lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-2403/128

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-2403/128
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.01.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
758
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-10-2403

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23.01.2015, Tallinn

Kohtukoosseis

Tiit Kollom, Ele Liiv, Indrek Soots

Tsiviilasi

EA hagi LL-A vastu kaasomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.06.2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

LL-A apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

15.12.2014

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja EA (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Mikk Lõhmus

lepinguline

Kostja LL-A (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Marju Mängel

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 13.06.2014 otsus, millega rahuldati EA hagiavaldus kaasomandi lõpetamiseks, kohustati LL-A-t (L-A, isikukood XXXXXXXXXXXXX) andma nõusolek kaasomandis oleva korteriomandi jagamiseks selliselt, et Harjumaal Tallinna linnas Kesklinna linnaosas XXXXXXXX XX XX asuvast kinnistust (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXXXXXXX) 557/37046 mõtteline osa, millele vastab reaalosana eluruum nr. 19 üldpinnaga 55,70 m2, jääb EA (isikukood XXXXXXXXXXX) ainuomandisse, kohustati LL-A-t (L-A, isikukood XXXXXXXXXXXXX) andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) kinnistu, mille kinnistusraamatu registriosa nr on XXXXXXXX, teise jao omanikukande, mille kohaselt on LL-A (isikukood XXXXXXXXXXXXX) viidatud korteriomandi kaasomanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse EA (isikukood XXXXXXXXXXX), mõisteti välja EA-lt (isikukood

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

XXXXXXXXXXX)

LL-A (isikukood XXXXXXXXXXXXX) kasuks 22 049,52 (kakskümmend kaks tuhat nelikümmend üheksa koma viiskümmend kaks) eurot ja jäeti menetluskulud LL-A kanda.

2.Võtta vastu hageja hagist loobumine ja lõpetada menetluse tsiviilasjas 2-14-58530 EA hagis LL-A vastu kaasomandi lõpetamiseks.
3.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
4.Vabastada LL-A kohustusest tasuda riigituludesse apellatsioonimenetluse riigilõiv 900 eurot. Edasikaebe kord Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3). Määruse resolutsiooni punkti 4 peale saab esitada määruskaebuse menetlusabi saaja ja Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 190 lg 1 I lause). Asjaolud Tallinna Ringkonnakohtu menetluses oli kostja apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 13.06.2014 otsusele hageja hagis kostja vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. 15.12.2014 esitas hageja kohtule taotluse hagist loobumiseks, kuna kostja on hageja nõude kohtuväliselt rahuldanud. Hageja on hagist loobumise tagajärgedest teadlik. Ühes hagist loobumise taotlusega esitas hageja kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Hageja palus kohtukulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks 8 028.84 eurot, millest maakohtu menetluskulud on 7 332.84 eurot ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 696.00 eurot. Kostja ei vaidle vastu menetluse lõpetamisele, kuid on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude jaotamiseks ja kindlaksmääramiseks hageja taotletud viisil tuleb jätta rahuldamata. Samuti on kostja seisukohal, et hageja menetluskulud on ülepaisutatud. Ringkonnakohtu määrus Ringkonnakohus leiab, et taotlus menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ega huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab asjas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse. Ühtlasi tühistab ringkonnakohus seoses hageja hagist loobumisega maakohtu otsuse. Menetluskulude jaotamine sõltub hagist loobumise korral asjaolust, miks hageja hagist loobus (TsMS § 168 lg 4 ja 5). Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda, kuna nõue on pärast hagiavalduse esitamist rahuldatud. Ringkonnakohus leiab, et hageja on saavutanud kohtuväliselt hagiga soovitud eesmärgi, kuid see ei ole toimunud kostja poolt nõude rahuldamise teel TsMS § 168 lg 5 mõttes. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on saanud kostjale kuulunud kaasomandi osa omanikuks läbi täitemenetluse, kus kostjale kuuluvat kaasomandi osa müüdi enampakkumisel, mille käigus hageja selle omandas. Seega puudub alus jätta menetluskulud kostja kanda. Üldjuhul tuleks olukorras, kus hageja loobub hagist, kuid mitte seetõttu, et kostja on tema nõude rahuldanud, jätta menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 4). Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas oleks menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Menetluses oli kaasomandi lõpetamise nõue. Hagejal oli igal ajal ja ilma eriliste põhjendusteta õigus esitada kaasomandi lõpetamise nõue, tegemist ei olnud põhjendamatu nõudega. Hagejale ei ole asjaolu, et ta kaasomandi osa enampakkumisel pärast maakohtu otsust omandas, etteheidetav. Samas oli hagist loobumine sellises olukorras menetluslikult õige ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus poolte kohtukulud nende endi kanda (TsMS § 168 lg 4) ja menetluskulude suurust seetõttu kindlaks ei määra. Kostja on saanud menetlusabi menetluskulude kandmisel apellatsioonimenetluses riigilõivu tasumiseks. Kuna ringkonnakohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, tuleks menetluse

2(3)

lõpetamise tõttu mõista see summa, so 900 eurot, välja kostjalt riigiituludesse. Kostjale on tema majandusliku olukorra tõttu menetluse jooksul antud riigi õigusabi ja menetlusabi. Tema majanduslik olukord on selline, et täitemenetluses on võõrandatud võlgnevuste katteks temale kuulunud mõtteline osa käesoleva vaidluse esemeks olevast eluruumist. Ringkonnakohus leiab, et seetõttu esineb mõjuv põhjust kostja vabastamiseks riigilõivu tasumisest riigituludesse (TsMS § 190 lg 7 alusel). Ringkonnakohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et hageja saab TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel taotleda tagasi poolt tema poolt tasutud riigilõivust.

Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja