Osaühingu Grupivara avaldus Aktsiaseltsi Eksperss Grupp teabe esitamise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.11.2014 määrus menetlusse võtmisest keeldumiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Grupivara määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Osaühing Grupivara (registrikood 10672077, asukoht Punga 15-1, 12011 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp
avalduse
Puudutatud isik: Aktsiaselts Ekspress Grupp (registrikood 10004677, asukoht Narva mnt 11E, 10151 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marge Männiko Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 18.11.2014 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.03.07.2014 esitas Osaühing Grupivara (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse Aktsiaseltsi Eksperss Grupp (puudutatud isik) teabe esitamise kohustamiseks. Avaldaja palus puudutatud isikult järgmise teabe väljastamist: a) puudutatud isiku 2008-2013 iga aasta kohta kaetava väärtuse testi üksuste (s.o. Delfi Eesti, Delfi Läti ja Delfi Leedu) vastava üksuse kohta eraldi prognoositav käive, püsi- ja muutuvkulud ning EBITDA konkreetsete prognoosiaastate lõikes (st siis kõik andmed alates vastava kaetava väärtuse testi prognoosi algusaastast kuni lõppaastani); b) kui punktis a) mainitud testides toodud diskonteeritav rahavoog erineb EBITDA’st, siis ka diskonteeritava
rahavoo prognoos vastavate üksuste lõikes. Ühtlasi palutakse selgitada diskonteeritava rahavoo erinevuse põhjust EBITDA’st; c) punktis a) vara kaetava väärtuse testiga kaetavate üksuste (s.o. Delfi Eesti, Delfi Läti ja Delfi Leedu) iga üksuse kohta eraldi tegelik (st ajalooline) käive, püsi- ja muutuvkulud ning EBITDA 2008-2013 iga aasta kohta; d) 2008-2013 iga aasta kohta puudutatud isiku koostatud kaetava väärtuse test üksuste (s.o. Delfi Eesti, Delfi Läti ja Delfi Leedu) kohta eraldi.
2.Avalduse kohaselt on avaldaja puudutatud isiku aktsionär, kes esitas puudutatud isikule teabenõude, saamaks infot puudutatud isiku tegevuse kohta. Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isik keeldus talle teavet väljastamast ning sellel põhjusel on avaldaja pöördunud kohtusse vastava teabe väljanõudmiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse 13.08.2014 määrusega.
3.Puudutatud isik palus avalduse kohta 29.08.2014 esitatud seisukohas jätta avalduse läbi vaatamata, kuivõrd avaldaja soovib teavet, mis on erikontrolli esemeks. Avaldaja nõue on sisult erikontrolli nõue (ÄS § 330 lg 1 ja 2) ega ole teabenõue (ÄS § 287 lg 3). Teabeõigus laieneb kõigile aktsionäridele, aga erikontrolli saavad nõuda ainult aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud 1/10 kogu aktsiakapitalist. Avaldaja omab 100 aktsiat, aga erikontrolli nõude esitamiseks peaks talle kuuluma vähemalt 2 979 684 aktsiat. Avaldajal ei ole nõudeõigust, kuna tema aktsiatega on esindatud 0,0003% aktsiakapitalist. Alternatiivselt palus puudutatud isik jätta avalduse rahuldamata. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avalaja kanda. Maakohtu määrus
4.18.11.2014 määrusega jättis Harju Maakohus avalduse läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus jättis avalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, mis sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
6.Kohus nõustus puudutatud isiku seisukohaga, mille kohaselt pole avaldaja poolt soovitav teave sellise iseloomuga, mis kuulub väljastamisele äriseadustiku (ÄS) § 287 lg 1 alusel. ÄS § 287 lg 1 sätestab, et aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Kohus leidis, et ÄS § 287 lg 1 alusel saab aktsionär nõuda üldise iseloomuga informatsiooni äriühingu tegevuse kohta. Avaldaja poolt nõutav informatsioon on oma iseloomult aga väga detailne ja mahukas, mis kohtu hinnangul ei kuulu ÄS § 287 lg 1 alusel väljastamisele. Praegusel juhul nõuaks avaldaja poolt soovitava info väljastamine esmalt arvestatavaid ettevalmistusi ja sellele lisaks spetsiifilise ja detailse sisuga täiendavate finantsdokumentide koostamist olukorras, kus puudutatud isiku majandusaasta aruanne on ettenähtud korras kinnitatud ja audiitori poolt kontrollitud.
7.Riigikohus on muuhulgas lahendis nr 3-2-1-29-08 asunud seisukohale, et tulenevalt aktsionäri ja aktsiaseltsi omavahelise õigussuhte iseloomust, ei hõlma aktsionäri õigus, erinevalt osaühingu osaniku õigusest teabele ÄS § 166 lg 1 järgi, õigust tutvuda osaühingu dokumentidega. Dokumentidega tutvumist võimaldab aktsionärile ÄS §-s 330 sätestatud erikontrolli instituut. Kohus juhtis tähelepanu asjaolule, et avaldaja nõude rahuldamise korral tuleks puudutatud isikul koostada täiendavad dokumendid ja lisaks sellele võimaldada vastavate dokumentidega tutvumist.
8.Eeltoodust nähtub, et avaldaja poolt nõutud andmete esitamist saab nõuda ÄS § 330 lg 1 erikontrolli määramise korral. Nimetatud sätte puhul on siiski oluline rõhutada, et
aktsionäride üldkoosolekul võivad erikontrolli korraldamise otsustamist nõuda aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Avaldaja puhul ei ole tegemist aktsionäriga, kes esindaks vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, kuivõrd Eesti väärtpaberite keskregistri andmete kohaselt omab puudutatud isik 100 aktsiat, mis on ligikaudu 0,0003% aktsiakapitalist. Seega ei tulene seadusest antud juhul avaldajale õigust esitada erikontrolli määramise nõue.
9.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 2 alusel avaldaja kanda, leides, et käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust jätta osaliselt või tervenisti menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebus
10.03.12.2014 esitatud määruskaebuses palub avaldaja tühistada Harju Maakohtu 18.11.2014 määruse ja jätkata tsiviilasja menetlust.
11.Avaldaja ei nõuistu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt taotleb avaldaja dokumentidega tutvumist, mis on erikontrolli esemeks ÄS § 330 lg 1 kohaselt ning avaldajal puuduvad erikontrolli läbi viimise taotlemiseks vajalikud hääled. Avaldaja ei ole taotlenud ühegi dokumendiga tutvumist ega nõudnud ÄS § 330 lg 1 kohaselt erikontrolli läbiviija määramist, vaid on esitanud taotluse teabenõude rahuldamiseks ÄS § 287 lg 1 ja 3 koostoimes. ÄS § 330 lg 1 ning TsMS § 602 alusel erikontrolli läbi viimise taotlemine eeldab erikontrolli läbiviija nimetamist, kelle nimetamist ei ole avaldaja aga taotlenud. Seega ei saa järeldada, et avaldaja on esitanud taotluse erikontrolli läbi viimiseks, mis võiks anda aluse avalduse seetõttu läbi vaatamata jätmiseks.
12.Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohus ei saa tõendeid hinnata TsMS § 423 kohaldamisel (nt 3-2-1-120-13 p 12), vaid saab avalduse läbi vaatamata jätmist rakendada üksnes juhul, kui sellise avalduse esitamine on üldse õiguslikult võimatu. Arvestades, et ÄS § 287 lg 1 ja 3 näevad avaldajale seadusest tulenevalt ette teabenõude esitamise õiguse, siis ei oleks saanud maakohus jätta avaldaja esitatud teabenõude taotlust läbi vaatamata ning oleks pidanud taotluse sisuliselt läbi vaatama. Pealegi ei ole suutnud Äriühing esitada ühtegi seaduslikku põhjust avaldaja ÄS § 287 lg 1 kohasele teabenõudele vastamisest keeldumiseks. Riigikohus on korduvalt leidnud, et aktsiaseltsi juhatus võib keelduda aktsionärile teabe väljastamisest üksnes ÄS § 287 lg-s 2 viidatud põhjusel ehk kui on alust eeldada, et teabe väljastamine võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele, millist olukorda antud juhul ei eksisteeri. Kui aktsiaselts soovib ÄS § 287 lg-le 2 tuginedes keelduda aktsionärile teabe andmisest, peab ta põhjendama, milles konkreetselt seisneb aktsiaseltsi kahjustamise oht ja milliseid hüvesid võib teabe andmine kahjustada. Samamoodi peab keeldumise õiguslikke põhjendusi sisaldama ka kohtulahend (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-86-13 p 19).
13.Ühtlasi on Riigikohus selgitanud, et teabenõude sisuks võib ÄS § 287 lg-st 1 tulenevalt olla õigus saada teavet lisaks äriühingu enda tegevusele ka äriühingu suhetest klientide ja tarnijatega või õiguslikest ja ärilistest suhetest äriühinguga seotud ettevõtetega (lahendi nr 3-2-1-29-08 p 10) ehk teabenõude ulatusele ei ole sätestatud konkreetseid piire. Lisaks lasub juhatusel kohustus üldkoosoleku ettevalmistamiseks ning vajadusel tuleb tal üldkoosolekule kaasata päevakorra punktidega seotud küsimustele vastamiseks asjatundjaid ja varustada ennast vajalike lisamaterjalidega (Riigikohtu lahendi nr 3-21-29-08 p 12) ehk aktsiaseltsi juhatusel on kohustus teha täiendavaid toiminguid või ka kulutusi teabenõudele vastamiseks. Avaldaja on teabenõudele vastamata jätmise põhjendamiseks toonud välja kaks sisulist vastuväidet. Esmalt on üldkoosolekul (avalduse lisa 1) leidnud, et küsimustele vastas koosoleku juhataja finantsjuht Pirje Raidma, kes leidis, et kõikidele küsimustele on vastused majandusaasta aruandes, mille
põhjalikkus vastab nõuetele ja aktsionäride õigustatud huvile.“ ning järgnevalt käesolevas menetluses põhjendanud teabenõudele vastamata jätmist hüpoteetiliste ja tõendamata kuludega, mis peaksid äriühingul tekkima teabenõudele vastamisel. Kirjeldatud vastuväited ei ole aga ÄS § 278 lg 2 kohaselt seaduslikuks põhjuseks avaldaja teabenõudele vastamisest keeldumiseks.
14.Ebaõige ja kohut TsMS § 200 lg 2 vastaselt esimusse viiv on menetluses esitatud äriühingu väide, justkui oleks äriühingu juhatusel avaldaja teabenõudele vastamisel vaja teha mingeid täiendavaid analüüse, infot koguda/klassifitseerida jne. Avaldaja selgitab, et on teabenõudes küsinud andmeid äriühingu majandusaasta aruannete koostamiseks teostatud Delfi Eesti, Delfi Läti ja Delfi Leedu kaetava väärtuse testide reprodutseerimiseks. Äriühing peab majandusaasta aruannete koostamisel olema need testid juba teinud ehk järelikult on avaldaja poolt küsitud andmed äriühingul ka olemas ja seetõttu lihtsasti esitatavad. Avaldaja küsib neid andmeid seetõttu, et äriühing on avaldanud kaetava väärtuse testide reprodutseerimiseks vajaminevad andmed enda majandusaasta aruannetes lünklikult. Äriühing on kirjeldatud andmeid kasutades teostanud kaetava väärtuse testid, nende tulemused avaldanud majandusaasta aruannetes, kuid testide sisendiks olevad andmed jätnud osaliselt majandusaasta aruannetes avaldamata. Avaldajal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et majandusaasta aruannetes kajastatud kaetava väärtuse testide tulemused on ebaõiged ning Delfi Eesti, Delfi Läti ja Delfi Leedu bilansilised väärtused tuleks alla hinnata. Seetõttu soovib avaldaja äriühingu aktsionärina need tulemused üle kontrollida. Testide reprodutseerimiseks ehk tulemuste üle kontrollimiseks vajab avaldaja aga äriühingu poolt kasutatud andmeid, mida osaliselt ei ole majandusaasta aruannetes esitatud. Asjaolu, et äriühing võitleb niivõrd suure innuga avaldaja teabenõudega taotletud andmete esitamisele vastu, üksnes süvendab avaldaja kahtlust, et majandusaasta aruannetes esitatud informatsioon on ebaõige. Arusaamatuks jääb, et miks peaks äriühingu juhatus varjama kaetava väärtuse testide reprodutseerimiseks vajaminevaid andmeid, kui kaetava väärtuse testide reprodutseerimisel jõuaks avaldaja äriühinguga samale järeldusele, et Delfi Eesti, Delfi Läti ja Delfi Leedu kaetava väärtuse testide kohane väärtus ületab Delfi Eesti, Delfi Läti ja Delfi Leedu bilansilist väärtust ega eksisteeri varade allahindluse vajadust ning äriühingu majandusaasta aruanded on korrektselt koostatud.
15.Avaldaja juhib tähelepanu raamatupidamise seaduse (RPS) § 32 lg 1 alusel kehtestatud raamatupidamise toimkonna juhendile (TRJ, RTJ 11 p 89), mille kohaselt tuleb perioodiliselt läbi viia tütarühingute väärtuse hindamiseks kaetava väärtuse teste. Arvestades, et börsil noteeritud äriühing on läbivalt kinnitanud enda majandusaasta aruannetes kaetava väärtuse testide koostamist (nt avalduse lisa 2, lk 46, 61), millise asjaolu üle puudub vaidlus, siis ei vaja avaldaja teabenõudele vastamine erilist aja- ega muud kulu. Pealegi on äriühingul RPS § 4 p 4 kohaselt raamatupidamisdokumentide säilitamise kohustus, mistõttu andmete teabenõude raames uuesti esitamine ei saa olla kuidagi ajamahukas ega kulukas. Seega oleks äriühingu juhatus saanud teabenõudega küsitud andmed avaldajale üldkoosolekul edastada kas suuliselt või pärast üldkoosolekut kirjalikult. Avaldaja leiab, et eeltoodut arvestades tuleks avaldaja teabenõude taotlust menetleda ja see rahuldada.
16.Samuti on maakohus avaldaja hinnangul rikkunud oluliselt hagita menetluse põhimõtteid, sest ei ole rakendanud uurimispõhimõtet ega avaldajat ära kuulanud. Maakohus oleks pidanud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-65-09 p-s 14 toodud juhiste kohaselt avaldaja TsMS § 477 lg 4 järgi ära kuulama, sest viimane taotles ärakuulamist. Samuti oleks maakohus pidanud välja selgitama kõik lahendi tegemiseks vajalikud asjaolud ja rakendama Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-45-09 p-st 14 juhindudes TsMS §
477 lg-te 5 ja 7 kohast hagita menetluses kehtivat uurimispõhimõtet. Maakohus on aga menetluslikult olulisi asjaolusid välja selgitamata käsitlenud avaldaja teabenõude taotlust äriühingu põhjustatud eksituse tõttu erikontrolli määramise taotlusena ning jätnud avaldaja teabenõude taotluse ebaõigesti läbi vaatamata. Vastus määruskaebusele
17.Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Edasine menetluse käik
18.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 18.11.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
20.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et ÄS § 287 lg 1 alusel saab aktsionär nõuda üldise iseloomuga informatsiooni äriühingu tegevuse kohta. Sellisele seisukohale võimaldab jõuda ka nimetatud sätte sõnastus, mille kohaselt on aktsionäril õigus saada äriühingu tegevuse kohta teavet üksnes üldkoosolekul. Seega peab aktsionäri nõutav teave olema selline, mida on võimalik väljastada äriühingu üldkoosolekul. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et äriühingu juhatus oleks saanud teabenõudega küsitud andmed avaldajale üldkoosolekul edastada kas suuliselt või pärast üldkoosolekut kirjalikult. Samuti ei saa nõustuda avaldaja seisukohaga, mille kohaselt on avaldaja soovitud andmed puudutatud isikul olemas ja lihtsasti esitatavad. Avaldaja poolt nõutavat detailset informatsiooni, mis hõlmab viie aasta kohta mahukate dokumentide koostamist, prognooside esitamist ja põhjendamist, ei saa pidada ÄS § 287 lg 1 kohaseks teabeks, mida avaldaja saaks nõuda äriühingu üldkoosolekul. Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et avaldaja poolt nõutav informatsioon ei kuulu väljastamisele ÄS § 287 lg 1 alusel, vaid selliste andmete esitamist saab nõuda ÄS § 330 lg 1 erikontrolli määramise korral.
21.Määruskaebuse põhjendused, et avaldaja ei ole taotlenud erikontrolli läbiviija nimetamist, ei tähenda, et avaldaja nõutud teave ei oleks oma sisult selline, mis on erikontrolli esemeks ÄS § 330 lg 1 kohaselt. Vaatamata avaldaja tõlgendusest tema poolt esitatud avaldusele on maakohus nõutava teabe sisu ja mahtu arvestades põhjendatult leidnud, et tegemist on erikontrolli esemeks oleva teabega. Nõustuda ei saa avaldaja väitega, et arvestades, et ÄS § 287 lg-d 1 ja 3 näevad avaldajale seadusest tulenevalt ette teabenõude esitamise õiguse, siis ei oleks saanud maakohus jätta avaldaja esitatud teabenõude taotlust läbi vaatamata ning oleks pidanud taotluse sisuliselt läbi vaatama. Avaldaja poolt viidatu, et kohus ei saa TsMS § 423 kohaldamisel hinnata tõendeid, ei tähenda, et kohus peaks avalduse saamisel ilma selle sisusse süüvimata avalduse automaatselt sisuliselt läbi vaatama. Praegusel juhul on maakohus avalduses esitatud andmetest lähtudes õigesti leidud, et avaldus tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus selgitab, et maakohtu poolt kohaldatud TsMS § 423 lg 2 p-i 2 peamiseks eesmärgiks avalduse läbi vaatamata jätmisel on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise avalduse menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.