Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Sisulised asjaolud ja menetlusosaliste esitatud väited OÜ Alahaar esitas kohtule 23.10.2014 võlgniku pankrotiavalduse, milles palus algatada tema pankrotimenetlus. Avalduse, sellele lisatud maksejõuetuse põhjuste seletuse ning võlanimekirja kohaselt oli 2008.aastal asutatud osaühingu põhitegevuseks üüripinnal ja üüritud seadmetega saematerjalide tootmine ja müük. Üüripinna ja seadmete omanikuga (AS Essenta) tekkisid vastuolud ja kohtuvaidlus, mis lõpetas võlgniku majandustegevuse ja tõi 2013.aastal kaasa negatiivse kohtulahendi (võlg õigusabikulude katteks summas 13 660.77 EUR). Varasid ettevõttel ei ole, tervendamine ei ole võimalik ning maksejõuetus on alaline. Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja määras 28.10.2014 määrusega ajutiseks pankrotihalduriks (edaspidi haldur) Andrus Õnniku. Kohtuistungil 27.11.2014 võlgnikku ei osalenud, oma 19.11.2014 taotluses (milles palus asi temata läbi vaadata) kinnitas võlgniku juhatuse liige Raavo Raadik nõusolekut halduri aruandes tooduga ning nõustus enda määramisega dokumentide hoidjaks. Halduri aruande ja tema poolt kohtuistungil selgitatu kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on halduri tuvastatuna võlgu 15 181.77 EUR väärtuses, millest enamiku (13 620.50 EUR) moodustab Vismaior Õigusbüroo OÜ nõue kohtulahendiga väljamõistetud õigusabi kulude näol. Summale lisanduvad ka täitemenetluse kulud üle 1500 euro suuruses summas. Võlgnik (esialgse ärinimega Esteimer Grupp OÜ) tegutses alates 2008.aasta lõpust ca 3 aastat, põhiliseks tegevusalaks oli sõiduautode ja väikebusside rentimine ja kasutusrent. Võlgnik tegutses üüripinnal ning pärast üüripinna omaniku vahetumist tekkisid vastuolud uue omanikuga, kellega kohtuvaidluse tulemusel kaotas võlgnik kasutusõiguse üüripinnale ning tekkis võlgnevus õigusabikulude osas. Haldur on välja selgitanud, et võlgnik tegutses ka saematerjalide tootmise ja müügiga, samuti soetas ja müüs transpordivahendeid, kuid tänaseks puudub võlgnikul igasugune vara (on vaid maksude ettemaks 4.15 EUR). Haldur ei välista, et pankroti väljakuulutamisel võiks kaaluda vähemalt kahe soetatud ja müüdud sõiduki tagasivõitmist, kuid selleks puudub pankrotipesas vara. Viimane majandusaasta aruanne esitati äriregistrile 2012.aasta kohta hilinenult 2014.a juunis. Olemasoleva küllalt napi info põhjal ei saa haldur väita, et võlgniku tegevuses esineks kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu – 2014.aastal selgunud tasumisele kuuluvate õigusabikulude suurus. Tervendamise võimalusi haldur ei näe. Haldur on arvamusel, et võlgnik on pankrotisituatsioonis ning kui keegi võlausaldajatest, võlgnik ise või kolmas isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotimenetluse kuludeks piisavaid

2 (4)

Tsiviilasi nr 2-14-59605 vahendeid, tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu ning määrata halduri tasuks 397 eurot riigi vahenditest. Kulude hüvitamist haldur ei taotle. Halduri taotlusel ning pankrotiseaduse (PankrS) § 30 lg 1 ja 2 alusel tegi kohus 27.11.2014 määruse, milles andis asjast huvitatud isikutele võimaluse hiljemalt 11.12.2014 tasuda kohtu deposiitkontole 2500 eurot pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Nimetatud tähtpäevaks keegi kohtu nõutud summat ei tasunud. Kohus on omal algatusel võtnud asja materjalide juurde Pärnu Maakohtu 07.01.2014 määruse tsiviilasjas nr 211-63691, millega määrati, et võlgnikult tuleb menetluskuludena AS Essenta kasuks välja mõista 13 660.77 EUR. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, kuulanud ära halduri seisukoha, arvestades võlgniku nõustumist nendega ning uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul puudub igasugune vara pankrotimenetluse kulude katteks, seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 nimetatud asjaolud. Nimetatud sätte järgi lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sh puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võimalikud tagasivõidetavad tehingud (kahe omandatud sõiduki müük) on toimunud 2012. ja 2013.aastal, kuid täpsemat infot tehingute asjaolude kohta ei ole. Sellises olukorras, ning arvestades, et ei võlgnik, võlausaldaja ega kolmas isik, ei ole tundnud pankrotimenetluse vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu pakutud summa deposiiti, ei ole mõistlik pankrotihaldurile kohustuse panemine tehingute asjaolude selgitamiseks. Pankrotimenetlus peab siiski tuginema võlausaldajate initsiatiivile ning pankrotihaldur ei peaks tegema tööd, mille eest ei ole temale tasu maksta võimalik. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on maksejõuetu ning pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas – selle läbiviimiseks puuduvad vahendid. Kohus on halduri abiga välja selgitanud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku enda pankrotiavalduse puhul tuleb seda tulenevalt PankrS § 31 lg 4 sätetest eeldada. Võlgniku võlakohustused moodustavad üle 15 000 euro, varad aga puuduvad. Maksejõuetuse selge ja otsene põhjus on kaotatud kohtuvaidlus üürileandjaga tsiviilasjas nr 2-11-63691, seega on maksejõuetuse aluseks muud põhjused PankrS § 22 lg 5 mõttes. Töötajaid või töölepingu alusel saadaolevaid tasusid, mida ei ole töötajaile makstud, võlgnikul ei ole. Käesoleva asja menetluse lõpetamiseks tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade, panna ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerimise lõpetamine ja kustutamine äriregistrist PankrS § 29 lg 8 1. lause järgi, misjärel vabastada ajutine haldur tema kohustustest. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 määrata senine juhatuse liige Raavo Raadik tema nõusolekul. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus sellisel juhul halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise x euro ulatuses (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks) riigi vahenditest.

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-14-59605 Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu väljamõistmiseks riigilt just nimetatud summas. Haldur küll märgib, et vastavalt tehtud tööle ja selleks kulutatud ajale (x tundi a x eurot, ajakulu sisuline jaotus on halduri poolt välja toodud) oleks tema õigeks tasuks x eurot, kuid palub võlgnikul vahendite puudumist teades lähtuda seaduses sätestatud riigi maksimaalsest toetussummast. Seega tuleb vastavalt halduri taotlusele ja lähtudes PankrS § 23 lg 4 sätetest kinnitada ajutise halduri tasuks x eurot. Võlgniku tasutud riigilõiv tuleb jätta tema enda kanda. Kohus leiab, et tasu suuruse aluseks võetud tunnihind (maksimaalne oleks 96 eurot) on mõistlik, kohtul ei ole kahtlust viidatud ajakulus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.