Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 1) Kindlustusvõtja XXX ja hageja XXXAS-i vahel on sõlmitud kodukindlustuse leping korteri kindlustamiseks kindlustusperioodil 10.12.2010 kuni 09.12.2011 asukohaga XXX, Tallinn, mida tõendab kindlustuspoliis nr XXXja mille lahutamatuteks osadeks on muuhulgas Seesami koduvarakindlustuse tingimused 1/2010. 2) Kindlustusvõtja XXX edastas 02.05.2011 läbi Seesami kodulehe kahjuteate, mille kohaselt 30.04.2011 toimus aadressil XXX, Tallinn tulekahju. 22.06.2011 esitas kindlustusvõtja XXX hagejale koduvarakindlustuse kahjuavalduse, mille kohaselt 30.04.2011 toimunud tulekahju suhtes viidi läbi kriminaaljuurdlus ning esialgsete andmete põhjal jäi korteris nr 9 meesterahvas suitsuga voodis magama, millest sai alguse tulekahju. 3) Kuivõrd Tallinnas XXX asuv korter nr 11 oli punktis 1 nimetatud kahju toimumise ajal Seesamis kindlustatud koguriskikindlustuse kindlustuskaitse variandiga ehk kindlustuslepingu alusel kuulusid hüvitamisele äkiliste ettenägematute sündmuste tõttu kindlustatud esemele tekkinud varaline kahju (tingimuste 1/2010 p 4.7.1 ning märge kindlustuspoliisil nr XXX lk 1), hüvitas hageja Tallinnas XXX korter nr 11 taastamiskulud kokku summas 74 278,22 eurot ja tulekahju tagajärjel hävinenud koduse vara turuhinnahüvitise kokku summas 32 722,77 eurot, arvestades lepingujärgset omavastutussummat 191,73 eurot. 4) Politsei- ja Piirivalveameti 14.02.2013 kirja kohaselt on seoses 30.04.2011 toimunud tulekahjuga aadressil XXX, Tallinn alustatud kriminaalmenetlus nr 11230105886 ning eeluurimise käigus läbiviidud tulekahjuekspertiisi kohaselt asus tulekahjukolle esimese korruse korteris nr 9 tagumises magamistoas voodil. 5) Hageja esitas 10.08.2012 võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1, § 127 lg 4, § 128 lg 3, § 132 lg 1 ja lg 3 ja korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 alusel kostjale kui kahju põhjustanud korteri, asukohaga Tallinn XXX , omanikule tagasinõude 87 799,34 euro hüvitamiseks. Kostja vastas hagejale 24.09.2012 ja 22.11.2012 kirjadega, et keeldub hageja nõuet rahuldamast. Kostja leidis, et ta vabaneb vastutusest seoses vääramatu jõu esinemisega, kuna antud olukorras ei põhjustanud tulekahju korteriomanik. Tallinna linna omandis olnud korteri tulekahju põhjustas üürilepingu objektil viibinud isik. 6) Hageja leiab, et kostja vastutab kahju tekkimise eest ainusikuliselt KOS § 11 lg 1 p 1 alusel, kuna on rikkunud oma korteriomandi reaalosa korrashoidmise kohustust. Kostja korterist alguse saanud tulekahju ja kindlustusvõtja XXX korteriomandi kahjustumise vahel on põhjuslik seos. 7) Kostjal lasub korteriomandi korrashoiu kohustuse rikkumise vabandatavuse tõendamiskoormis. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole oma kohustuse rikkumise vabandatavust tõendanud. 8) Hageja tellis Ehitusekspertiisibüroo OÜ-lt Tallinnas XXX asuva korteri nr 11 kulumi ja taastamismaksumuse kohta eksperthinnangu ning hüvitas vastavalt eksperthinnangule

kindlustusvõtjale XXX korteriomandi taastamiskulud kokku summas 73 319,55 eurot, kahju suuruse kindlakstegemise kulud vastavalt Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvele summas 958,67 eurot ja koduse vara turuhinna hüvitise, arvestades kindlustuslepingujärgset omavastutussummat, kokku summas 32 722,77 eurot. VÕS § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist summas 107 000,99 eurot. 9) Hageja palub kohtul rahuldada hagi täielikult, mõista kostjalt hageja kasuks välja 107 000,99 eurot ning jätta kostja menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt kantud menetluskulud.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

10) Kostja palub kohtul jätta hageja nõue kostja vastu 107 000,99 euro kahju hüvitamiseks rahuldamata ning hageja menetluskulud jätta hageja kanda. Juhul kui kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud, taotleb kostja kohtult hageja nõutud kahjuhüvitise vähendamist mõistlikus ulatuses. 11) 15.02.2012 Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest kriminaalasjas nr 11230105886 tulenevalt toimus 30.04.2011 kella 5.19 paiku Tallinnas XXX majas tulekahju. Tulekahju sai alguse korterist nr 9, mille omanikuks oli kostja. Tulekahju tulemusena muutus elamiskõlbmatuks korter nr 11. Tulekahju tekkepõhjusena välistas Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo töötaja elektrilise põhjuse ning tõenäoliseks tulekahju põhjuseks hindas hooletu suitsetamise, kus sigareti termilisel mõjul süttis voodimadrats. 12) 10.08.2012 esitas hageja kostjale tagasinõude kahju nr XXX ja XXX hüvitamiseks. Tuginedes KOS § 11 lg 1 p 1, VÕS § 127 lg 4, § 132 lg 1, § 128 lg 3 paluti tasuda välja makstud kindlustushüvitis summas 87 799,34 eurot. 13) 24.09.2012 ja 22.11.2012 kirjas vastas kostja hagejale, et kahju nr XXX ja XXX nõue ei ole põhjendatud, sest rikkumine on vabandatav KOS § 11 lg 3 mõttes. 10.01.2014 kirjas on kostja täiendavalt selgitanud, et kahju hüvitamise tagasinõue summas 107 000,99 eurot ei ole põhjendatud, sest kostja mõjusfääris ei saanud olla tulekahjuga põhjustatud kahju ulatuse vähendamine. 14) Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt oli kostja XXX korteri omanik ajavahemikul 29.11.2005 kuni 22.05.2012 ja 22.11.2012 kuni 06.03.2013. See tähendab, et kostja ei ole enam korteri omanik, millest tulenes kahju hagejale. Kinnistusraamatu väljavõtte järgi on XXX korteri omanik XXXOÜ ﴾registrikood XXX﴿. Korteriomandiseaduses on kohustuste üleminek korteriomaniku omandajale otsesõnu sätestamata, kuid õiguse analoogiat kasutades on see põhimõte sätestatud korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 7 lõikes 3, mille kohaselt korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Seega vastutab uus omanik eelmise omaniku sissenõutavaks muutunud nõuete eest. 15) VÕS § 103 lg 2 kohaselt korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav. Korter nr 9 oli üürile antud pikka aega (üle 10.aasta) ja üürisuhte ajal ei laekunud kaebusi ning korterit kasutati heaperemehelikult. Kostja ei võinud eeldada ja arvestada sellega, et tema korteris põhjustatakse tulekahju. Kostja ei saanud kuidagi mõjutada olukorda ja tulekahju tekkimist tema korteris, mis toimus temast sõltumatutel asjaoludel. 16) Juhul kui kohus käesolevas vaidluses leiab, et hageja nõue on põhjendatud, taotleb kostja kohtult hageja nõutud kahjuhüvitise vähendamist mõistlikus ulatuses. 17) Käesoleval juhul tekkis kahju osaliselt kindlustusvõtja tegevusest VÕS § 139 lg 1 kohaselt.

Tulenevalt kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest põhjustas 30.04.2011 kella 5 paiku XXX, Tallinn asuvas hoones tulekahju tõenäoliselt hooletu suitsetamine korteri nr 9 magamistoa voodis. Ülekuulatud XXX üürniku ütlustest selgus, et alates aastast 1996 elavad kõnealuses korteris tema vanemad (sh vanem, keda määruse järgi kahtlustatakse hooletu suitsetamisega tulekahju põhjustamises). Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses XXX tulekahju põhjustamises kahtlustatava isiku abikaasa ütlustest nähtub, et tema kaasa suitsetas aeg-ajalt ka magamistoas akna all. Seetõttu kahjustatud isik majas elava hoolika isikuna oli teadlik või pidi olema teadlik kõrgeealise meesterahva suitsetamisest eluruumis, mis võib põhjustada ohtu varale. Teisisõnu kahjustatud isik ei pööranud võimalikule ohule tähelepanu ja jättis sellele reageerimata. Kahjustatud isik, kes oli kahju põhjustanud isiku naaber, ei ole juhtinud korteri nr 9 omaniku tähelepanu eluruumides toimunud suitsetamisele (VÕS § 139 lg 2). Informatsiooni edastamise korral korteri nr 9 omanikule ehk kostjale, oleks saanud kasutusele võtta ennetavaid meetmeid kahju ära hoidmiseks. Sealhulgas hoiatada üürniku, et tema poolt eluruumidesse paigutatud vanem (keda hiljem kahtlustati hooletu suitsetamisega tulekahju põhjustamises) lõpetaks magamistoas suitsetamise. Saab asuda seisukohale, et kahjustatud isiku tegevusetus ja XXX korteriomaniku tähelepanu juhtimata jätmine soodustas kahju tekkimist. 18) Tulekahju tagajärgi on XXX, Tallinn korteri osas hüvitatud suuremas mahus kui kahju ulatus ja mõju. 19) Juhul kui kohus leiab, et kostja vastutab kahju ees, palub kostja kohtul arvestada järgmist. Olukorras, kus kostja ei saanud tulekahju kiiret kustutamist mõjutada, ära hoides sellega kahju edasilevikut kahjustatud isiku korterisse, on kogu kahju hüvitise väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane ja vastuvõtmatu. Korteri nr 9 omaniku mõjusfääris ei saanud olla tulekahjuga põhjustatud kahju ulatuse vähendamine. Seejuures tulekahju tagajärjel muutus elamiskõlbmatuks kostjale kuulunud XXX korterid nr 9 ja 10, mis ei olnud kindlustatud. Ühtlasi on kostja kahjustatud isiku osas üles näidanud head tahet ja tasunud vastavalt 13.08.2012 avaldusele XXX hoone taastamiseks vajalike tööde (riigilõiv ja projekti tasu) eest 1223,10 eurot. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtuvalt on tulekahju põhjustamises kahtlustatav isik kõrges eas ja parandamatult haigestunud. Seega on hageja poolt nõutud kahjusumma edukas tagasinõudmine tulekahju põhjustamises kahtlustatavalt isikult ebatõenäoline. Juhul kui kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud, siis nõutud 107 000,99 euro suuruse kahjusumma vähendamine on mõistlik, sest seda vähem põhjustatakse majanduslikke raskusi endisele üürnikule, kellelt on hiljem õigus nõuda tagasi hagejale hüvitatud kahju.

KOHTU PÕHJENDUSED

20) Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. 21) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas ei ole pooled seaduses sätestatust erinevas tõendamiskoormise jaotuses kokku leppinud.

22) Käesolevas tsiviilasjas on tõenditeks järgmised dokumentaalsed tõendid:

määrus (tl 106-109), millest nähtub, et kriminaalmentelus alustati 30.04.2011.a karistusseadustiku 205 (asja rikkumine või hävitamine ettevaatamatusest) alusel seoses sellega, et 30.04.2011.a kella 05.19 paiku toimus Tallinnas, XXX majas tulekahju, mis sai alguse korterist nr 9, mille omanikuks on Tallinna linn. Tulekahju tulemusena muutus elamiskõlbmatuks korter nr 11, mille omanikuks on XXX. Tulekahjuekspertiisiaktis nr XXX sisalduvast eksperdiarvamusest nähtub, et 30.04.2011.a Tallinnas, XXX asuvas hoones toimunud tulekahju kolle asus esimese korruse korteri nr 9 tagumises magamistoas voodil, tõenäoliselt selle keskosa piirkonnas. Tule põhjustas lahtise tule allika termiline toime. Süüteallikas võis olla väikese võimsusega (nt hõõguv sigaretiots, tuletiku leek jms).

• • •

•

30.04.2011.a kella 05.19 paiku toimus aadressil XXX, Tallinn hoones tulekahju. Vastavalt kriminaalasja nr 11230105886 kohtueelsel uurimisel teostatud tulekahjuekspertiisiaktis nr XXX sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt asus tulekahju kolle esimese korruse korteri nr 9 tagumises magamistoas voodil. Tule põhjustas lahtise tule allika termiline toime. Süüteallikas võis olla väikese võimsusega (nt hõõguv sigaretiots, tuletiku leek jms). 30.04.2011.a seisuga oli Tallinnas, XXX asuva korteri nr 9 omanikuks Tallinna linn ning 30.04.2011.a kasutas kosjale kuuluvat korteriomandit üürilepingu alusel üürnik. 30.04.2011.a Tallinnas, XXX hoone tulekahju tulemusena muutus elamiskõlbmatuks XXX hoone korter nr 11, mille omanikuks on XXX. Kindlustusvõtja XXXja hageja XXXAS-i vahel oli sõlmitud kodukindlustuse leping korteri kindlustamiseks kindlustusperioodil 10.12.2010.a kuni 09.12.2011.a, kindlustuskoha aadressiga XXX, Tallinn. 22.06.2011.a esitas kindlustusvõtja XXXhagejale koduvarakindlustuse kahjuavalduse, mille kohaselt on 30.04.2011.a kella 05.00 ajal aadressil XXX, Tallinn tulekahju tõttu kahjustunud kindlustusvõtja vara. Hageja on kindlustusvõtjale XXX ́ile hüvitanud Tallinnas, XXX korteri nr 11 taastamiskulud kokku summas 73 319,55 eurot (12.12.2011.a 54117,90 eurot – tl 67; 31.10.2013.a 19201,65 eurot – tl 70) ja tulekahju tagajärjel hävinenud koduse vara turuhinnahüvitise kokku summas 32 722,77 eurot (14.07.2011.a 31553,49 eurot – tl 81; 25.07.2011.a 1169,28 eurot – tl 84), arvestades seejuures lepingujärgset omavastutussummat 191,73 eurot. Samuti on hageja hüvitanud Ehitusekspertiisibüroo OÜ-le arve alusel kahju suuruse kindlakstegemise kulud summas 958,67 eurot (tl 71-73).

24) Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on kohustatud hagejale kahju hüvitama ning juhul, kui kostja on kohustatud hagejale kahju hüvitama, siis kas hageja kahjuhüvitist tuleks vähendada mõistlikus ulatuses või mitte. Kohus käsitleb esmalt, kas hageja saab kostja vastu esitada kahju hüvitamise nõude (I), seejärel kas kostja on korteriomandiseaduse (KOS) § 11

lõikest 3 tulenevalt kohustatud oma kohustuste rikkumise eest vastutama (II) ning viimaks, kas kahju suurus on hageja poolt tõendatud ja põhjendatud (III). I 25) Antud asjas on leidnud tõendamist, et 30.04.2011.a kella 05.19 paiku toimus aadressil XXX, Tallinn hoones tulekahju, mis sai alguse XXX hoone esimeselt korruselt korteri nr 9 magamistoast (tl 20-22, 106-109). Tulekahju tulemusena muutus elamiskõlbmatuks XXX hoone korter nr 11, mille omanikuks on XXX. Kuna kindlustusvõtja XXXja hageja XXXASi vahel oli sõlmitud kodukindlustuse leping korteri kindlustamiseks (tl 7-21), siis hüvitas hageja kindlustusvõtjale XXX ́ile Tallinnas, XXX korteri nr 11 taastamiskulud kokku summas 73 319,55 eurot (12.12.2011.a 54117,90 eurot – tl 67; 31.10.2013.a 19201,65 eurot – tl 70) ja tulekahju tagajärjel hävinenud koduse vara turuhinnahüvitise kokku summas 32 722,77 eurot (14.07.2011.a 31553,49 eurot – tl 81; 25.07.2011.a 1169,28 eurot – tl 84), arvestades seejuures lepingujärgset omavastutussummat 191,73 eurot. Samuti on hageja hüvitanud Ehitusekspertiisibüroo OÜ-le arve alusel kahju suuruse kindlakstegemise kulud summas 958,67 eurot (tl 71-73). 26) VÕS § 492 lg 1 sätestab kindlustusjuhtumi puhul nõude ülemineku, sätestades, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna on leidnud tõendamist, et hageja kindlustusjuhtumi põhjustanud sündmus (tulekahju) sai alguse Tallinnas, XXX hoone korterist nr 9, siis VÕS § 492 lg 1 alusel läheb hagejale üle XXX ́ile ja Ehitusekspertiisibüroo OÜ-le hüvitatud kahju ulatuses (so 107 000,99 euro ulatuses) nõue XXX hoone korteri nr 9 omaniku vastu. 27) Kinnisturaamatu väljavõttest (tl 23-25) nähtub, et kostja oli Tallinnas, XXX korteri nr 9 korteri omanik ajavahemikul 29.11.2005.a kuni 22.05.2012.a ja 22.11.2012.a kuni 06.03.2013.a. Alates 06.03.2013.a on nimetatud korteri omanikuks XXXOÜ ﴾registrikood XXX﴿. Seega oli kindlustusjuhtumi põhjustanud sündmuse ajal, so 30.04.2011.a, Tallinnas, XXX asuva korteri omanikuks Tallinna linn. 28) Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et kostja ei ole kohustatud hagejale kahju hüvitama, kuna kostja hinnangul vastutab kahju hüvitamise eest uus korteri omanik. Kostja seisukoha järgi korteriomandiseaduses (KOS) on korteriomaniku omandajale kohustuste üleminek otsesõnu sätestamata, kuid õiguse analoogiat kasutades on see põhimõte sätestatud korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 3, mille kohaselt korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Seega leiab kostja, et uus omanik vastutab eelmise omaniku sissenõutavaks muutunud nõuete eest. Kohus sellise kostja käsitlusega ei nõustu. Kohtu hinnangul ei saa antud juhul lähtuda korteriühistuseadusest, mis vastavalt §-le 1 lg 1 sätestab korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused. Antud vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda korteriomandiseaduse regulatsioonist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11. detsembri 2013.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 (punktis 18) märkinud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. KOS § 10 lg 1 kohaselt võib korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. KOS § 11 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi

eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut. Eeltoodust tulenevalt oli kostja korteri omanikuna kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ning samuti oli kostja kohustatud tagama, et tema ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad eeltoodud kohustusi. II 29) Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kostja ei ole kohustatud hagejale kahju hüvitama, kuna rikkumine on vabandatav KOS § 11 lg 3 alusel. KOS § 11 lg 3 sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.12.2013.a lahendi nr 3-2-1-129-13 punktis 22 märgitu kohaselt on sisuliselt tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes, st korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata. 30) VÕS § 103 lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 31) Riigikohtu tsiviilkolleegium on 16. oktoobri 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-03 leidnud (sama seisukohta on korratud tsiviilasjas nr 3-2-1-64-06), et kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Samuti märkis kolleegium nimetatud lahendis, et mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida. 32) Kohus leiab, et kostja ei vabane korteriomanikuna oma kohustuste rikkumise eest vastutusest KOS § 11 lg 3 alusel, kuna rikkumine ei ole vabandatav. Kostja hinnangul ei võinud ta eeldada seda, et tema korteris põhjustatakse tulekahju, kuna Tallinnas, XXX asuv korter oli üürile antud pikka aega (10.a) ja üürisuhte ajal ei laekunud kaebusi ning korterit kasutati heaperemehelikult (tl 28-29). Kohus leiab, et kostjale kuuluvas korteris elava üürniku poolt tulekahju põhjustamine ei ole selline erakordne ja objektiivselt vääramatu sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda ja mida võiks nimetada vääramatuks jõuks VÕS § 103 ja KOS § 11 lg 3 tähenduses. Tegemist oli üürniku poolt põhjustatud sündmusega (tulekahjuga), mis oli hilisema sündmuse – kahjujuhtumi – põhjuseks, sest esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kostjal oli korteriomanikuna võimalik mitmel moel üürniku käitumist kontrollida ja mõjutada (esmalt näiteks tehes

ennetustööd tulekahju ärahoidmiseks, sh nt paigaldades üürikorterisse suitsuandureid või korteri omanikuna kontrollides nende korrasolekut; kokku leppida juba üürilepingus teatud piirangud üürikorteris tulekoldega ümberkäimisel; kontrollida üürnike harjumusi korteriomandi kasutamisel; otsustada üürilepingu sõlmimine ja/või lõpetamine üürnikuga vastavalt tema harjumustele, mis võivad mõjutada ülemääraselt teisi korteriomanikke jne). Seega on kohus arvamusel, et oleks olnud võimalusi, kuidas kostja oleks saanud kahju tekkimist ära hoida. Antud juhul leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud oma rikkumise vabandatavust KOS § 11 lg 3 järgi, mistõttu tulenevalt KOS § 11 lg 1 ja lg 2 vastutab kostja korteriomanikuna oma kohustuste rikkumise eest. III 33) Riigikohtu tsiviilkolleegium on 1. novembri 2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-91-06 (punktis 10) leidnud, et kahjuhüvitise ulatust reguleerivad KOS § 11 alusel nõude esitamise korral (nagu kõikide kahju hüvitamise juhtudel) võlaõigusseaduse 7. peatüki sätted. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kahjuhüvitist vähendatakse, kui kahju tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel

(VÕS § 139).

34) VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 alusel hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. VÕS § 132 lg 3 alusel kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. 35) Kostja on seisukohal, et kahju tekkis osaliselt kindlustusvõtja (XXX ́i) tegevusest ning kahjuhüvitist tuleb vähendada VÕS § 139 lg 1 alusel. Kindlustusvõtja oli kahju põhjustanud isiku naaber ning kostja arvates oleks ta majas elava hoolika isikuna pidanud olema teadlik või oli teadlik kõrgeealise meesterahva suitsetamisest eluruumis, mis võib põhjustada ohtu ka tema varale, seega ei pööranud kahjustatud isik võimalikule ohule tähelepanu ja jättis sellele reageerimata ning tema tegevusetus ja XXX korteri omanikule tähelepanu juhtimata jätmine soodustas kahju tekkimist. Kohus ei nõustu kostja eeltoodud käsitlusega ning kohtu hinnangul ei ole kostja kahjuhüvitise vähendamise nõue VÕS § 139 lg 1 alusel põhjendatud. VÕS § 139 lg 1 alusel kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata

ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kostja ei ole tõendanud, et kahju oleks tekkinud kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik (kindlustusvõtja XXX) vastutab. Samuti ei ole kostja tõendanud, et kindlustusvõtja oleks üldse teadnud, et XXX korteris nr 9 elav üürnik suitsetab üürikorteris. Vastupidiselt kostjale ehk korteri omanikule puudusid kindlustusvõtjal nimetatud asjaolu kontrollimiseks ka igasugused võimalused ning kohustused. 36) Kostja seab kahtluse alla, kas hageja esitatud kahju suurus on tõendatud ja põhjendatud, samuti leiab, et hageja ei ole kindlustusandjale kahju hüvitamisel arvestanud asja väärtuse vähenemist ehk on hüvitanud kasutatud asjad uue hinnaga. Samuti on kostja seisukohal, et kuna kahjustatud korteri (Tallinnas, XXX) väljaehitamisel ei ole järgitud 1997.a projekti täies mahus ning sellest on kõrvale kaldutud, siis võib väita, et tulekahju tagajärgi on XXX korteri osas hüvitatud suuremas mahus, kui kahju ulatus ja mõju ning projektist kõrvalekaldumisega on soodustatud tulekahjuga tekkinud kahju suurust. Kohtu hinnangul ei ole kostja eeltoodud seisukohad mingil viisil kostja poolt tõendatud. Hageja on tõendanud, et ta tellis 2011.a mais Ehitusekspertiisibüroo OÜ-lt Tallinnas XXX asuva korteri kulumi ja taastamismaksumuse eksperthinnangu. Vastava eksperdi hinnangu kohaselt hüvitas hageja kindlustusvõtjale XXX ́ile korteriomandi taastamiskulud kokku summa 73 319,55 eurot (tl 32-70). Samuti hüvitas hageja kindlustusvõtjale koduse vara turuhinna hüvitise, arvestades kindlustuslepingujärgset omavastutussummat, kokku summas 32 722,77 eurot (tl 74-84). Samuti on hageja hüvitanud Ehitusekspertiisibüroo OÜ-le arve alusel kahju suuruse kindlakstegemise kulud summas 958,67 eurot (tl 71-73). Kindlustusvõtjale kahju hüvitamisel on hageja lähtunud VÕS § 127 lg 1 ja § 132 sätetest. Hageja on kindlustusvõtjale koduse vara hüvitamisel lähtunud kahjustatud esemete nimekirjast (tl 74-79), kus esemetelt, mis tavapärases kasutuses kuluvad, on juba enne hüvitise maksmist hageja poolt arvestatud kulumit vastavalt eseme soetamisaastale. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud kahju olemasolu ning kahju suurus on igati põhjendatud VÕS § 127, § 128 ja § 132 kohaselt. 37) Kostja hinnangul olukorras, kus kostja ei saanud tulekahju kiiret kustutamist mõjutada, ära hoides sellega kahju edasilevikut kahjustatud isiku korterisse, on kogu kahjuhüvitise kostjalt väljanõudmine äärmiselt ebaõiglane ja vastuvõetamatu. VÕS § 140 lg 1 alusel võib kohus kahju hüvitamist piirata, vähendades kahjuhüvitist, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Antud juhul leiab kohus, et kostja kahju hüvitamise piiramine ei ole VÕS § 140 lg 1 alusel põhjendatud, kuna kostja pole tõendanud VÕS § 140 lg 1 sätestatud aluseid, mis võimaldaks kohtul VÕS § 140 lg 1 kohaldada. 38) TsMS § 461 lg 2 alusel, kui otsuse kohaselt on võlgnikuks Eesti Vabariik või kohaliku omavalitsuse üksus, tuleb kohtuotsus täita hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse jõustumise ajast alates, välja arvatud juhul, kui otsus kuulub viivitamatule täitmisele või otsus näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus leiab, et TsMS § 461 lg 2 kohaselt tuleb käesolev kohtuotsus täita hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse jõustumise ajast alates. Menetluskulud 39) TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, mistõttu kannab käesoleva asja menetluskulud täies ulatuses kostja.

40) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 41) Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 alusel lisatakse avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.