2-14-58530/8 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

11.11.2014 esitas hageja kohtule taotluse hagist loobumiseks. Esitatud taotluse kohaselt on kostja hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on hagist loobumise tagajärgedest teadlik. Ühes hagist loobumise taotlusega esitas hageja kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Hageja palus kohtukulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1000 eurot ja tasu õigusabi eest 200 eurot, kokku 1200 eurot. Kohus andis kostjale hageja taotluste osas seisukohtade esitamiseks aega kuni 19.11.2014. Kostja ei hageja taotluste osas vastuväiteid ei esitanud. Maakohus lõpetas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse, jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1200 eurot. Maakohus leidis, et taotlus menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ega huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Kohus võttis hagist loobumise vastu ning lõpetas asjas menetluse. Määruskaebus Kostja palub tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus määrus ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda ning määrata kindlaks kostjale tasustatavad menetluskulud summas 600 eurot (käibemaksuta). Alternatiivselt jätta menetluskulud poolte endi kanda või vähendada hageja taotletavat menetluskulu poole riigilõivu võrra ehk summas 500 eurot. Õige ei ole määruses esile toodud asjaolu, et kostja ei ole hageja hagist loobumise taotluse osas vastuväiteid esitanud. Kostja on esitanud tähtaegselt, so 19.11.2014, seisukoha koos lisadega. Seisukoht esitati maakohtu menetlusposti aadressile [email protected] ning kostja on saanud ka kinnituse dokumentide vastuvõtmise kohta. Hageja taotlus hagist loobumisel riigilõivu 1000 euro hüvitamiseks kostjalt ei ole 50% ulatuses põhjendatud, kuna TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse hagist loobumisel pool menetluses tasutud riigilõivust. Kostja on oma tegevusetusega põhjustanud menetluskulude tekkimise kostjal. Kostja tasus hageja nõude teisel päeval peale hagi menetlusse võtmist, teadmata isegi, et hagi on esitatud. Kostja sai hagi kätte 15.11.2014. Tähtaeg hagile vastamiseks saabus 03.11.2014. Alles peale kostja esitatud taotlust kostja eeldatavate menetluskulude deposiiti tasumiseks 03.11.2014, reageeris hageja ning teatas hagist loobumisest 11.11.2014. Sellega hageja viivitas menetlust kokku üle kuu aja (tasumine 08.10.2014 ja loobumine 11.11.2014). Viivituse tõttu pidi kostja pöörduma õigusabi saamiseks esindaja poole ning esitama taotluse enne hagile sisulise vastus esitamist. Kostja on kandnud hageja tegevusetuse ja menetlusõiguste õigeaegse käsutamata jätmise tõttu menetluskulu. TsMS § 169 lg 1 kohaselt kannab menetluse venimisest tekkinud menetluskulu pool kelle süül need on tekkinud. Kostja ei tasunud hagejale kogu hagis nõutud summat. Seetõttu ei ole hageja poolt hagist loobumine tingitud tervenisti kostja poolt nõude tasumisest. Hageja esitas hagis ka nõude garantiitööde tagatisrahaga seonduvalt, mis ei olnud veel sissenõutavaks muutunud. Eeltoodust ei saa kohaldada TsMS § 168 lg-t 5 ja jätta menetluskulusid tervenisti kostja kanda. Kohaldada tuleks TsMS § 168 lgt 4 ja jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada väljamõistetava riigilõivu osas ehk mõista kostjalt välja 500 eurot vähem riigilõivu (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Põhjendatud on määruskaebuse väide, et kostja vastas tähtaegselt hageja hagist loobumise taotlusele ja vaidles selles vastu hageja poolt soovitud menetluskulude jaotusele (tl 61-66). Seetõttu tulnuks maakohtul kostja vastuväidetele hinnang anda ja nimetatu tegemata jätmine on menetlusõiguse oluline rikkumine. Põhjendatud on kostja seisukoht, et hagist loobumisel tagastatakase hagejale TsMS § 150 lg 2 alusel pool hageja poolt tasutud riigilõivust, so käesolevas asjas 500 eurot. Seega ei ole alust seda summat kostjalt välja mõista. Hagejal on õigus esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks. Hageja põhjendas hagist loobumist sellega, et kostja täitis hageja nõude. Toimiku materjalidest nähtub, et poolte kirjavahetus, täiendavate tähtaegade ja pretensioonide andmine hageja poolt ei viinud asja lahendamiseni kohtuväliselt. 06.10.2014 esitas hageja kostja vastu hagi, kostja maksis hageja poolt nõutava võlgnevuse 97% ulatuses ära 08.10.2014 ja kostja sai hagiavalduse kätte 15.10.2013. Seega hagi esitamise hetkeks kostja võlgnevust tasunud ei olnud ja hageja ei esitanud hagi põhjendamatult. Hageja esitas 11.11.2014 hagist loobumise avalduse ja vähemalt 97 % ulatuses tulenes see asjaolust, et kostja oli hageja nõude rahuldanud. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja määruskaebuses esitatud väitele, et 3 % ulatuses oli tegemist nõudega, mis hagiavalduse esitamise ajaks ei olnud muutunud sissenõutavaks (tagatisraha garantiitööde tegemiseks). Arvestades, et hageja TsMS § 432 kostja vastu kohtusse enam uuesti sama nõudega pöörduda ei saa, on mõistlik eeldada, et hageja luges nõude tasutuks ka 97 % ulatuses nõude rahuldamisega. Asjaolu, et kostja sai hagimaterjalid pärast enda poolt võlgnevuse tasumist, asja lahendamisel tähendust ei oma. Samuti ei oma tähendust asjaolu, et pärast võlgnevuse tasumist võttis kostja endale esindaja, kes esitas kohtule taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks. Pärast võlgnevuse tasumist puudus kostjal mõistlik vajadus esindaja võtmiseks ja täiendavate kulutuste tegemiseks. Piisanuks kohtule ja vastaspoolele teatamisest, et võlgnevus on tasutud. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ka kostja seisukoht, et hageja venitas menetlusõiguse käustamisega ja põhjustas seetõttu kostjal täiendavate kulude tekkimise. Eeltoodud põhjustel kuulub määruskaebus osaliselt rahuldamisele ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulusid tuleb vähendada 500 euro võrra.