Hageja: Eesti Inkasso OÜ; registrikood 12438291, asukoht Teguri 37b, 50701, Tartu, Tartumaa; e-post [email protected] Hageja esindaja: [email protected]
•
Ivan
Olesja
Polehhina;
e-post
Kostja: Ivan Politun; isikukood 37904210028, elukoht teadmata.
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Eesti Inkasso OÜ hagi Ivan Politun vastu võla väljamõistmiseks.
2.Mõista Ivan Politun’ilt (ik 37904210028) Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291) kasuks 14.10.2013 sõlmitud laenulepingu nr 20131014070 alusel välja kokku 312 (kolmsada kaksteist) eurot 65 senti (sellest põhivõlg 300 eurot, intress 41 senti ning sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 12.02.2014 – 12.08.2014 eest 12 eurot ja 24 senti).
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskuludest 48% kostja kanda ja 52% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Mõista Ivan Politun’ilt välja menetluskulu 96 (üheksakümmend kuus) eurot Eesti Inkasso OÜ kasuks.
Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
KIRJELDAV OSA
1.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud Tartu Maakohtu käesolevas tsiviilasjas 26.11.2014 tehtud määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.11.2014. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks seisuga 11.12.2014. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hagiavalduses tulenevalt sõlmisid SNEL Grupp OÜ ja kostja interneti teel 14.10.2013 laenulepingu nr 20131014070 (edaspidi laenuleping), mille alusel andis SNEL Grupp OÜ kostjale üle 300 eurot. Hagiavalduse kohaselt ütles SNEL Grupp OÜ laenulepingu 27.01.2014 üles põhjusel, et kostja ei olnud, vaatamata korduvatele meeldetuletustele, tasunud laenu osamakseid. SNEL Grupp OÜ loovutas 4.02.2014 laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt enda kasuks laenulepingu alusel välja põhivõla 300 eurot, intressi 85,78 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 258,83 eurot.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
6.Kohus leiab, hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel tühine. Riigikohus on leidnud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) olemasolu ei välista
krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Riigikohtu hinnangul võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegemist, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 5.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22).
7.Hageja ja kostja vahel 14.10.2013 sõlmitud laenulepingu krediidi kulukuse määr on 265,18 % (tl-d 34, 37). Krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati, so septembris 2013, avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 34,12 %. Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu järgne krediidi kulukuse määr ületab seega Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui seitse ja pool korda. Hageja ei ole hagis välja toonud asjaolusid, mis lükkaksid ümber eelduse, et vastastike kohustuste osas sel määral tasakaalust väljas olev leping on heade kommete vastane. Kohtu hinnangul ei piisa selle eelduse ümberlükkamiseks ainuüksi hagis välja toodud asjaolust, et laenuandja tegi kostja maksevõime analüüsi veendumaks, et kostja ei tee tehingut tulenevalt oma sundolukorrast ning et taotletav laen on kostjale jõukohane.
8.Kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on eeltoodust tulenevalt TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine, tuleb anda hageja nõuetele hinnang alusetu rikastumise sätete alusel (Riigikohtu 5.01.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 38).
9.Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lgs 1 sätestatud suuruses. Kuna kostja ei ole hagejale laenusummat tagastanud hiljemalt 11.02.2014, siis on hagejal VÕS § 1028 lg 1 alusel alates sellest kuupäevast õigus nõuda kostjalt üle antud laenusumma, so 300 euro, tagastamist. Hagejal on lisaks õigus nõuda kostjalt raha kasutamise eest intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras ning alates põhivõla lepingujärgse tagastamise kuupäevast tagastamata põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
10.Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 300 eurot, VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras intress 41 senti kuni võla tagastamise kuupäevani 11.02.2014 ning sissenõutavaks muutunud viivis 12 eurot ja 24 senti alates 12.02.2014 kuni 12.08.2014.
11.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 48% ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
12.Hagiavaldusele lisatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 245 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ning esindajakulu 120 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 45 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks üleminekul täiendavalt 80 eurot. Hageja on avalduses märkinud, et hagejale osutatud õigusabiteenus hõlmab hagiavalduse koostamist ja kohtule esitamist. Hageja õigusabikulu on 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot (tl 43).
13.Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagi hinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. TsMS § 147 lg 5 kohaselt tuleb maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasuda hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. See tähendab, et hagiavalduselt tuleb tasuda riigilõivu hagi esitamisel kehtinud määras. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal, so 13.05.2014, kehtinud RLS lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 750 eurot tasuda riigilõivu 100 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 45 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks üleminekul täiendavalt 80 eurot, kokku seega 25 eurot ettenähtust rohkem. Kuivõrd hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus enamtasutud riigilõivu tagastamisele, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt riigilõivu väljamõistmine enamtasutud osas, so 25 euro ulatuses.
14.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 6 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja ei ole kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada leiab kohus, et hageja esindajakulu 120 eurot ei ole põhjendatud käibemaksu sisaldavas, so 20 euro, osas.
15.Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 200 eurot (100 + 100). Kohus jätab TsMS 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 48% kostja kanda ja 52% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 96 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.