Hageja: Eesti Inkasso OÜ (reg.kood: 12438291; asukoht: Tornimäe 7-137, Tallinn 10145) Hageja esindaja O. P. (Corporate.ee OÜ, jurist; asukoht: XXX) Kostja: X (ik: XXX; elukoht: XXX )
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Eesti Inkasso OÜ hagi X vastu võla väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Xilt Eesti Inkasso OÜ kasuks 23.11.2013 sõlmitud kokkuleppe (tulenevalt laenulepingust nr XXX) alusel tekkinud võlgnevus summas 241,52 eurot (kakssada nelikümmend üks eurot 52 eurosenti), millest põhivõlg on 234,08, intress 20 senti ning sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 21.02.2014 – 17.07.2014 eest 7 eurot ja 24 senti.
5.Väljamõistetud summad kanda Eesti Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX, märkides selgitusse võlgniku nime ja isikukoodi.
6.Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta hageja menetluskuludest 52% kostja kanda ja 48% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
8.Mõista Xilt välja menetluskulu 104 (ükssada neli) eurot Eesti Inkasso OÜ kasuks. Otsuse täiendamine
1.Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale
Tsiviilasi nr 2-14-24632
apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42). Kaja esitamine
2.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud TsMS § 313 lg 1 kohaselt väljastusteatega 09.01.2015. a (t.l 54). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
3.Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale
4.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.
6.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
7.Hagiavaldusest tulenevalt sõlmisid SNEL Grupp OÜ ja kostja interneti teel 22.05.2013 laenulepingu nr XXX (edaspidi laenuleping), mille alusel andis SNEL Grupp OÜ kostjale üle 300 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks oli 19.09.2013. a. Kostja esitas korduvalt taotluseid lepingu muutmiseks ja maksetähtaja pikendamiseks. 23.11.2013 sõlmitud kokkuleppe kohaselt muutus lepingu osamaksete tähtaeg ja lepingu täitmise lõppkuupäevaks sai 20.02.2014. a. SNEL Grupp OÜ loovutas 21.02.2014 laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt enda kasuks laenulepingu
Tsiviilasi nr 2-14-24632
alusel välja põhivõla 234,08 eurot, intressi 53,28 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 180,80 eurot.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24; 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 8. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3206, p 14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
9.Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel tühine. Riigikohus on leidnud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) olemasolu ei välista krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Riigikohtu hinnangul võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegemist, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 5.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22).
10.Hageja ja kostja vahel 22.05.2013 sõlmitud laenulepingu krediidi kulukuse määr on 246,05% (tl 29). Krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati, so aprillis 2013, avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 32,74 %. Hageja ja kostja sõlmitud laenulepingu järgne krediidi kulukuse määr ületab seega Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui kuus korda.
11.Kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on eeltoodust tulenevalt TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine, tuleb anda hageja nõuetele hinnang alusetu rikastumise sätete alusel (Riigikohtu 5.01.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 38).
12.Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuna kostja ei ole hagejale laenusummat tagastanud hiljemalt 20.02.2014, siis on hagejal VÕS § 1028 lg 1 alusel alates sellest kuupäevast õigus nõuda kostjalt üle antud laenusumma, so 234,08 euro, tagastamist. Hagejal on lisaks õigus kostjalt nõuda raha kasutamise eest intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras ning alates põhivõla lepingujärgse tagastamise kuupäevast tagastamata põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
13.Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 234,08 eurot, VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras intress 20 senti kuni võla tagastamise kuupäevani 20.02.2014 ning sissenõutavaks muutunud viivis 7 eurot ja 72 senti alates 21.02.2014 kuni 17.07.2014.
14.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 52% ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
15.Hagiavaldusele lisatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 220 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ning
Tsiviilasi nr 2-14-24632
esindajakulu 120 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 45 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks üleminekul täiendavalt 55 eurot. Hageja on avalduses märkinud, et hagejale osutatud õigusabiteenus hõlmab hagiavalduse koostamist ja kohtule esitamist. Hageja õigusabikulu on 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot (tl 35).
16.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 6 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja ei ole kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada leiab kohus, et hageja esindajakulu 120 eurot ei ole põhjendatud käibemaksu sisaldavas, so 20 euro, osas.
17.Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 200 eurot (100 + 100). Kohus jätab TsMS 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 52% kostja kanda ja 48% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 104 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.