Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

1/2

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 16.12.2014. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduse ja Tartu Maakohtule 13.01.2015 esitatud taotluses palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 125 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagi hinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. See tähendab, et hagiavalduselt tuleb tasuda riigilõivu hagi esitamisel kehtinud määras. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal, so 11.04.2014, kehtinud RLS lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 750 eurot tasuda riigilõivu 100 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 45 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks üleminekul täiendavalt 80 eurot, kokku seega 25 eurot ettenähtust rohkem. Kuivõrd hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus enamtasutud riigilõivu tagastamisele, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt riigilõivu väljamõistmine enamtasutud osas, so 25 euro ulatuses. Hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud käesolevas asjas on seega 100 eurot. Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu summas 100 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 2/2

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.