Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

2-14-59691

2-14-59691 (pankrotis) andma 14 päeva jooksul arvates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest kostjate Ingrid Koppel'i ja Tiit Koppel'i eeldatavate menetluskulude katteks tagatis summas 3000 eurot. 12.12.2014. a teatas hageja, et OÜ-l Haapsalu Briis (pankrotis) puuduvad vahendid tagatise tasumiseks ja kui kohus otsustab jätta hagi läbivaatamata, siis palub hageja tagastada tasutud riigilõiv OÜ Haapsalu Briis (pankrotis) arvelduskontole. 18.12.2014. a esitasid kostjad (esindaja vahendusel) kohtule taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ja menetluskulude jaotuse kindlaksmääramiseks. Kostjad on kandnud menetluse vältel õigusabikulusid summas 1000 eurot ja 500 eurot, kokku 1500 eurot, mille paluvad kostjad hagejalt välja mõista. 28.12.2014. a esitas hageja vastuse kostjate taotlusele, milles leiab, et kosjad ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, milles on detailselt näidatud kulude koosseis ning kostjad ei ole kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja palub TsMS § 162 lg 4 alusel jätta kostjate menetluskulud summas 1500 eurot kostjate endi kanda, kuna on ebamõistlik, et pankrotis äriühing, kellel puuduvad vahendid maksete tegemiseks, kannaks kostjate menetluskulud. Hageja palub veelkord tagastada OÜ-le Haapsalu Briis (pankrotis) tasutud riigilõivud kogusummas 475 eurot TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel. 05.01.2015. a andis kohus TsMS § 176 lg 6 alusel kostjatele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks ja TsMS § 176 lg-s 5 nõutud kinnituse esitamiseks. 06.01.2015. a esitasid kostjad (esindaja vahendusel) nõutud täpsustused ja kinnituse ning menetluskulusid kinnitavad tõendid (maksekorraldused). 07.01.2015. a edastas kohus kostjate menetluskulude täpsustused hagejale. 12.01.2015. a esitas hageja on seisukoha kostjate menetluskulude täpsustustele, milles jääb 28.12.2014. a esitatud seisukoha juurde, kuid lisab, et kostjate poolt välja toodud esindaja kulu on ebamõistlikult suur – kohtule esitatud hagid on sarnased, need ei ole õiguslikult keerukad ning kostjate esindaja on oma vastuses kasutanud hagiavalduses väljatoodut. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 1 p 12 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. 24.11.2014. a määrusega kohustas kohus hagejat andma 14 päeva jooksul arvates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest kostjate Ingrid Koppel'i ja Tiit Koppel'i eeldatavate menetluskulude katteks tagatis summas 3000 eurot. 12.12.2014. a teatas hageja, et OÜ-l Haapsalu Briis (pankrotis) puuduvad vahendid tagatise tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuna hageja ei ole ei andnud Pärnu Maakohtu 24.11.2014. a kohtumäärusega määratud tähtaja jooksul tagatist kostjate eeldatavate menetluskulude katteks, tuleb TsMS § 423 lg 1 p 12 alusel jätta läbi vaatamata OÜ Haapsalu Briis (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo hagi Ingrid Koppel'i ja Tiit Koppel'i vastu rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks pankrotivarasse. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg-le 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 427 kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine Kohus on seisukohal, et menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb juhinduda TsMS § 6 alusel menetlustoimingu tegemise ajal kehtivast seadusest. Hagiavaldused on kohtule esitatud 2014. a ning samuti on menetlusosaliste menetluskulud tekkinud 2014.a, seega

2-14-59691 kohus lähtub menetluskulude jaotusel ja rahalise suuruse kindlaksmääramisel 2014. a kehtinud TsMS redaktsioonist. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Hageja on palunud TsMS § 162 lg 4 alusel jätta kostjate menetluskulud kostjate endi kanda, kuna on ebamõistlik, et pankrotis äriühing, kellel puuduvad vahendid maksete tegemiseks, kannaks kostjate menetluskulud. TsMS § 162 lg 4 reguleerib menetluskulude jaotust hagimenetluses, mille kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et käesolevas olukorras ei kuulu nimetatud säte kohaldamisele, kuna kohus ei ole kummagi poole kahjuks otsust teinud, vaid jätab hagi läbi vaatamata ning menetluskulude jaotuse võimalused hagi läbivaatamata jätmise korral on selgesõnaliselt välja toodud TsMS §-s 168 (menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel OÜ Haapsalu Briis (pankrotis) kanda. Kohus ei jäta menetluskulusid pankrotihalduri kanda (nagu kostjad on taotlenud), kuna tulenevalt PankrS § 541 lg-s 1 sätestatust osaleb pankrotihaldur oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtumenetluses vaidlustes, mis on seotud pankrotivaraga. Nimetatu ei tähenda, et haldur oleks kohtumenetluse lõpptulemusel võlgniku asemel kas õigustatud või kohustatud isikuks. Nimetatud sätte kohaselt halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on siiski võlgnik. Teisiti ei tulene ka menetluskulude kindlaksmääramise menetlust reguleerivatest TsMS sätetest. Menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt määrab kohus käeoleva määrusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse, kuna kostja on kohtule esitanud nende poolt kantud menetluskulud ning hagejale on antud võimalus esitada oma seisukohad kostjate menetluskulude osas (hageja poolt 28.12.2014. a ja 12.01.2015. a esitatud vastused). Kostjad (esindaja vahendusel) esitasid 18.12.2014. a kohtule koos hagi läbivaatamata jätmise taotlusega ka taotluse menetluskulude jaotuse kindlaksmääramiseks. Kostjad on kandnud menetluse vältel õigusabikulusid summas 1000 eurot ja 500 eurot, kokku 1500 eurot, mille paluvad kostjad hagejalt välja mõista. 05.01.2015. a andis kohus TsMS § 176 lg 6 alusel (05.01.2015. a kehtinud redaktsiooni alusel) kostjatele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks ja TsMS § 176 lg-s 5 nõutud kinnituse esitamiseks. 06.01.2015. a esitasid kostjad (esindaja vahendusel) nõutud täpsustused ja kinnituse, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega ning menetluskulusid kinnitavad tõendid (maksekorraldused). Kostjate esindaja poolt esitatud täpsustuste kohaselt osutas kostjate lepinguline esindaja õigusteenust arvestusega 100 eurot tunnis. Esindaja prognoosis kostja Tiit Koppel'i osas töö mahuks 10 tundi ja tasuks 1000 eurot. Hiljem nõustus kostjate esindaja õigusabiteenust osutama ka kostjale Ingrid Koppel ning arvestades, et hagid on sarnase sisuga ja T. Koppel'i hagiasjas kujundatud seisukohad on kasutatavad ka I. Koppel'i hagiasjas, siis nõustus esindaja täiendava 500 euro eest esindama mõlemat kostjat kuni esimese

2-14-59691 astme kohtuotsuse tegemiseni ilma täiendava tasuta (vaid juhuks, kui menetlus oleks üle kasvanud avalikuks kohtuistungiks Haapsalus, oleks esindaja küsinud veel täiendavad 500 €). Kohus märgib, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 25.11.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12) ja vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu 15.02.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on kostjad kandnud menetluskulusid kogusummas 1500 eurot (ilma käibemaksuta), so lepingulise esindaja tasu. Kostjate esindaja tunnitasuks on arvestatud 100 eurot, millele ei lisandu käibemaks, kuna esindaja ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus hindas kostjate esindaja poolt menetluse käigus tehtud toiminguid ja nende põhjendatust ning leidis järgmist: TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 2. lause sätestab, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas kostjaid Ilmar Kikkas, kelle volikiri on kohtule esitatud 07.11.2014.a / I kd tlk 127-132/. Lepingulise esindajate poolt menetluse käigus tehtud menetlustoimingud ning nendele kulunud aeg on välja toodud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses /II kd tlk 50-52/, mille kohaselt kostjate esindaja töötas käesoleva tsiviilasjaga alljärgnevalt: - 01.11.2014 ja 02.11.2014. a mõlemal päeval 5 tundi, s.o kokku 10 tundi T. Koppel'i poolt esitatud materjalide läbitöötamiseks ja vastuse koostamiseks. - 08.11.2014. a 5 tunni kestel töötas esindaja varem T. Koppel'i vajadusteks tehtud vastuse ümber ja täiendas hagide ühendamise taotlusega teadmises, et edasine kostjate esindus esimese astme kohtus oleks I. ja T. Koppeli jaoks tasuta. - 10.11.2014 esitas esindaja kohtule nõutud vastuse ja taotluse tagatise määramiseks. - 18.12.2014 esitas esindaja kohtule taotluse tsiviilasja läbivaatamata jätmiseks ja menetluskulude jaotuse kindlaksmääramiseks. Vastavalt toimiku materjalidele on 09.11.2014. a kohtule esitatud mõlemas tsiviilasjas kostjate ühine vastus hagiavaldusele /I kd tlk 137-143/ sisulise tekstiga kolmel ja poolel lehel. Kohus leiab, et arvestades asjaoluga, et uute materjalidega tutvumisel on vajalik esindajal teostada õiguslik analüüs ning anda õiguslik hinnang, siis esindaja poolt teostatud toimingud hagiavalduste analüüsi ja vastuse koostamiseks on põhjendatud ja vajalikud toimingud, kuid kindlasti mitte esitatud kümne tunni ulatuses. Kohus arvestab siinkohal ka asjaoluga, et hagiavaldused on väga sarnase sisuga ning teist korda sarnase hagiavalduse läbitöötamine ei ole enam nii töömahukas. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et kostjate esindaja pidi juba koostatud vastuse ümber koostama, kuna tema esindatavaks lisandus ka teine kostja (I. Koppel). Kohtule on esitatud ühine vastus hagile mõlema kostja ühise esindaja poolt ja hageja ei ole kohustatud hüvitama kohtule mitte esitatud dokumendi koostamisele kulunud tööaega (väidetavalt koostas esindaja vastuse hagiavaldusele üksnes kostja T. Koppel'i osas ja seejärel kohandas selle ümber ühiseks vastuseks mõlema kostja osas). Samuti ei puutu asjasse, et kostjad ja nende esindatav leppisid kogu esimese astme kohtumenetluse töötasuks kokku 1500 eurot (esindaja esitatud täpsustuse kohaselt oli esindaja nõus nimetatud 1500 euro eest esindama mõlemat kostjat kuni esimese astme kohtuotsuse

2-14-59691 tegemiseni), vaid menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda konkreetselt tsiviilasja menetluse kestel tehtud toimingutest ja nendele kulunud ajast ning esindaja tunnitasu suurusest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tsiviilasja materjalide läbitöötamiseks ja kohtule 09.11.2014.a esitatud kolme ja poole leheküljelise hagiavalduse vastuse koostamiseks (millest osa on kopeeritud hagiavaldusest) ei ole põhjendatud esindaja töötasu enam kui 6 tunni ulatuses. Vastavalt toimiku materjalidele on 10.11.2014. a kostjate esindaja poolt kohtule esitatud vaid tema haridust tõendav dokument /tsiviilasja nr 2-14-59638 tlk 157-158/ ja vahetatud välja üks esitatud tõenditest / I kd tlk 164-166 ja tsiviilasja nr 2-14-59638 tlk 161-163/. Taotlus hagiavalduste liitmiseks ja deposiidi määramiseks on kohtule esitatud 07.11.2014. a /I kd tlk 127-132/ sisulise tekstiga kokku 1-l lehel, mille koostamiseks kohtu hinnangul ei kulu kogenud juristil mitte enam kui 1⁄2 tundi. Vastavalt toimiku materjalidele on kostjate esindaja esitanud 18.12.2014. a kohtule taotluse tsiviilasja läbivaatamata jätmiseks ja menetluskulude jaotuse kindlaksmääramiseks /II kd tlk 1116/ sisulise tekstiga kokku 3-l lehel, millest on vähemalt ühe lehekülje ulatuses korratud juba 09.11.2014. a esitatud hagiavalduse vastuses esitatud seisukohti. Eeltoodust tulenvalt ei pea kohus nimetatud dokumendi koostamisele kulunud põhjendatud ajakuluks mitte enam kui 1 tund. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud ja vältimatu kostjate esindaja kulu käesolevas tsiviilasjas kokku 7 1⁄2 tundi (6 + 1⁄2 + 1 h), millest tulenevalt on põhjendatud esindaja kulu 750 eurot (7,5 h * 100 eurot). Eeltoodust tulenevalt peab OÜ Haapsalu Briis (pankrotis) hüvitama kostjate Tiit Koppel'i ja Ingrid Koppel'i põhjendatud menetluskulud, milleks on lepingulise esindaja tasu summas 750 eurot. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Eeltoodust tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Hageja on palunud tagastada OÜ-le Haapsalu Briis (pankrotis) tasutud riigilõivud kogusummas 475 eurot TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. Kohus leiab, et nimetatud säte ei kuulu käesolevaga kohaldamisele, kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata (mitte ei võta menetlusse). Seega kuulub kohaldamisele TsMS § 150 lg 1 p 3, mille kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Eeltoodud sättest tulenevalt ei kuulu hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kogusummas 475 eurot tagastamisele ning kohus jätab rahuldamata hageja avalduse riigilõivu tagastamiseks ning keeldub riigilõivu tagastamisest summas 475 eurot OÜ-le Haapsalu Briis (pankrotis). TsMS § 150 lg 8 kohaselt võib maakohtu riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.