Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse hagi OÜ Maksuinkasso vastu nõude ja selle rahuldamisjärgu tunnustamiseks OÜ Pinnatöötluse pankrotimenetluses
Menetlusosalised
Hageja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu, registrikood 70000349), Hageja lepinguline esindaja: Inna Golovina, Heli Insler, e-post: [email protected] Kostja: OÜ Maksuinkasso (registrikood 11951543), Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ants Kuningas, e-post: [email protected] Kolmas isik kostja poolel: Manantia OÜ (registrikood 12045634), asukoht XXX Kolmanda isiku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ants Kuningas, e-post: [email protected]
Hagi hind Kohtuistung
696 017,41 eurot 10.12.2014
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada põhihagi nõue täielikult.
2.Tunnustada Põhja maksu- ja tollikeskuse nõuet summas 10 890 306 krooni (696 017,41 eurot) OÜ Pinnatöötlus pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) menetluskulud põhihagi menetluses Manantia OÜ kanda.
2.Teiste menetlusosaliste põhihagi menetluse käigus tekkinud kulud jäävad nende enda kanda.
3.Osaotsusega (nõude loovutuse tuvastamise nõudes) määratud Manantia OÜ menetluskulud jätta täielikult Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduses esitatud asjaolud ja hageja nõue
1.21.10.2009 esitas hageja juhindudes PankrS §-dest 93, 94 nõudeavalduse nr 13-12/795-3 (edaspidi nõudeavaldus) OÜ Pinnatöötluse pankrotimenetluses koos nõude suurust kinnitavate dokumentidega. Nõudeavalduse kohaselt OÜ Pinnatöötluse (pankrotis) maksuvõlg summas 10 890 306 krooni (696 017,41 eurot) on kujunenud Maksu-ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse poolt määratud maksuotsuse, Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) poolt esitatud maksudeklaratsioonides arvutatud maksusummade ja maksude laekumiste vahena ning võlgnetavatelt summadelt arvestatud intresside summana. Maksukohustuslaste registri andmetel koosnes maksuhalduri nõue OÜ Pinnatöötluse (pankrotis) pankroti väljakuulutamise kuupäeva 09.10.2009.a. seisuga alljärgnevatest maksuvõlgadest:
Maksu nimetus Erijuhtude tulumaks Kinnipeetud tulumaks Kogumispensionimakse Käibemaks Sotsiaalmaks
Maksuhalduri põhinõue OÜ Pinnatöötluse pankrotimenetluses summas 6 057 249 krooni (387 128,77 eurot) koosneb juriidilisele isikule 26.11.2008 maksuotsusega nr 12-5/995 määratud (edaspidi maksuotsus) ning tasumata jäetud kohustusest summas 4 952 439 krooni (316 518.54 eurot) ning OÜ Pinnatöötluse (pankrotis) poolt deklareeritud ning tasumata jäetud kohustustest summas 1 104 810 krooni (70 610,23 eurot). Hagiavalduse lisas edastatud Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) saldopäringus kajastuvad juriidilise isiku kohustused maksuliikide kaupa nende tekkimise järjekorras, maksuotsusega määratud summad on eraldi välja toodud ning märgistatud saldopäringus "MÖ" tunnusega (lisa 3). Kohtule esitatud OÜ Pinnatöötluse (pankrotis) saldopäring sisaldab ka juriidilisele isikule esitatud, jõustunud intressinõuet nr 13-2.1/10062 summas 112 770,06 krooni ja intressinõuet nr 13-3/8210 summas 196 118,58 krooni. Intresside arvestuse osas kohaldab hageja Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) sätestatut. MKS § 115 lg 1 tuleneb, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud (lisa 4). MKS § 117 lg 1 kohaselt on intressi määr 0,06 protsenti päevas.
2.Pankroti väljakuulutamise kuupäeva 09.10.2009.a seisuga on maksukohustuslaste registri andmetel Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) intressivõlg summas 4 833 057 krooni (308 888,64 eurot) (lisa 1). Seega moodustab Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) maksuvõlg koos intressiga 10 890 306 krooni ( 696 017,41 eurot). 09.10.2009 nõudeavaldusega nr 13-12/795-3 palus hageja pankrotimenetluses - tunnustada Põhja maksu- ja tollikeskuse esitatud tingimuslikku nõuet summas 10 890 306 krooni II järgu nõudena.
3.Maksu-ja Tolliameti Põhja maksu-ja tollikeskuse 26.11.2008 maksuotsusega nr 12-5/995 (lisa 2) kohustati Pinnatöötluse OÜ-d tasuma riigieelarvesse makse kokku 4 952439 krooni, sh käibemaksu 1 684 604 krooni ning tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 3 267 835 krooni. Maksuotsuse kohaselt ei ole tõendatud raamatupidamises kajastatud OÜ Exclusive Haldus, Pro Alfahaus OÜ, OÜ Klassik Mast, ABC Stores OÜ, Project Holding OÜ, Bonamark OÜ ja OÜ Meisterserv arvetel näidatud tehingute (ehitustööd ja nendega seotud tööd) toimumine, tehingud on fiktiivsed ning tehtud väljamaksed ei ole seetõttu ettevõtlusega seotud. Arvete alusel tasutud käibemaksu ei saa maha arvata sisendkäibemaksuna. Maksuotsuses ja selle lisaks olevas revisjoniaktis leiti, et neid järeldusi kinnitavad asjaolud, et väidetavad müüjad ei ole tehinguid deklareerinud ning eitavad nende toimumist, neil ei ole töötajaid, kes oleksid saanud töid teha, isikud, kellele töid osutati, ei teadnud, et maksukohustuslane oleks kasutanud alltöövõttu, lepingute sõlmimise ning tööde üleandmise-vastuvõtu aktide koostamise asjaolud ning nende sisu annavad alust arvata, et need on fiktiivsed, töötajad kinnitasid, et said osa palgast sularahas, neile ametlikult makstud töötasu on oluliselt väiksem sel ajal ehitussektoris teiste ettevõtjate poolt keskmiselt makstud töötasust ning seetõttu võib arvata, et tööd tegi ära maksukohustuslane ise oma töötajatega, tasudes neile vaidlusaluste arvete alusel tasutud summade eest, mis võeti
väidetavate teenuste osutajate pangakontodelt välja sularahas või kanti edasi järgmistele äriühingutele, kelle pangakontodelt on sularaha välja võetud ilma nende poolt tegelikult töid tegemata.
4.OÜ Pinnatöötluse (pankrotis) esitas 27.12.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse osaliseks tühistamiseks. Kuna OÜ Pinnatöötluse pankrot kuulutatu välja halduskohtu menetluse kestel, siis Riigikohtu 06.06.2011 määrusega kohtuasjas nr 3-3-1-3411 tühistati Tallinna Halduskohtu 29.01.2010 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 07.12.2010 otsus haldusasjas nr 3-08-2610 ning lõpetati HKMS § 24 lg 1 p 1 ja § 72 lg 1 p 3 alusel menetlus Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) kaebuses Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 26.11.2008 maksuotsuse nr 12-5/995 osaliseks tühistamiseks.
5.17.08.2011 OÜ Pinnatöötluse pankrotimenetluses toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas OÜ Maksuinkasso vastuväite maksuhalduri nõudele kogu ulatuses. Haldurile edastatud andmete kohaselt on 15.08.2011 A A (XXX) ja OÜ Maksuinkasso vahel sõlmitud nõude loovutamise leping, millega on toimunud A A poolt tema OÜ Pinnatöötluse vastu suunatud nõude üleandmine loovutavalt võlausaldajalt nõuet omandavale võlausaldajale (lisa 7). OÜ Pinnatöötluse pankrotimenetluses kaitsmisele esitatud maksuhalduri nõue summas 696 017,41 eurot on täies ulatuses tunnustamata (lisa 7). Kostja OÜ Maksuinkasso 07.10.2011 esitatud vastus
6.Kostja vaidleb kogu hageja nõudele vastu.
7.Kostja vaidleb vastu hageja poolt esitatud viivisenõudele ning taotleb ebamõistlikult suure viivise vähendamist 0 euroni, olenemata sellest, mis seisukoha võtab kohus hageja tunnustamiseks esitatud põhinõuete kohta. Lisaks muule ei ole hageja esitanud pankrotimenetluse nõudes ühtegi viivise arvestust ega arvestuse aluseks olevate nõuete tekkimise aega.
8.Kostja on teadlik asjaoludest, et Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) maksumenetlus viidi läbi ilma objektiivseid andmeid arvestamata, sealjuures on maksuhalduri esindaja poolt revisjoniaktis, mis oli maksuotsuse aluseks: tehtud juurdekirjutusi tunnistajate ülekuulamise protokollidesse (Pinnatöötluse alltöövõtjate töötajad), esitatud väiteid protokollides kajastatu kohta, kuigi selliseid väiteid ei olnud protokollitud (töödejuhataja Õunpuu seletused), tsiteeritud Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) alltöövõtjate esindajatele ja Pinnatöötluse töötajatele esitatud esialgseid kahtlustusi kriminaalasjas, kuigi osade isikute vastu on kahtlustustest ja süüdistustest loobutud (Terje Andressoo), seega toetuti maksurevisjoni kokkuvõtetes üksnes oletustele. Tehingute ümberkvalifitseerimisel toetus maksuhalduri esindaja üksnes iseenda oletustele, kusjuures jättis objektiivsed tõendid tähelepanuta. Samuti võttis tulumaksunõuete arvestuse aluseks maksuhalduri esindaja üksnes temale teadaolevad statistilised andmed, mis ei lähtunud riiklikust statistikast ega ühestki teadaolevast nõuetekohasest metoodikast. Kostjale teadaolevalt esitas Pinnatöötluse (pankrotis) maksuhalduri sellisele tegevusele vastuväiteid, kuid maksuhaldur ignoreeris hageja Pinnatöötluse (pankrotis) poolt välja nõutud ja esitatud Statistikaameti ametlikke andmeid. Ilma õigusliku aluseta kvalifitseeriti maksuhalduri esindaja poolt ümber tehingud, mis reaalselt aset leidsid ja mis on tehioludega ja dokumentidega piisavalt tõendatud – kusjuures algselt väitis maksuhaldur, et tehingud on teeseldud ja töid ei ole tehtud. Seejärel väitis maksuhalduri esindaja (juba
halduskohtumenetluses), et tööd on tehtud ja objektid tegelikkuses eksisteerivad, kuid tööd olevat tehtud hoopis Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) enda töötajate, mitte aga alltöövõtjate poolt. Samas ei ole Pinnatöötluse OÜ-l (pankrotis) olnud sellist tööjõudu, millega väidetavaid töid sooritada. Maksumenetluse käigus on selgunud, et alltöövõtjad on tööjõudu omanud ja töötajatega lepingud sõlminud ning tööd reaalselt sooritanud. Samuti selgitati maksumenetluses välja, et Pinnatöötluse OÜ oli tegelikkuses peamiste objektide peatöövõtja ja seega tellija staatuses, kuid maksuhalduri esindaja lihtsalt ignoreeris tõendamist leidnud fakte. Hageja kogus üksnes valikuliselt tõendeid, mis sobisid üksnes maksu juurdemääramise eesmärgiga, jättes täielikult arvestamata Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) kaasaaitamiskohustuse käigus esitatud andmed ja taotletud tunnistajad.
9.Kostja leiab, et ainuüksi maksuhalduri toetumine olulises osas paljasõnalistele, kriminaalasjas nr 06930000161 Pinnatöötluse OÜ-le (pankrotis) ja kolmandatele isikutele (sh Arnold Gutman, Rene Heinala, Martin Uiga, Kaia Kuus) esitatud kahtlustustele, kui tõenditele, on demokraatlikus ühiskonnas vastuvõetamatu, sest on olulises vastuolus süütuse presumptsiooniga. Kostja osundab, et menetleja poolt esitatud kahtlustus, mille kohta ei ole jõustunud süüstavat kohtuotsust, ei ole tõend.
10.Pinnatöötluse OÜ vaidlustas nii nõude aluseks olevas revisjoni otsuses kui ka maksuotsuses kasutatud keskmise palga statistilised andmed, mille alusel tehti maksuhalduri poolt otsustus väidetavate ja hüpoteetiliste nn „ümbrikupalkade“ kohta. Viidatud andmed ei olnud seaduslikul teel kogutud ja üldkehtiva metoodika alusel töödeldud ning olid olulises vastuolus Riikliku Statistikaameti poolt kogutud ja avaldatud andmetega. Seega lähtus maksuhaldur üksnes enda ametnike poolt ilma tunnustatud metoodikata loodud ebatõestest statistilistest andmetest, mis on sisuliselt andmete fabritseerimine. Pinnatöötluse OÜ viitas, et kolmandate isikute ütluste andmise protokollidesse oli tehtud menetleja poolt juurdekirjutusi, mille kohta ei olnud ütluseid andva isiku poolt antud allkirja ja mille kohta ütluseid andnud isikud on väitnud, et nemad ei ole selliseid ütluseid andnud. Asjaolu, et halduskohus käitus maksuhalduri väiteid hindamata üksnes maksuotsuse täiendava vormistajana, jättes kõik sisulised põhjendused esitamata ja õiguslikele põhimõtetele kohaselt viitamata ning sisuliselt takistas Pinnatöötluse OÜ-l oma väiteid kohaselt tunnistajate ütlustega tõendamast, ei anna alust ega õigust lugeda viidatud ebapädevaid kohtulahendeid tõenditeks käesolevas tsiviilvaidluses.
11.Hageja poolt esitatud maksudeklaratsioonide summad on ebaõiged ja ei ühti Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) poolt deklareeritud summadega. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kohtule esitatud loetamatutel ekraaniväljatrükkidel kajastatud andmed oleks üldse koostatud ja esitatud Pinnatöötluse OÜ volitatud isiku poolt. Kostjale on Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) endine juhatuse liige Ake Andressoo teatanud, et hageja poolt kohtule esitatud deklaratsioonide andmeid ei kattu Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) volitatud isiku poolt deklareeritud andmetega. Kostja osundab, et nõude tunnustamise hagis tuleb selle nõude eripärast tingituna ja lähtuvalt PankrS § 106 põhimõttest hagejal tsiviilmenetluses tõendada, et tema nõue tuleneb faktilisest alusest ja vastab kehtivale õigusele.
12.Kostja osundab, et hageja maksunõue, mis väidetavalt tuleneb algselt revisjoniaktist ja 26.11.2008 maksuotsusest nr 12-5/995, lähtus esmalt väitest, nagu ei olevat Pinnatöötluse OÜ peatöövõtu korras rajatud ehitisi ja töid tegelikkuses olemas, et Pinnatöötluse OÜ olevat maksnud oma töötajatele keskmisest tunduvalt väiksemat palka ja nn „ümbrikupalka“ ning
eeltoodu tõttu on Pinnatöötluse OÜ-l kohustus maksta tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Pinnatöötluse OÜ eriarvamuse järgselt muutis maksuhaldur oma seisukohta ja tõstatas uue väite, mille kohaselt ei olevat ehitustööd tehtud Pinnatöötluse OÜ alltöövõtjate poolt, vaid Pinnatöötluse OÜ enda tööjõuga. Viidatud väidet ei ole hageja kordagi isegi tõendada püüdnud. Kostjal puudub samas võimalus tõendada negatiivset asjaolu, st asjaolu, et Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) ei teinud vahetult ise maksuotsuses vaidlustatud töid. Seega tuleb hagejal tõendada, et hageja nõude aluseks olevas maksuotsuses nr 12- 5/995 väidetu vastab esitatud tõenditele, mille kohaselt kõik ehitustööd olevat tehtud objektidel Pinnatöötluse OÜ tööjõu abil, mitte alltöövõtjate vahendusel. Kostja osundab, et kuigi hageja poolt tehtud maksuotsuses asjas 12-5/995 ei ole mitte kordagi tuvastatud, et ükski töötaja või isik oleks saanud nn „ümbrikupalka“, on Pinnatöötluse OÜ maksukohustust suurendatud üksnes maksurevidendi paljasõnalisest väitest lähtuvalt. Hageja ei ole ühegi lubatud tõendiga tõendanud, et Pinnatöötluse OÜ-le (pankrotis) määratud täiendav tulumaks oleks lähtunud mingistki faktilisest ja õiguslikust alusest.
13.Kostja osundab, et hageja on maksumenetluses vältinud tunnistajatelt saadud andmete kasutamist, mis ei ole sobinud maksurevidendi nägemusega. Kuigi enamus kolmandate isikute töötajatest, sh Galina Fedotova, Aleksei Novitškov, Sergei Fedorenko, Meelis Lepvalts jt on kinnitanud oma ütlustes, et töötasid kolmandate isikute (Pinnatöötluse OÜ alltöövõtjate) juures ja said sealt ametlikult palka, ei ole maksuhaldur neid selgitusi ja ka palgaülekandeid ega töötajate eest maksude tasumist nende tööandjate poolt arvesse võtnud. Asjaolu, et Pinnatöötluse OÜ võttis nimetatud töötajad enda juurde tööle 2007. aastal, ei muuda viidatud töötajate töösuhteid olematuks eelnevate tööandjatega. Kostja osundab, et tsiviilmenetluses ei piisa üksnes kahtluse esitamisest, vaid peab oma vastavat väidet ka tõendama. Kostja on vaidlustanud muuhulgas selle, et maksumenetluses oleks üldse tuvastatud tehingute mittetoimumist Pinnatöötluse OÜ ja maksuotsuses nimetatud alltöövõtjate vahel. Maksumenetluses on esitatud üksnes revident E. Moor kahtlus, mis on olulises vastuolus nii tunnistajate ütlustega kui ka asjas esitatud tõenditega. Kostja toetab kõiki Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) vastuväidetes esitatud seisukohti ja ühineb käesolevaga kõigi nimetatud dokumendis esitatud vastuväidetega ning esitab need kostja vastuväidetena hageja nõudele. Kostja leiab, et kõik lisas 2 esitatud vastuväited tuleb tsiviilasjas eraldi käsitleda ning tõendamise vajadusel ka täiendavalt tõendada algsest allikast pärineva tõendiga. Maksuinkasso OÜ loovutas oma nõude 10.07.2013 kuupäeval sõlmitud lepinguga Pinnatööstuse OÜ (pankrotis) vastu Manantia OÜ-le. Kolmanda isiku seisukoht
14.Manantia OÜ nõustus täielikult Maksuinkasso OÜ poolt asjas tehtud kõikide menetlustoimingutega, ja toetas Maksuinkasso OÜ kõiki seisukohti ja põhjendusi, menetluslikke nõudeid ning ühines esitatud järeldustega, avaldustega ja taotlustega. Seejuures palus Manantia OÜ jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud Hageja kanda.
Maakohtu otsuse põhjendused
15.Pooled ei vaidle selle üle, et maksu-ja Tolliameti Põhja maksu-ja tollikeskuse 06.03.2007 korraldusega alustati Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) suhtes revisjoni käibemaksu, tulumaksu ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete arvutamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks perioodil jaanuar 2005 kuni detsember 2005 ning et selles osas on koostatud maksuotsus.
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas Maksuameti nõue on sisuliselt õige, põhjendatud ja tõendatud. Kolmas isik kostja poolel on vaidlustanud sisuliselt maksuotsuse ning hageja nõude tervikuna, leides, et see on kohtumenetluses tõendamata. Maksuameti nõue tuleneb maksuseadustest ehk avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks kehtestatud maksudelt vajaliku raha saamisest, mistõttu ei saa kolmas isik kostja poolel vaielda vastu tsiviilkohtumenetluses maksude kehtestamisele ja nende sissenõudmisele, küll aga võib vastu vaielda nõude suurusele. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 46 lg 1 kohaselt maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui käesolevas seaduses või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. MKS § 46 lg 2-6 sätestab maksuhalduri haldusaktile kohustuslikud tingimused ning MKS § 95 lg 2 kohaselt maksuotsus on käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastav haldusakt. Maksuotsusest peab selguma, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud. Maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine maksusumma määramisel tuleb maksuotsuses motiveerida.
17.Vaidlus puudub asjaolu üle, et 26.11.2008. a maksuotsus nr 12-5/995 on adressaadile kätte toimetatud. Puudub vaidlus selle üle, et hageja oli pädev haldusakti andma. 26.11.2008. a maksuotsus nr 12-5/995 on antud tollel ajal kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Seega on tegemist kehtiva haldusaktiga.
18.Riigikohus 13.12.2005. a määrusele nr 3-3-1-39-05 lisatud kohtunike eriarvamuses on selgitanud, et maakohtul puudub pädevus haldusakti tühistamiseks. Kohus leiab, et maakohus ei saa haldusakti tühistada, kuna selline pädevus on antud haldusmenetluse seaduses halduskohtule. Maakohus saab analüüsida, kas Maksuameti nõue on sisuliselt õige, põhjendatud ja tõendatud.
19.Kolmas isik kostja poolel on hageja nõude tervikuna vaidlustanud, leides, et see on kohtumenetluses tõendamata. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et ta on maksuotsusega maksustanud OÜ Pinnatöötlus (pankrotis) poolt Tulumaksuseaduse (TulumS) § 51 lg 2 p 3 alusel tehtud väljamaksed ning ebaõiged sisendkäibemaksu maha arvamised käibemaksuseaduse (KäibemS) § 31 lg 1-4 alusel. TulumS (2005 a redaktsioon) § 51 lg 1 sätestab, et residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt käesoleva seaduse §-dele 48–50. TulumS § 51 lg 2 p 3 kohaselt
ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Raamatupidamisseaduse § 7 lg 1 p 3 reguleerib algdokumendi mõistet ning sätestab, et raamatupidamise algdokumentidel peab olema kajastatud tehingu majanduslik sisu. Käibemaksuseaduse (2005 a redaktsioon) § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Ka nimetatud seadus nõuab Raamatupidamisseaduse § 7 lg 1 p 3 ettenähtud arve esitamist, millel peab olema kajastatud tehingu majanduslik sisu.
20.Riigikohtu lahendis 3-3-1-32-09 on märgitud, et kui tuvastatakse müüjate reaalse majandustegevuse puudumine, on ostja pahausksust kinnitavaks asjaoluks juba see, kas ostja teadis või pidi teadma, et müüjatel tegelikult majandustegevus puudub. Seda teades pidi ostja olema teadlik ka asjaolust, et müüjad ei saa olla talle teenuse osutajateks. Olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski maksukohustust vähendavana oma maksudeklaratsioonis, on tegemist ostja pahausksusega, sest toimumata tehingu kajastamine maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul tahtlik tegu. Sel alusel sisendkäibemaksu maha arvamine on alusetu. Antud juhul on tuvastatud, et OÜ Pinnatöötlus (pankrotis) kasutas arveid, kuid teenuse müüjad tegelikult teenust ei osutanud, vaid tööd tehti ära OÜ Pinnatöötluse enda poolt.
21.Riigikohtu lahendis 3-3-1-46-11- p 9-11 on märgitud, et TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel maksustamine toimub olukorras, kus maksumaksja on teinud väljamakseid, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Ühte tehingut võib tõendada ja tihti tõendabki ühtse algdokumendi asemel mitu dokumenti (näiteks ostu-müügileping, kauba saateleht, arve, maksekorraldus, pangakonto väljavõte). Raamatupidamise seaduses (RPS) reguleerivad majandustehingute dokumenteerimist ja algdokumenti §-d 6 ja 7. Nõuetekohasel algdokumendil peavad RPS § 7 lg 1 järgi olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Kolleegium selgitas, et kui maksumaksjal puudub teenuse eest tasumist tõendav nõuetele vastav algdokument, siis maksustatakse väljamakse sõltumata sellest, kas teenus on ettevõtluseks vajalik või mitte. Kui aga väljamakse ning selle aluseks olnud tehingu toimumine on dokumentaalselt tõendatud, kuid ei ole tõendatud tehingu seotus ettevõtlusega, siis TuMS § 51 lg 2 p-i 3 rakendada ei saa. Antud juhul on tuvastatud, et OÜ Pinnatöötlus (pankrotis) ei saanud arvetel näidatud tulumaksust kõrvale hoiduda.
22.MKS §-s 82 on sätestatud: "Maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (§ 85 lõige 1), maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse
kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid." Maksurevisjoniga ongi maksuhaldur kogunud täiendavaid tõendeid, mis kinnitavad, et OÜ Exclusive Haldus, Pro Alfahaus OÜ, OÜ Klassik Mast, ABC Stores OÜ, Project Holding OÜ, Bonamark OÜ ja OÜ Meisterserv ehitustöid ei teinud. Maksuotsusega ei peagi tuvastama maksupettust. Maksuotsusega määratakse tasumisele kuuluv maksusumma, näidatakse, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud ja põhjendatakse, miks on täielikult või osaliselt jäetud arvestamata maksukohustuslase esitatud tõendid (MKS § 95 lg-d 1 ja 2). Maksuotsust tuleb mõista kui maksuhalduri sekkumist maksukohustuslase käitumisse maksukohustuse või maksuseadusest tulenevate teiste kohustuste täitmisel. Selline sekkumine on õigustatud siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses ning on samas piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Kohtu hinnangul on maksuotsus nõuetekohaselt põhjendatud. Hageja esitas kohtule kontrollimiseks juriidilise isiku nõuete saldod, kontoread, deklaratsioonide koopiad, intressinõuded ja intressi arvutuskäigu ning rida dokumentaalseid tõendeid väidetud alltöövõtjate teenuse pakkumist kinnitavate tõenditega. Kohus leiab, et hageja tõendas esitatud ja kohtus uuritud dokumentaalsete tõenditega, et OÜ Pinnatöötlus (pankrotis) raamatupidamises kajastatud OÜ Exclusive Haldus, Pro Alfahaus OÜ, OÜ Klassik Mast, ABC Stores OÜ, Project Holding OÜ, Bonamark OÜ ja OÜ Meisterserv arvetel näidatud tehingud (ehitustööd ja nendega seotud tööd) ei ole toimunud. Tehtud väljamaksed ei ole seetõttu ettevõtlusega seotud. Arvete alusel tasutud käibemaksu ei oleks OÜ Pinnatöötlus saanud maha arvata sisendkäibemaksuna. Lisaks ei saanud Pinnatöötlus OÜ arvetel näidatud tulumaksust kõrvale hoiduda. Lisaks tõendas hageja esitatud dokumentaalsete tõenditega, et maksud on arvestatud OÜ Pinnatöötluse (pankrotis) poolt esitatud maksudeklaratsioonides arvutatud maksusummade ja maksude laekumiste vahena. Kolmas isik kostja poolel ei ole esitanud tõendeid, mis lükkavad ümber, et hageja on maksustanud OÜ Pinnatöötluse (pankrotis) ebaõigesti. Nimetatud järeldus puudutab ka teisi OÜ Pinnatöötlus (pankrotis) tasumata kohustusi (kohustusliku kogumispensioni makse, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse, mis on eelkõige arvestatud hageja poolt OÜ Pinnatöötluse (pankrotis) poolt esitatud maksudeklaratsioonides arvutatud maksusummade ja maksude laekumiste vahena). TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
23.Kostja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks jättis kohus rahuldamata, kuna kostja ei põhjendanud oma taotluses veenvalt tunnistajate ülekuulamise vajadust. Kohus leiab, et tunnistajad ei saa tõendada raamatupidamisdokumentide sisu. Kohus tuvastas, et eelpoolnimetatud ettevõtete arved ei vastanud algdokumendi nõuetele.
24.Kolmas isik on väitnud, et maksuamet ei ole lähtunud Statistikaameti keskmisest palgast, vaid on lähtunud enda arvutatud keskmisest palgast ja määranud sel põhjusel tasumisele kuluva maksusumma ebaõigesti. Maksuotsusest nähtub, et OÜ Pinnatöötlus (pankrotis) on töötajatele maksnud väikest palka, mis ei vasta Harjumaal ehitusvaldkonnas 2005 aastat kehtinud keskmisele palgale. Maksuotsuses on tehtud selline järeldus kõiki tõendeid kogumis hinnates. Kohus leiab, et maksuotsuses on vastav järeldus kooskõlas hageja poolt kohtule esitatud tõenditega. Kohtule esitatud tõendite: OÜ Exclusive Haldus, Pro Alfahaus OÜ, OÜ Klassik Mast, ABC Stores OÜ, Project Holding OÜ, Bonamark OÜ ja OÜ Meisterserv arvete jm neid ettevõtteid kajastavate dokumentaalsete tõendite alusel, milleks on lepingud, tööde vastuvõtmiseaktid, kaetud tööde aktid, jm ehitusdokumendid on võimalik tuvastada, et OÜ Pinnatöötlus (pankrotis) ei kasutanud tööde tegemiseks teisi isikuid, vaid tegi tööd ära oma jõududega. Maksrevisjoniga tuvastati, et OÜ Pinnatöötlus (pankrotis) deklareeris oluliselt väiksemat töötasu, kui oli tavapärane keskmine Harjumaal. Sel alusel on maksuotsuses lähtutud maakonnapõhise keskmise palga arvutamisel konkreetse maakonna erivaldkondades 2005 aastat kehtinud keskmisele palgast, arvestades elukallidust. Maksuotsuse tegemise ajal olid olemas ka OÜ Pinnatöötlus (pankrotis) töötajate ( Leino Kannike, Tiit Ebenik, Marko Õunpuu, Andrus Serikov) ütlused, kes kinnitasid ümbrikupalga saamist. Kolmas isik kostja poolel ei tõendanud, et 2005 aasta keskmise palga statistikat on maksuamet arvestanud ebaõigesti. Kolmas isik kostja poolel on väitnud, et kõik need eelpool loetletud tsiviilõiguses lubatud tõendid on maksuametile esitatud ja need lükkavad ümber maksude õige määramise. Kohus leiab, et kolmanda isiku kostja poolel märgitud tõendid on küll olemas, kuid oluliste vormiliste ja sisulistele puudustega ega ole kooskõlas raamatupidamise algdokumendile esitavate nõuetega, millele on ka maksuamet maksuotsuse tähelepanu juhtinud. Nimelt sätestab Raamatupidamisseaduse § 7 lg 1 p 3, et raamatupidamise algdokumentidel peab olema kajastatud tehingu majanduslik sisu. Seetõttu ei lükka need tõendid ümber maksude õige määramise.
25.Kolmas isik on väitnud, et ei ole teada, kes on need isikud, kes OÜ Pinnatöötluse nimel deklaratsioone esitasid. Kohus märgib, et hageja nõuded aluseks on Pinnatöötluse pankrotimenetluses esitatud nõue 1 104 810 krooni (70 610,23 eurot), mis koosneb Pinnatöötluse (pankrotis) poolt deklareeritud ja täitmata jäetud kohustustest. Hageja andmebaasi kohaselt esitasid e-maksuameti kaudu OÜ Pinnatöötluse deklaratsioone Aili Mark, Silje Sadul, Jelena Štšeberina, Reelia Pikver, Merilin Roosipuu, kes kõik olid volitatud OÜ Pinnatöötluse poolt erinevate perioodide jooksul kasutama enda nimel emaksuametit ning Maksu-ja Tolliamet on aktsepteerinud nende volitatud isikute poolt äriühingu nimel esitatud aruandlust. Kohtule edastav maksuhalduri andmebaasi väljavõte kirjeldab detailselt kelle poolt on TSD deklaratsioon ning KMD deklaratsioon sisestatud, millal ja mis perioodi eest ( III kd 73-80). Kohtul ei ole alust nende andmete õigsuses kahelda.
26.Kolmas isik on väitnud, et maksuotsuse tegemisel on kasutatud kriminaalasjas ülekuulatud isikute ütlusi. Tunnistajate ülekuulamise protokollidesse on tehtud juurdekirjutusi (Pinnatöötluse
alltöövõtjate töötajad), esitatud väiteid protokollides kajastatu kohta, kuigi selliseid väiteid ei olnud protokollitud (töödejuhataja Õunpuu seletused), tsiteeritud Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) alltöövõtjate esindajatele ja Pinnatöötluse töötajatele esitatud esialgseid kahtlustusi kriminaalasjas, kuigi osade isikute vastu on kahtlustustest ja süüdistustest loobutud (Terje Andressoo), seega toetuti maksurevisjoni kokkuvõtetes üksnes oletustele. Tehingute ümberkvalifitseerimisel toetus maksuhalduri esindaja üksnes iseenda oletustele, kusjuures jättis objektiivsed tõendid tähelepanuta. Kohus leiab, et maksumenetluses ei ole keelatud kasutada kriminaalasjas kohtueelses menetluses kogutud tõendeid. Nimetatud ütluste kasutamine ei ole toonud kaasa ebaõiget maksude arvestamist, kuna kõiki tõendeid on hinnatud kogumis kooskõlas teiste tõenditega. Kohus kontrollis kohtule esitatud tõendeid, mida maksumenetluses kasutati ning mida tuleb ka antud menetluses kasutada ning leiab, et ka ilma kriminaalasjas kogutud tunnistajate ütlusteta, on piisavalt teisi dokumentaalseid tõendeid, mis toovad kaasa nõude rahuldamise.
27.Kolmas isik väidab, et hageja poolne intressiarvestus on aegunud. Maksuotsuse tegemisel tuleb kinni pidada maksu määramise aegumistähtaegadest. Üldine aegumistähtaeg on kolm aastat, tahtliku seaduserikkumise korral 6 aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Aegumine peatub maksurevisjoni ajaks. Aegumistähtaeg seega pikenes antud juhul maksurevisjoni kestuse võrra, so alates 11.07.2007 kuni maksuotsuse kättetoimetamise päevani. Seega on 26.11.2008 esitatud maksuotsus esitatud aegumistähtaegu järgides. MKS § 118 lg 1 kohaselt aegub intressinõude esitamine ühe aasta jooksul alates selle maksusumma tasumise päevast, millelt intressi arvutatakse. Aegumistähtaeg algab selle maksusumma tasumise tähtpäevast, millelt intressi arvutatakse. Kui intressinõue on esitatud, tuleb see pöörata sundtäitmisele MKS § 132 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul- ühe aasta jooksul arvates intressinõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Seega oli intressinõude aegumise viimaseks tähtpäevaks 31.12.2009. Kohus tuvastas, et hageja on pärast maksuotsust pööranud maksunõude, sh intressinõude täitmisele, arestides OÜ Pinnatöötlus arveldusarved. MKS § 132 lg 4 p 3 kohaselt aegumine katkeb pankrotiavalduse esitamise korral ning OÜ Pinnatöötlus pankrotiavaldus esitati 08.05.2008, pankrot kuulutati välja 09.10.2009. Kuna maksusummasid OÜ Pinnatöötlus ei tasunud, ei ole käesolevaks ajaks aegunud ka intressinõue.
28.Järgmisena käsitleb kohus kolmanda isiku vastuväiteid intressi suurusele. MKS § 117 lg 1 kohaselt maksukorralduse seaduse §-des 115 ja 116 sätestatud intressi määr on 0,06 protsenti päevas alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Arvestades, et Pinnatöötlus OÜ (pankrotis) oli pankroti väljakuulutamise päeval tasumata makse kokku summas 6 057 249 krooni (387 128,77 eurot), ei ületa intress summas 4 833 057 krooni (308 888,64 eurot) põhinõuet. Alates 2011 aastast on maksuõiguses praktika, et
maksunõue ei tohi ületada selle arvestamise aluseks olnud maksu suurust (MKS § 119 lg 1 p 5, § 1682). Kuna intress ei ületa põhinõuet siis ei ole intressisuurus vastuolus seadusega.
29.Kolmas isik leiab, et intress on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hageja arestides 2009 ettevõtte arved, tegi ise kõik selleks, et OÜ Pinnatöötlus pankrotti ajada. Kohus leiab, et kuna maksuametile kui avalik-õiguslikule institutsioonile on maksukorralduse seaduse § 130 lg 1 p 6 ja 131 lg 1 kohaselt antud õigus maksuvõlga sundkorras sissenõudmiseks, sh võlgniku pangakonto arestimiseks, kui kohustus ei ole täidetud maksuotsuses või vastutusotsuses määratud tähtaja jooksul, siis ei ole kolmanda isiku poolt väidetud alusel intressi arvestamine vastuolus hea usu põhimõttega. Seega on hageja poolt arvestatud intress kooskõlas seadusega ning alus selle vähendamiseks puudub.
30.Eeltoodust lähtudes, kuulub hageja nõue summas 10 890 306 krooni (696 017,41 eurot) tunnustamisele OÜ Pinnatöötlus pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena vastavalt PankrS § 153 lg 1 p 2.
31.Kohus märgib, et kõigi menetlusosaliste poolt esitatud taotluste osas, on menetluses seisukoht võetud eraldi määrusega ning kohus ei pea vajalikuks neid otsuses korrata.
32.Kohus lahendas osaotsusega Manantia OÜ nõude, millega tuvastas, et Maksuinkasso OÜ on loovutanud nõude Pinnatööstuse OÜ (pankrotis) vastu Manantia OÜ-le koos kõigi kõrvalnõuetega. Kohus jätkas tsiviilasjas nr 2-11-40459 menetlust põhihagi nõudes. Menetluskulud
33.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamisel tuleb põhihagi menetluses esinenud hageja menetluskulud jätta kolmanda isiku kostja poolel kanda. Teiste menetlusosaliste põhihagi menetluse käigus tekkinud kulud jäävad nende enda kanda. Osaotsusega (nõude loovutuse tuvastamise nõudes) Manantia OÜ menetluskulud jätta täielikult Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult põhihagi menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel mõistliku aja jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 4, 177 lg 2). Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 436, 442, 452, 453, 630-632 nõudeist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.