Maksu- ja Tolliameti määruskaebus registriasjas nr Ä 10011789/10
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu registriosakonna 29. mai 2014 eitav kandemäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Maksu- ja Tolliameti määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja: Tolliameti kaudu)
Eesti
Vabariik
(Maksu-
ja
Puudutatud isik: Itors OÜ (kustutatud 17.04.2014, registrikood: 10201432), ajutine haldur (kuni 17.04.2014) Hillar Villers
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu registriosakonna 29. mai 2014 eitav kandemäärus muutmata.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.7. novembri 2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-52141 algatas Harju Maakohus Itors OÜ pankrotiavalduse menetluse, ajutiseks pankrotihalduriks nimetati Hillar Villers. 13. detsembril 2013 esitas Maksu- ja Tolliamet Harju Maakohtule PankrS § 29 lg 8 alusel taotluse Itors OÜ likvideerimistähtaja pikendamiseks PankrS § 29 lg 8 alusel, taotluses palus maksuhaldur pikendada Itors OÜ äriregistrist kustutamise tähtaega maksimaalse tähtajani ehk kuue kuuni. Maksuhaldur põhjendas pikendamise vajadust sellega, et ta on alustanud maksukorralduse seaduse § 40 ja § 96 alusel vastutusotsuse koostamisele suunatud menetlust Itors OÜ endise juhatuse liikme Nikolai Mango suhtes, selgitamaks välja, kas Nikolai Mango on vastutav Itors OÜ maksuvõla tekkimise ning selle mittetasumise eest. Maksuhaldur selgitas, et juhul kui menetluse käigus leiab kinnitust Nikolai Mango süüline käitumine, milline oli põhjuslikus seoses Itors OÜ maksuvõla tekkimise ning selle mittetasumisega, on maksuhalduril alus koostada Nikolai Mangole vastutusotsus, millega kohustatakse isikut tasuma Itors OÜ maksuvõlga.
19.detsembri 2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-52141 lõpetas Harju Maakohus Itors OÜ pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Sama kohtumäärusega rahuldas kohus osaliselt ka Maksu- ja Tolliameti taotluse ning pikendas likvideerimise tähtaega kuni 19. aprillini 2014 (kohtumääruse resolutsiooni p 2). Itors OÜ kustutati registrist 17. aprillil 2014 Harju Maakohtu 19. detsembri 2013 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-13-52141 alusel ja 16. aprillil 2014 kohtu registriosakonnale esitatud avalduse alusel.
2.5. mai 2014 kirjaga nr 13-12/1746-6 teavitas Maksu- ja Tolliamet registriosakonda ebaõigest registrikandest. Maksuhaldur märkis, et Itors OÜ kustutamine äriregistrist 17. aprillil 2014 ei ole õiguspärane ega kooskõlas 19. detsembri 2013 Harju Maakohtu kohtumäärusega asjas nr 2-1352141. Kohtu registriosakond oli kohustatud juhinduma 19. detsembri 2013 Harju Maakohtu määruse sisust ehk mitte kustutama Itors OÜ-d selle aja jooksul, mille ulatuses rahuldas kohus Maksu- ja Tolliameti pikendamistaotluse, vaid Itors OÜ kustutamine olnuks lubatud alates
20.aprillist 2014. Nimetatut kinnitab ka Riigikohtu praktika (RKTKo 3-2-1-125-13 p 14).
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohtu registriosakonna 29. mai 2014 määrusega jäeti taotlus kande parandamise kohta rahuldamata. Registripidaja leidis, et kande parandamisele ei saa antud juhul kohaldada ÄS § 61. Kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad, ÄS § 218 lg 2. Osaühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist viia läbi üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue osaühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimismenetluse ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada, või kui osaühingut ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas siis, kui ta mõjuva põhjuseta jättis oma nõude likvideerijale õigeaegselt esitamata (ÄS § 218 lg 3). Kande ebaõigsuse või puudumise kindlakstegemisel teatab registripidaja sellest ettevõtjale, kelle avalduse alusel tulnuks kanne teha. Kui kahe nädala jooksul teatamisest ei ole kande tegemisele või parandamisele vastu vaieldud, teeb või parandab registripidaja kande ise. Vastuväidete saamisel otsustab registripidaja nende põhjendatuse üle kandemäärusega, ÄS § 61 lg 2.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Maksu- ja Tolliamet kui kandest puudutatud isik esitas Viru Maakohtu registriosakonna 29. mai 2014 määrusele määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja leiab, et registripidajal on võimalus vale registrikanne (ekslikult 17. aprillil 2014 tehtud kustutamiskanne) parandada juhindudes ÄS § 61 lg-st 2, viies parandamise läbi kustutamiskanne kooskõlla 19. detsembri 2013 Harju Maakohtu kohtumäärusega. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole vaidlustatud määruses põhjendatud, miks on 17. aprilli 2014 kustutamiskanne õiguspärane, sh mis konkreetselt annab aluse eirata Harju Maakohtu 19. detsembri 2013 määruses tsiviilasjas nr 2-13-52141 ettekirjutatut. Maksu- ja Tolliamet nõustub ajutise halduri seisukohaga, et kohtumäärus tõepoolest ei sisalda endas keeldu esitada avaldust enne pikendatud tähtaja möödumist, kuid antul juhul ei oleks tohtinud kohtu registriosakond teha selle avalduse alusel reaalset toimingut (ehk seaduse mõistes kannet) äriühingu kustutamiseks enne, kui ei ole möödunud 19. detsembri 2013 kohtumäärusega pikendatud tähtaeg, sest ÄS § 33 lg 5 tulenevalt ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud tähtaega (RKTKo 3-2-1-125-13 p 15). Vaidlustatud määruses on täielikult jäetud kajastamata ajutise halduri alternatiivselt väljendatu, milles haldur palus Itors OÜ kustutamiskanne muutmata jätmisele alternatiivselt muuta kustutamiskande kuupäeva, märkides selleks 20. aprilli 2014; 2) on registriosakond põhjendamatult võimaldanud vastuväidete esitamise ka Itors OÜ kunagisele juhatuse liikmele Nikolai Mangole, kelle volitused Itors OÜ juhatuse liikmena lõppesid juba
20.detsembril 2013 ning isiku seos äriühinguga seisneb vaid selles, et ta on määratud Itors OÜ dokumendihoidjaks. Vastuväited nii Nikolai Mango kui ka Itors OÜ nimel on kohtu registriosakonnale esitanud lepinguline esindaja advokaat Meelis Krautmann (registriosakond edastas Maksu- ja Tolliametile isiku vastuväited; volikirja, millest nähtuks M. Krautmanni õigus esindada Itors OÜ-d, nende dokumentide hulgas ei olnud). Kuigi Nikolai Mango on määratud Itors OÜ dokumentide hoidjaks, ei saa nimetatud isik enam olla Itors OÜ esindaja ega oma seega ka mingit seost äriühingu registrikannetega, seega puudub tal ka igasugune õigus vastuväidete esitamiseks ÄS § 61 valguses. Ka on kaheldav, kas advokaat Meelis Krautmanni väidetav Itors OÜ esindusõigus laieneb ka juhtumile, kus kohtumääruse alusel on Itors OÜ-d likvideerima kohustatud teine vandeadvokaat – ehk Itors OÜ ajutiseks halduriks määratud Hiller Villers. Kuigi ajutise halduri volitused äriühingu likvideerijana on äriregistri kohaselt lõppenud 17.04.2014, on Hillar Villers siiski viimane teadaolev isik, kellele oli määratud ülesandeks äriühingu likvideerimine ning seega ka likvideerimise lõppfaasis tehtava toimingu – kustutamisavalduse esitamine registriosakonnale – teostamine. Seega saab vaid H. Villers olla isikuks, kellel on õigus esitada vastuväiteid ÄS § 61 lg 2 tulenevalt kustutamiskande õigsuse või ebaõigsuse kohta. 3) on registripidaja järginud ÄS § 61 vaid osaliselt. Kuigi käesoleval juhul asus registriosakond välja selgitama kande õigsuse asjaolusid (asus kindlaks tegema, kas Itors OÜ kustutamiskanne on ebaõige, teavitades sellest Itors OÜ ajutist haldurilt, kes esitas ka enda vastuväited), on Maksu- ja Tolliamet seisukohal, et nimetatud väljaselgitamine (kontrollimenetlus) on olnud pinnapealne (RKTKo 3-2-1-39-05 p 11, 18).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu registriosakonna 29. mai 2014 määrus muutmata. Ehkki ringkonnakohus nõustub osaliselt määruskaebuses esitatud väidetega, ei anna see alust määruskaebuse rahuldamiseks ja kustutamiskande parandamiseks, mida Maksu- ja Tolliamet on määruskaebuses taotlenud.
Registrist kustutatud äriühingu saab äriregistrisse ennistada mitte kande parandamise, vaid täiendava likvideerimise instituudi kaudu vastavalt ÄS § 218 lg-dele 2 ja 3 (RKTKo 3-2-1-125-13 p 17).
6.PankrS § 29 lg 8 kohaselt, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Nimetatud tähtaega võib kohus õigustatud isiku alusel pikendada kuni kuue kuuni (PankrS § 29 lg 8 kolmas lause). Harju Maakohtu
19.detsembri 2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-52141 lõpetati Itors OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Määrusega pikendati ettevõtte likvideerimise tähtaega ja määrati ajutisele haldurile Hillar Villersile kohustus likvideerida Itors OÜ nelja kuu jooksul pärast määruse jõustumist, s.o kuni 19. aprillini 2014. TsMs § 593 lg 1 kohaselt teeb kohus registrisse kandeid üksnes avalduse või kohtulahendi alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 59 lg 1 kohaselt kustutatakse äriühingu lõppemisel äriühing äriregistrist äriühingu enda avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel. Käesoleval juhul esitas kustutamisavalduse Itors OÜ ajutine haldur Hillar Villers (tl 11-12). Ringkonnakohtu arvates ei tule kustutamiskande aluseks lugeda üksnes Harju Maakohtu
19.detsembri 2013 määrust tsiviilasjas nr 2-13-52141, sest nimetatud määruse alusel ei oleks registripidaja saanud teha kustutamiskannet omal algatusel. Itors OÜ kui juriidilise isiku lõppemine oli seotud ajutise halduri poolt likvideerimistoimingute tegemise vajadusega, milleks kohus määras ajutisele haldurile tähtaja.
7.Õige on määruskaebuse esitaja väide, et Itors OÜ-d ei oleks tohtinud registrist kustutada enne
19.aprilli 2014, milline tähtaeg oli määratud Harju Maakohtu 19. detsembri 2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-52141. Nimetatud seisukoht on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (RKTKo 3-21-125-13 p 14). Harju Maakohtu 19. detsembri 2013 määrusega ajutisele haldurile antud tähtaeg – likvideerida Itors OÜ nelja kuu jooksul pärast määruse jõustumist, s.o kuni 19. aprillini 2014 – teenis ringkonnakohtu arvates kaht eesmärki. Ühest küljest anti ajutisele haldurile seaduses sätestatuga (PankrS § 29 lg 8 esimene lause) võrreldes pikem tähtaeg likvideerimisega seotud toimingute lõpetamiseks. Teisest küljest nähtub kohtumääruse põhjendustest, et tavalisest pikem tähtaeg likvideerimisega seotud toimingute lõpetamiseks määrati õigustatud isiku, s.o Maksu- ja Tolliameti, taotluse alusel. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et tegemist oli tähtajaga, mille jooksul tuli tagada juriidilise isiku säilimine registris.
8.Maakohtu poolt Maksu- ja Tolliameti taotluse alusel pikendatud tähtaja määramine ei takistanud iseenesest ajutisel halduril esitamast kandeavaldust enne Harju Maakohtu 19. detsembri 2013 määruses määratud tähtaega. Käesoleval juhul esitas ajutine haldur kandeavalduse 16. aprillil 2014, s.o kolm päeva enne kohtu määratud tähtpäeva saabumist. Küll aga ei võinud registripidaja Itors OÜ-d enne tähtpäeva saabumist registrist kustutada. ÄS § 33 lg 5 sätestab, et registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et ÄS §-dest 59-61 tuleneb registripidajale laialdane avalik-õiguslik kohustus tagada õigete andmete olemasolu registris ning tal on võimalik õigus teha kannete õigsuse kontrollimiseks järelepärimisi (ÄS § 61 lg 1). Antud juhul ei ole registripidaja vastavat kohustust nõuetekohaselt täitnud ja on kustutanud Itors OÜ äriregistrist ennatlikult.
9.Ringkonnakohus on samas seisukohal, et registripidaja on õigesti leidnud, et antud juhul ei ole registripidajal võimalik parandada kustutamiskannet ÄS § 61 alusel. Sisuliselt tähendaks see Itors OÜ ennistamist äriregistrisse.
Riigikohus on selgitanud, et äriühingu äriregistrisse ennistamise kande aluseks olevate lahendite tegemine ametiülesande korras on piiratud seaduses selgelt sätestatud võimalustega. Registrist kustutatud äriühingu saab äriregistrisse ennistada mitte kande parandamise, vaid selleks seaduses ettenähtud alustel ja korras ehk täiendava likvideerimise instituudi kaudu. Osaühingu puhul reguleerivad sellist võimalust eelkõige ÄS § 218 lg-d 2 ja 3 (RKTKo 3-2-1-125-13 p 17).
10.Registripidaja poolt enne likvideerimistoimingute lõpuleviimiseks antud tähtaja määramist tehtud kustutamiskanne ei ole ebaõige ÄS § 61 tähenduses, kuna see ei kajasta ebaõigesti äriühinguga seotud olulisi asjaolusid ega loo ebaõiget ettekujutust äriühingu õiguslikust seisundist. Ehkki kande tegemisel on rikutud kohustust tagada, et äriühing säiliks registris kuni 19. aprillini 2014, ei muuda kustutamiskande tegemine 17. aprillil 2014.a kande sisu ega muid sellega seotud asjaolusid ebaõigeks. Kande ennatlik tegemine ei saa iseenesest mõjutada ka TsÜS § 45 lõikes 2 sätestatut, mille kohaselt lõpeb eraõiguslik juriidiline isik tema registrist kustutamisega. Seega lõppes Itors OÜ 17. aprillil 2014.a äriregistrist kustutamisega. Ringkonnakohus jääb seisukohale, et ehkki registripidaja tegi kustutamiskande ennatlikult enne kohtu määratud tähtaja (19.04.2014.a) möödumist, ei ole Itors OÜ äriregistrisse ennistamise saavutamine võimalik kande parandamise teel.
11.Ringkonnakohus leiab, et võimalik ei ole ka kande parandamine Maksu- ja Tolliameti poolt soovitud viisil (s.o lugedes äriühingu lõppemise kuupäevaks 20.04.2014.a). Seaduses sätestatud tagajärg (s.o eraõigusliku juriidilise isiku lõppemine) on TsÜS § 45 lg 2 kohaselt saabunud
17.aprillil 2014.a kustutamiskande tegemisega, ning selle tagajärje saabumist ei mõjuta asjaolu, et kanne tehti enne selleks kohtu poolt määratud tähtaega. Kolleegiumi arvates ei ole maakohtu määruse muutmise või kustutamiskande parandamise aluseks ka asjaolu, missugustele isikutele andis registriosakond oma 09.05.2014.a järelpäringuga võimaluse esitada kande tegemisele või parandamisele vastuväiteid. Järelepärimises selgitas registripidaja puudutatud isikutele ÄS § 61 lg 2 sisu. Seaduse teksti taasesitamine ei tähenda iseenesest, et viidatud säte oleks käesoleval juhul täiel määral asjakohane ja registripidajal tulnuks Maksu- ja Tolliameti poolt soovitud parandused teha, kui sellele ei esitanud vastuväiteid selleks õiguslikult pädev(ad) isik(ud). Vaidlustatud määruses asus registripidaja õigesti seisukohale, et ÄS § 61 sätestatud korras käesoleval juhul kande parandamine võimalik ei ole.
12.Seoses kohtualluvusega märgib ringkonnakohus, et TsMS § 75 lg 4 järgi ei kontrolli ega muuda kõrgema astme kohus kohtualluvust muul alusel kui kohtualluvuse kohta tehtud kohtumääruse või avalduse menetlusse võtmisest keeldumise või selle läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähendust asjaolu, et algselt oli tsiviilasi Harju Maakohtu alluvuses, kuid alates 2014.a maist asus asja menetlema Viru Maakohtu registriosakond. Ringkonnakohus märgib ühtlasi, et alates
1.jaanuarist 2015.a on TsMS § 591 kohaselt registriasjad Tartu Maakohtu pädevuses ja alluvuses.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.