J.KOORTI TN. 18 KORTERIÜHISTU hagi LM vastu võla saamiseks Harju Maakohtu 14.07.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J.KOORTI TN. 18 KORTERIÜHISTU apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1 896.76 eurot
Istugi toimumise aeg
15.12.2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja J.KOORTI TN. 18 KORTERIÜHISTU (registrikood 80004785), lepinguline esindaja Karmo Lebedev Kostja LM (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 14.07.2014 otsus osaliselt ja teha uus otsus, millega rahuldada hageja nõue osaliselt. Muuta menetluskulude jaotust.
2.Rahuldada hageja hagi osaliselt ja mõista välja LM-lt põhivõlg 614.20 eurot ja viivised kohtuotsuse tegemise aja seisuga 298.45 eurot, edasi 0.07 % päevas tasumata põhivõlalt J.KOORTI TN. 18 KORTERIÜHISTU kasuks.
3.Jätta rahuldamata hageja nõue kostja vastu 604.09 euro ulatuses.
Lõpetada menetlus hageja hagis kostja vastu põhivõla 12.48 euro nõudes ja viivise 462.93 nõudes.
5.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 57 % ulatuses kostja ja 43 % ulatuses hageja kanda. Edasikaebe kord
Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja Tallinnas, Koorti 18 asuva korteriomandi nr XX omanik. Alates 2009 märtsist on kostja jätnud täielikult või osaliselt tasumata hageja igakuiselt esitatud arved majandamiskulude ja tarbitud teenuste (kommunaalkulud) eest. Kostja võlgnevus hageja ees on 18.03.2013 seisuga 1151.98 eurot, mida hageja tõendab koondarvestusega esitatud arvetest, makstud summadest ja viivistest perioodil 2009-2013. Võlgnetavale summale on lisandunud viivised suuruses 0.07% võlgnetavast summast päevas kokku 462.93 eurot. Hageja on esitanud kostjale korduvalt meeldetuletusi võlgnetava summa tasumiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1151.98 eurot, viivise 462.93 eurot ja viivise alates hagiavalduse esitamisest põhivõlgnevuselt 0.07% päevas. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vaidlustas remondifondi tasumise kohustust summas 117.20 eurot, krediidi tasumise kohustust summas 816.42 eurot, juhatuse liikme tasu eest maksmise kohustust summas 284,67 eurot ja tasumise kohustust küttekuluarvesti eest summas 12.48 eurot. Harju Maakohtu 09.12.2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-79010 tuvastati korteriühistu üldkoosoleku 28.09.2008 otsuse tühisus, millega määrati ühistu esimehele tasu 400 krooni kuus (neto), autokompensatsiooni 200 krooni kuus koos arvestuse pidamisega ja ühekordne tasu 10 000 krooni. Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2010 otsusega jäeti Harju Maakohtu otsus muutmata. Seega puudus korteriühistu üldkoosoleku poolt kehtestatud juhatuse liikmete tasustamise kord ja juhatuse esimehele töötasu maksmise alus. 02.03.2009 sõlmisid kostja ja hageja kokkuleppe, millega kinnitati kostja soojusenergia eest tasumise kord. Kokkuleppes puudub kostja kohustus tasuda 0.42 eurot kuus MESA küttekulujaoturi kasutamise eest, kuna kostja korteris ei toimunud soojussüsteemi renoveerimist ja MESA jaoturite paigaldamist. Täiendavalt esitas kostja aegumise vastuväite 2009 tekkinud nõuete suhtes. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vaidlus puudus selles, et kostja on Tallinnas, Koorti 18 asuva korteriomandi nr XX omanik ja hageja tegeleb Koorti 18 elamu majandamisega. Hageja nõuab hagis kommunaalteenuste eest tasumist perioodil märts 2009 – veebruar 2013. TsÜS § 154 tulenevalt on hageja 2009 esitatud nõuded aegunud ja vastavatest arvetest tulenev nõue tuleb jätta rahuldamata.
28.09.2008 otsusega on hageja üldkoosolek kehtestanud remondifondi suuruseks maist septembrini 5,1 krooni/m2 ja oktoobrist aprillini 2,1 krooni/ m2. 31.03.2010 üldkoosoleku otsusega kehtestati remondifondi suuruseks maist septembrini 2010 7,10 krooni/m2 ja oktoobrist 2010 aprillini 2011 5,50 krooni/m2. Ka selle üldkoosoleku otsuse kehtivuse osas vaidlus puudub. 31.03.2010 üldkoosoleku otsus ei kehti tagantjärgi ega puuduta maist 2010 eelnevat perioodi. Remondifondi kehtestamiseks on vajalik üldkoosoleku otsus (MTÜS § 19 lg 1 p 8) Ka hageja põhikirja p 41 ap 14 kohaselt kuuluvad maksete tasumisega seonduvad otsused üldkoosoleku pädevusse. Majandustegevuse aastakava (prognoosi) eesmärk ei ole asendada üldkoosoleku otsuseid, selle ülesanne on planeerida ühistu majandamist. Sel põhjusel puudus hagejal alus nõuda kostjalt remondifondi eest 28.09.2008 otsusega kindlaksmääratud tariifidest suuremat summat. Hageja kostja arvutusi matemaatilises mõttes ei vaidlusta. Seega hageja nõue remondifondi osas summas 117,20 eurot on põhjendamatu. Hageja üldkoosolek on 24.07.2007 otsustanud elamu küttesüsteemi renoveerimiseks laenu võtta ning selle otsuse poolt ei ole hääletanud kõik korteriomanikud. Maakohus viitas Riigikohtu lahendile3-2-150-11 ja leidis, et küttesüsteemi väljavahetamiseks laenu võtmine nõuab AÕS § 74 lg 1 alusel kõigi korteriomanike nõusolekut. Käesoleval juhul kõigi korteriomanike nõusolek puudub ning seetõttu ei ole kostjal kohustust tasuda laenu tasumise eest 816,42 eurot. Nõue kostja vastu ei saa tulla ka alusetust rikastumisest, sest kostja korteris ei ole küttesüsteemi vahetatud. Samuti ei ole üldkoosolek eraldi otsustanud juhatuse liikme tasu küsimust. Tegemist on kõiki korteriomanikke puudutava varalise küsimusega, mida tulnuks üldkoosolekul otsustada. Kohtu hinnangul võisid korteriomanikud eeldada, et valitud juhatuse liikmed teostavad oma ülesandeid tasu saamata, sest see on korteriühistutes tavapärane ning ka antud ühistus teostavad enamus juhatuse liikmeid oma ülesandeid tasuta. Ühistu põhikirja järgi kuulusid korteriomanikke puudutavad maksed üldkoosoleku pädevusse ning majandustegevuse aastakava (prognoos) ei asenda üldkoosoleku otsuseid. Seega 29.04.2009 üldkoosoleku otsustest ei tulene korteriühistu liikme kohustust tasuda juhatuse liikme tasu ja kulusid. 28.05.2009 üldkoosolek on otsustanud määrata juhatuse liikmega sõlmitavas lepingus ühingu esindaja ning teha lepingu tekst teatavaks kõigile ühistu liikmetele pannes selle trepikoja infotahvlile (II kd, t lk 33-34). Ka sellest otsusest ei nähtu juhatuse liikme tasu küsimuse otsustamist. 31.03.2010 üldkoosolekul ei ole antud küsimust samuti otsustatud, kinnitatud on 2010 majandustegevuse prognoos (milles sisalduvad juhtimiskulud) (II kd, t lk 38, 84), kuid ka see prognoos ei kehtesta eeltoodud põhjustel korteriomanikele kohustusi. Seetõttu puudub kostjal nende kulude kandmise kohustus KÜS § 13 lg 4 mõttes. Kostja vastav vastuväide summas 284,67 eurot on põhjendatud. Hageja kinnitas kohtuistungil, et küttekulujaoturi kulude tasumise kohta üldkoosoleku otsust ei ole. Samuti puudus vaidlus selles, et kostja korteris küttekulu jaotur, mille eest tasu nõutakse, puudub. Seega ei osuta hageja kostjale teenust, mille eest raha nõuab. Kostjal puudub kohustus tasuda küttekulujaoturi eest 12,48 eurot. Kuivõrd kohus ei rahulda hageja põhinõuet, ei saa hagejal olla ka viivisenõuet. Apellatsioonkaebus
4.Hageja palub tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata hageja põhinõue kostja vastu summas 1139,50 euro ja viiviste väljamõistmiseks. Teha uus otsus, millega hagi apellatsioonkaebusega kaevatavas osas rahuldada. Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohus leidis ekslikult, et hageja nõuded seoses 2009 arvetega on aegunud. Kostja kohustus tasuda korteriühistule majandamiskulusid tuleneb otseselt seadusest. Seetõttu on hageja poolt esitatud nõuetele kohaldatav TsÜS § 149, seega nõuded on esitatud õigeaegselt. Õige ei ole kohtu seisukoht, et enne 2010 maid vastuvõetud majandustegevuse aastakava eksisteerib otsus majanduskulude kindlaksmääramiseks üksnes 2008 aastast, millele hageja nõue aga rajaneda ei saa. Hageja on esitanud 28.04.2009 üldkoosoleku otsuse, mille raames on kinnitatud majandustegevuse aastakava 2009 aastaks. Nimetatud üldkoosolekule otsusele on lisatud ka majandustegevuse aastakava, mis kannab küll nimetust majandustegevuse prognoos 2009. Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata küttesüsteemi renoveerimiseks seotud laenukulude nõude summas 816,42 eurot. Korteriühistu pädevuses ei ole häälteenamusega otsustada mitte üksnes vajalike kulude tegemist TsÜS § 63 p 1 mõttes. Eelkõige KÜS § 151 lg 2 kolmandat lauset arvestades tuleb KÜS § 13 lg-t 4 tõlgendada selliselt, et häälteenamusega võib otsustada ka kulutuste tegemise elamule, mida võib pidada kasulikeks TsÜS § 63 p 2 mõttes. Kuna keskküttetorustiku asendamist saab pidada tehnosüsteemi asendamiseks KÜS § 151 lg 2 mõttes, on see remondina häälteenamusega lahendatav ka siis, kui tegemist ei ole vajaliku kulutusega TsÜS § 63 p 1 mõttes. Hageja koostatud ja üldkoosolekul vastuvõetud majandustegevuse aastakava juhatuse liikme tasu osas vastab KÜS § 15 lg-s 1 sätestatud tingimustele (mis kohustab hagejat makstavat tasu majandustegevuse aastakavas kajastama). Samuti vastas majandustegevuse aastakava ka KÜS § 151 tingimustele, kuivõrd juhatuse liikmele makstava tasu jagamisel ei võetud vastu nimetatud sättest erinevat korda ning selles oli näidatud maksete suurus kokku ja selle jagunemine liikmete vahel. Pärast juhatuse liikme lepingu sõlmimist on tasu fikseeritud samadel põhimõtetel igaaastaselt vastuvõetava majandustegevuse aastakavaga. Arvestades, et KÜS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse MTÜS-s sätestatut üksnes KÜS-ga reguleerimata osas ning arvestades seejuures, et MTÜS § 281 lg 1 ja 2 ei kehtesta KÜS-st erinevat regulatsiooni võrreldes KÜS §-des 15 ja 151 kirjapanduga, on järeldus nn iseseisva ehk korteriühistu majandustegevuse aastakavast eraldiseisva otsuse vastuvõtmisest põhjendamatu. Eeltoodud sätetest lähtuvalt oleks nn eraldiseisva otsuse vastuvõtmine vajalik üksnes juhul, kui tasu määramisel ja selle jaotamisel kaldutaks kõrvale seaduses ja/või põhikirjas nimetatud majandamiskulude jagamise alustest (nt otsustataks tasu maksta mitte ruutmeetripõhiselt vaid korteri arvu põhiselt vms). Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. I
7.Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: - Kostja on vaidlusaluses elamus asuva korteri omanik ja hageja on elamut majandav korteriühistu; - Kostja on hageja liige.
Juhatuse esimehe tasu on otsustatud hageja 29.04.2009, 28.05.2009 ja 31.03.2010 üldkoosolekud majandusaasta kava kinnitamisega, tingimused on kirjas käsunduslepingus; Hageja remondifond on kinnitatud kostja 31.03.2010 üldkoosoleku otsusega, kus kinnitati majanduskava, milles remondifondi suuruseks oli 6.75 kr/m2, alates 2010 keskmiselt 6.16 kr/m2. Hageja liikmete üldkoosoleku 24.07.2007 otsused keskküttetorustiku vahetuseks laenu võtmise kohta, laenusumma tagasimaksete korterite vahel proportsionaalselt jagamise kohta 3.40 kr/m2 on kostjale kohustuslikud; Kostja vastuseis küttesüsteemi renoveerimisele ja laenuotsusele ei saa olla aluseks nõude rahuldamata jätmisele, üldkoosolek ei ole otsustanud vabastada kostja liikmeid, kes renoveerimisega ei nõustunud, laenu tagasimaksmisest.
9.Kostja tugineb vaidluses põhiliselt järgmistele vastuväidetele: - Hageja liikmete üldkoosolekuid ei ole kehtivalt vastu võtnud otsuseid keskküttesüsteemi renoveerimise (vahetamise), juhatuse liikme tasu maksmise, remondifondi ja laenu kohta. Küttesüsteemi renoveerimiseks laenu võtmine ei olnud 24.07.2007 üldkoosoleku pädevuses. - Hageja nõuded, sh viivise nõue, 2009 aasta eest on aegunud. II
10.Maakohus tuvastas õigesti, et hageja nõue hõlmab perioodi märts 2009 – veebruar 2013. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, et hageja nõuded 2009 aasta osas on aegunud. Samuti on õige maakohtu seisukoht, et juhatuse liikme tasu ja remondifondi kõrgendatud määra ei ole hagejal õigus nõuda. Maakohus on selles osas kohaldanud õigesti materiaalõigust, ringkonnakohus järgib maakohtu põhjendusi ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6).
11.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus ei ole tuginenud otsuses majandustegevuse aastakava valele pealkirjale, vaid on leidnud, et remondifondi maksete suurendamiseks 28.09.2008 otsusega kindlaksmääratust suuremas summas pidanuks toimuma vastava üldkoosoleku otsusega. Üldkoosoleku läbiviimisel pidanuks vastav küsimus esinema üldkoosoleku päevakorras ja seda tulnuks eraldi majandusaasta kava kinnitamisest hääletada. Majandusaasta kava hääletamise päevakorda panemine ei täida ühistu liikme informeerimiskohustust sellest, et muudetakse vastavaid tariife. Maakohus on seejuures õigesti viidanud ka MTÜS § 19 lg 1 p-s 8 ja hageja põhikirja p 41 ap-s 14 sätestatule, mille kohaselt kuuluvad maksete tasumisega seonduvad otsustused üldkoosoleku pädevusse. Nii majandustegevuse aastakava kinnitamine kui uute tariifide kehtestamine kuuluvad eraldi üldkoosoleku pädevusse (vastavalt põhikirja p 41 ap 4 ja 14). Asjas puuduvad tõendid, et hageja üldkoosolek oleks võtnud vastu otsuse varasemaga võrreldes kõrgemate tariifide kehtestamiseks. Hageja liikmete üldkoosolek ei ole kiitnud heaks ka tagantjärgi vastavate tariifide kehtestamist.
12.Hageja poolt viidatud Riigikohtu lahendis 3-2-1-89-13 toodud seisukohad ei ole ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas kohaldatavad, kuna otsus käsitleb ettenägematute kulutuste (õigusabikulude) kandmist. Riigikohus on nimetatud lahendis väljendanud seisukohta, et korteriühistu liikmete üldkoosolek võib otsustada KÜS § 15 lg 1 p 1 ja KÜS § 151 alusel lisaraha kogumise lisaks juba teadaolevatele (majandustegevuse aastakava järgi otsustatud) kulutuste katmisele ka ettenägematuteks juhtudeks või tagantjärele heaks kiita üldkoosoleku otsusega (majandustegevuse aastakava vastuvõtmisel) varem kantud, kuid varasemas majanduskavas mitteettenähtud kulutuste tegemise. Majanduskavas määratakse, mis liiki kulutusi korteriühistu võib majandamiskuludena teha ja missuguste majandamiskulutuste hüvitamist võib korteriühistu liikmetelt nõuda. Nimetatust ei saa
järeldada, et perioodiliste kommunaalkulude tariifide muutmine käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades on võimalik majandusaasta kava kinnitamisega.
13.Samal põhjusel ei saa ka juhatuse liikme tasu kehtestada majandustegevuse aastakavaga. Ringkonnakohus juhib tähelepanu asjaolule, et ka juhatuse liikme tasustamise aluste ja korra kehtestamine on eraldi hageja põhikirja punktina üldkoosoleku pädevuses (hageja põhikirja p 41 p 8). III
14.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väited küttesüsteemi renoveerimisega seotud kulutuste väljanõudmiseks. Korteriomanikud võivad elamu valitsemise ja kasutamise korraldamisel sõlmida igasuguseid kokkuleppeid, mille kehtivust saab hinnata tehingu kehtivuse üldiste sätete järgi (KOS § 8 lg 1, § 12 lg 1 ja § 16 lg 1, TsÜS § 84 jj). Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud (KÜS § 13 lg 4).
15.Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse (KOS § 1 lg 2 ja § 2). Pooled ei vaidle selle üle, et korteriomanikud ei ole keskküttetorustiku vahetamises ja selleks laenu võtmises kokku leppinud, vaid otsuse on teinud korteriühistu liikmete üldkoosolek häälteenamusega. Asjas on esitatud kaks erinevat 24.07.2007 aastal toimunud koosoleku protokolli (II kd, tl 39-40 ja tl 70, tõlge tl 76-77). Ringkonnakohus peab neist usaldusväärsemaks kostja 03.06.2014 menetlusdokumendiga esitatud protokolli (II kd, tl 70, tõlge tl 76-77), sest sellel on lisaks hageja juhatuse liikme I. Andrejevi allkirjale ka teiste isikute allkirjad ja hageja pitsati jäljendid. Vaidlust ei olnud selles, et majas on 64 korterit. 24.07.2007 koosolekul on protokollist nähtuvalt osa võtnud 38 ühistu liiget, neist 24 on hääletanud küttesüsteemi renoveerimiseks laenu võtmise poolt. Seega on otsus vastu võetud hageja liikmete üldkoosoleku lihthäälteenamusega.
16.Pooled vaidlevad, kas hageja liikmete 24.07.2007 üldkoosoleku otsused on kostjale kui hageja liikmele siduvad. Ringkonnakohtu hinnangul pidi maakohus selleks hindama järgmisi asjaolusid: - Kas otsustatud küsimuse lahendamine oli hageja üldkoosoleku pädevuses, st kas on otsustatud on elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajaliku toimingu tegemine või majandamiskulude kandmine; - Kas otsuse võis võtta vastu häälteenamusega ja kas otsus on vastu võetud ettenähtud häälteenamusega; - Kas otsus kehtib (ei ole tühine või kehtetuks tunnistatud KÜS § 13 lg 3 alusel).
17.Majandamiskulud on mh korteriühistu vajalikud kulud elamu hoolduseks ja remondiks (KÜS § 151 lg 1). Eluruumi hoolduseks loetakse KÜS § 151 lg 2 I lause järgi töid, millega mh hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras, eluruumi remondiks aga KÜS § 151 lg 2 II lause järgi ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemida või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib KÜS § 151 lg 2 III lause järgi tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada lisaseadmeid. Korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on elamu tehnosüsteemide korrashoidmine (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-76-04, p 25 või 3-2-1-38-05, p 18).
18.Riigikohus on leidnud seetõttu, et korteriühistu pädevuses ei ole häälteenamusega otsustada mitte üksnes vajalike kulude tegemist TsÜS § 63 p 1 mõttes. Eelkõige KÜS 151 lg 2 III lauset arvestades tuleb KÜS § 13 lg-s 4 sätestatut tõlgendada selliselt, et häälteenamusega võib otsustada ka kulutuste tegemise elamule, mida võib pidada kasulikeks TsÜS § 63 p 2 mõttes. See ei tähenda, et
häälteenamusega saaks otsustada kõigi kasulike kulutuste tegemist, vaid kulutused peavad mahtuma KÜS 151 järgsete kulude hulka. Kuna keskküttetorustiku asendamist saab pidada tehnosüsteemi asendamiseks KÜS 151 lg 2 mõttes, on see remondina häälteenamusega lahendatav ka siis, kui tegemist ei ole vajaliku kulutusega TsÜS § 63 lg 1 mõttes (Riigikohtu lahend 3-2-1-116-11, p 29). Seetõttu oli keskküttetorustiku vahetamise ja selleks laenu võtmise küsimuses pädev hageja üldkoosolek ja seda võis otsustada koosolekust osavõtjate häälteenamusega. Puudub vaidlus, et kostja ei ole nõudnud otsuse tühistamist, otsust ei ole kehtetuks tunnistatud.
18.Ringkonnakohus lähtub nõude rahuldamisel järgnevast arvutuskäigust. Kostjale kuuluva korteri suurus on vaidlustamata asjaolude kohaselt 76.4 m2. Keskküttesüsteemi renoveerimiseks võetud laenu osamakse suurus on 0.2173 eurot/ m2. Ühe kuu võlgnevus on seega 0.2173 x 76.4 = 16.60 eurot. Arvestades, et hageja nõue on 2009 aasta osas aegunud, on hagejal õigus nõuda tasu perioodi jaanuar 2010 – veebruar 2013 eest, so 37 kuu eest. 16.60 x 37 = 614.20 eurot. Lõppkokkuvõttes kuulub hageja nõue rahuldamisele osaliselt 614.20 euro ulatuses ja jääb rahuldamata 202.22 (laen) + 284.67 (juhatuse liikme tasu) + 117.20 (remondifond) = 604.09 eurot. Kuna hageja nõue on suunatud raha maksmise kohustuse täitmisele, on nõude rahuldamise aluseks VÕS § 108 lg 1. IV
19.Seoses hageja poolt nõudest loobumisega küttekulujaoturi kasutamise eest lõpetab ringkonnakohus menetluse 12.48 euro ja sellele lisanduva viivise nõudes. Samuti loobus hageja kuni hagi esitamiseni arvestatud viivise 462.93 nõudest ja palus arvestada viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Tulenevalt TsMS § 367 II lausest mõistab kohus seda kui hageja nõuet mõista välja viivis kuni otsuse tegemiseni kindla summana, edasi protsendina põhinõudest. Võlgnevuse 614.20 eurot tasumisega on hageja viivitanud alates hagi esitamisest 28.03.2014 kuni kohtuotsuse tegemiseni 23.12.2014 kokku 635 päeva. KÜS § 7 lg 4 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0.07 % maksmata jäänud summalt päevas. Viivise summa päevas on 0.47 eurot. 635 x 0.47 = 298.45 eurot.
20.Kokkuvõttes loobus hageja nõudest 475.41 euro ulatuses. Hageja allesjäänud põhivõlgnevuse nõudest 1 151.98 -12.48 = 1 139.50 eurot jääb rahuldamata 525.30 eurot. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja nõude ligikaudu 57 % ulatuses. Eelnevast tulenevalt jäävad menetluskulud maakohtus 57 % ulatuses kostja ja 43 % ulatuses hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Apellatsioonimenetluse kulud jaotab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise ja hageja osalise nõudest loobumise tõttu samamoodi (TsMS § 168 lg 4 ja § 171 lg 1).
21.Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.