitmiseks ei piisa. Võlgniku majandustegevus on seiskunud, tootmisvahendid koormatud/võõrandatud ning seega on välistatud, et võlgniku majanduslik olukord võrreldes praegusega paraneks; 3) ei ole võlausaldaja nõude sissenõutavaks muutumine oluline võlgniku pankrotimenetluse algatamise kontekstis ning võlgniku pankroti väljakuulutamise korral muutuvad PankrS §-i 42 kohaselt kõik võlausaldajate nõuded võlgniku vastu sissenõutavaks; 4) jääb võlausaldajale arusaamatuks kohtu viide PankrS §-des 109 jj sätestatud tagasivõitmise alustele. Viidatud sätete alusel on võimalik tõepoolest võlgniku poolt tehtud tehinguid, antud tagatisi jms tagasi võita, kuid antud sätete alusel nõuete esitamise eelduseks ongi võlgniku pankroti väljakuulutamine. Kuna võlgniku emaettevõtja asub välisriigis (Austria Vabariik), saab võlgniku poolt tehtud tehinguid ning antud tagatisi PankrS §-de 109 jj alusel tagasi võita piiriüleses menetluses, mis on aga võlausaldajate jaoks praktikas keerukas ning kulukas protsess.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

2) ei ole pankrotiavalduse esitamine samastatav pankroti väljakuulutamisega. Võlausaldaja nõue ei saa olla PankrS § 42 alusel sissenõutavaks muutunud; 3) on pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine PankrS § 14 lg 1 p-i 1 alusel põhjendatud ka seetõttu, et võlausaldaja nõue on tagatud pandiga ning pandiga tagatud nõue ei saa olla pankrotiavalduse aluseks (PankrS § 15 lg 3 p 2). Tsiviilasjas nr 2-13-60162 on võlausaldaja poolt kohtusse esitatud laenu tagastamise ning intressi ja viivise tasumise nõuded alates 21.01.2014 tagatud võlgniku kinnistule (registriosa nr 1909438) seatud kohtuliku hüpoteegiga summas 200 000 eurot ning võlgniku valduses olevate tootmisseadmete arestiga koguväärtuses 956 620 eurot. Hagi tagamise määrus on seniajani kehtiv ning kuulus viivitamatule täitmisele. Kohtulik hüpoteek on sarnaselt hüpoteegiga kinnispant ehk pant PankrS § 15 lg 3 p 2 tähenduses. Võlgniku valduses olevate tootmisseadmete arestimisega tekkis sissenõudjal ehk võlausaldajal TMS § 65 lg 1 kohaselt arestipandiõigus vastavatele arestitud tootmisseadmetele. Seega tekkis tootmisseadmete arestimise tulemusel võlausaldajal oma väidetava nõude tagamiseks lisaks kohtulikule hüpoteegile ka pandiõigus varale väärtuses 956 620 eurot, mis on samuti pant PankrS § 15 lg 3 p 2 tähenduses; 4) leidis kohus õigesti, et pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust. Selliseid asjaolusid nagu on nimetatud PankrS § 10 lg 2 punktis 3, antud juhul ei esine ning selliste asjaolude esinemise kohta ei ole võlausaldaja isegi ühtegi põhjendust ega tõendit kohtule esitanud. Võlgniku ja tema emaettevõtte vahelisest 02.12.2013 ostumüügilepingust nähtuvalt müüs võlgnik emaettevõttele vaid neli seadet koguväärtusega 115 856 eurot (pankrotiavalduse lisa 7), samas kui kõik ülejäänud tootmisseadmed koguväärtuses üle 900 000 euro (lisa 13) kuuluvad jätkuvalt võlgnikule ning kõik võlgnikule kuuluvad seadmed koos kahe müüdud seadmega neljast (kõik kokku väärtuses 956 620 eurot), on võlausaldaja enda taotlusel tsiviilasjas nr 2-13-60162 võlausaldaja kasuks arestitud (vt eespool p 2.7). Võlgniku olemasolevad seadmed pärast kõnealuse nelja seadme müüki võimaldavad turuolukorra soodushetke avanemisel koheselt taas juustutootmise käivitada; 5) puudub võimalikel maksejõuetusega;

tagasivõitmise

alustel

igasugune

seos

võlgniku

väidetava

6) ei vasta mitte ükski võlausaldaja poolt loetletud asjaoludest PankrS § 10 lg 2 p-le 3. Võlgnik esitab käesolevaga enda auditeeritud bilansid seisuga 31.12.2012 ja 31.12.2013 ning seisuga 30.09.2014 (lisa 22). PankrS § 10 lg 2 ei näe ette maksejõuetuse põhistamist aastaaruannete esitamise tähtaegsusega; 7) keeldus kohus õigesti pankrotiavalduse tagamise taotlust menetlusse võtmast. Tagada saab üksnes nõuetekohast avaldust ning avalduse nõuetekohasuse üle otsustab kohus avalduse menetlusse võtmisel (vt nt RKTKm 3-2-1-124-04 p 17). Kuni avaldust ei ole menetlusse võetud, ei saa avaldus kuuluda ka tagamisele.

2) puuduvad võlgnikul kehtivad lepingud tootmistegevuse jätkamiseks; 3) ei ole võlgnik tasunud tootmistegevusega kaasnevaid makse; 4) on tõendamata võlgniku emaettevõtja väidetav nõue võlgniku vastu; 5) ei ole võlgnik esitanud ühtki usutavat selgitust, miks ta on jätnud äriregistrile esitamata 2012. a ja 2013. a majandusaasta aruanded; 6) ei ole võlgniku 10.11.2014. a menetlusdokumendile lisatud bilanss asjakohane; 7) ei ole võlgniku tuginemine PankrS § 15 lg 2 p-ile 2 asjakohane.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

olukord, kus võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse. Just sellele alusele ongi võlausaldaja vaidlusaluses pankrotiavalduses tuginenud, tuues esile, et võlgnik on asunud end varatuks muutma (mh koormates allesjäänud vara tagatistega emaettevõtja kasuks) eesmärgiga vältida võlausaldajale võlgnevuse tasumist. Võlausaldaja märkis pankrotiavalduses, et võlgnik võõrandas 02.12.2013. a ehk ligi poolteist aastat peale aktiivse majandustegevuse lõppemist temale kuuluvad tootmisseadmed emaettevõtjale, kes asub väljaspool Eesti Vabariiki. Samuti koormas võlgnik 08.08.2014. a temale kuuluva vallasvara kommertspandiga emaettevõtja kasuks ning seadis võlgnikule kuuluvatele kinnistutele ühishüpoteegi emaettevõtja kasuks summas 1 500 000 eurot. Võlgnik on jätnud äriregistrile esitamata 2012. ja 2013. a majandusaasta aruanded. Ringkonnakohtu hinnangul viitavad niisugused asjaolud PankrS § 10 lg 2 p-is 3 sätestatud normi koosseisutunnustele. Võlausaldaja on pankrotiavalduses toonud välja asjaolud, millest saab järeldada, et võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara. Hävitamise, peitmise või raiskamisena võib käsitleda seda, kui võlgnik võõrandab või toimetab muul viisil oma varalisest sfäärist välja varaesemeid, mille tagajärjel tema majandustegevuseks vajalik vara väheneb. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti jätnud pankrotiavalduse menetlusse võtmata PankrS § 14 lg 1 p-i 1 alusel põhjusel, et nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Võlausaldaja pankrotiavaldusest selgub, et võlausaldajal on nõue võlgniku vastu ning PankrS § 10 lg 3 lause 2 kohaselt võis võlausaldaja esitada pankrotiavalduse sõltumata sellest, kas tema nõue on muutunud sissenõutavaks või mitte.

kinnistusregistri registriosa nr 1909438 IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 200 000 eurot OÜ Põlva Piim kasuks ning arestis AS-i BLM Eesti valduses olevad tootmisseadmed aadressil Vabriku tn 1D Põlva OÜ Põlva Piim kasuks. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-59-08, et pankrotiavalduse menetlusse võtmisel omab kohtu jaoks tähtsust asjaolu, kas sel ajal on nõue täielikult tagatud pandiga või mitte. Kui nõue ei ole pandiga täielikult tagatud ja võlausaldaja avalduse alusel pankrotimenetluse algatamise muud eeldused on täidetud, siis ei saa kohus pankrotiavalduse menetlusse võtmise algatamise otsustamisel tugineda PankrS § 15 lg 2 p-le 2 (praegu kehtiv pankrotiseaduse § 15 lg 3 p 2). Järelikult tuleb PankrS § 15 lg 3 p-i 2 kohaldamisel hinnata, kas pant ka tegelikult tagab täielikult pankrotimenetluse algatamise aluseks olevat nõuet. OÜ Põlva Piim esitas tsiviilasjas nr 2-13-60162 AS-i BLM Eesti vastu hagi 319 558,24 euro väljamõistmiseks. Hagi tagamise korras seati AS-i BLM Eesti kinnistule kohtulik hüpoteek summas 200 000 eurot. Järelikult ei ole hageja nõue pandiga täielikult tagatud. Käesoleval juhul ei saa kohus pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tugineda PankrS § 15 lg 3 p-ile 2. Ringkonnakohus märgib, et PankrS § 45 kohaselt lõpeb enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt eeltoodust tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab pankrotiavalduse tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.