Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-14-12562 ajutise halduri tasu ja kulud hüvitada menetlusabi andmise tõttu summas 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot riigi vahenditest.

ASAJOLUD

21.03.2014 esitas võlausaldaja XXX avalduse XXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt tuleneb võlgniku võlgnevuse võlausaldaja ees töölepingust ja moodustab kokku 8 703.47 eurot (mõistetud võlgnikult välja võlausaldaja kasuks ka tsiviilasjas nr 2-12-50262 kohtuotsusega) ning 1 779.90 eurot, mis tuleneb võlgniku menetluskuludest eelmärgitud tsiviilasjas (samuti vastavas tsiviilasjas võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõistetud). XXXOÜ ei ole 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist kohtuotsustega märgitud kohustust täitnud. Kohtutäitur Mati Kadak algatas 19.12.2013.a.täitemenetluse nr 008/2013/3089 XXX avalduse alusel. Kohtutäituri büroo 19.03.2014 teate kohaselt ei ole täitemenetluse käigus kolme kuu jooksul saadud võlausaldaja nõudeid rahuldada, kuna võlgnikul puudub vara. Harju Maakohus on oma 26.03.2014 kohtumäärusega võtnud pankrotiavalduse menetlusse ja pidanud eelistung ajutise halduri nimetamise otsustamiseks 04.09.2014. Eelistungile ilmus võlausaldaja. Võlgnik istungile ei ilmunud. 18.09.2014 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Kauri Rattus’e, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 28.10.2014 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot. 03.11.2014 kohtumäärus on väljastatud menetlusosalistele, samuti avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.11.2014. Seisuga 02.12.2014 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANDE ANDMED

Ajutine haldur kontrollis võlgniku varaliste õiguste ja kohustuste seisukohalt kõiki kättesaadavaid ning tähtsust omavaid dokumente. Ajutine haldur tutvus võlgniku senist tegevust puudutavate kättesaadavate dokumentidega.

2-14-12562

Samuti tegi ajutine haldur järelepärimised Maksu- ja Tolliametile, Maanteeameti liiklusregistrile, kinnistusosakondadele ning Eesti Väärtpaberite Keskregistrile ja samuti krediidiasutustele võlgniku rahalistest vahenditest teadasaamiseks ja võlgade seisundi selgitamiseks. Halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse kohta ja võimalused ettevõtte tervendamiseks Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli puidu eksport Norrasse. Esitamata on majandusaasta aruanne 2013, mis kinnitab seda, et võlgnikul puudub majandustegevus, sellest tulenevalt asub ajutine haldur olemasoleva informatsiooni põhjal arvamusele, et antud olukorras puuduvad võimalused ettevõtte tervendamiseks. Võlgniku maksejõuetuse põhjustest ei leia ajutise halduri arvates käesoleva informatsiooni põhjal kuriteo tunnustega tegusid. Ajutise pankrotihalduri arvates ei ole juhatuse liige oma tegevusega põhjustanud firma maksevõime olulist vähendamist või selle maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist võlgniku poolt. Maksejõuetuse põhjuseks on olemasoleva informatsiooni põhjal muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Maksejõuetuse tekkimise aeg detsember 2013. Arvamus pankroti väljakuulutamise kohta Äriregistrist saadud andmete alusel selgus, et OÜ XXX üks osanik XXX on asutanud 15.01.2013 uue äriühingu XXX OÜ, mis tegutseb samal tegevusalal ja samal aadressil, kus tegutses ka OÜ XXX enne osade võõrandamist XXX. Asjaolusid, millede põhjal saab väita, et äriühingu juhtimisel on toime pandud raskeid juhtimisvigu ja mis annaks alust esitada hagisid juhatuse endiste liikmete vastu ÄS § 187 lg.2 alusel tuleks uurida edasise menetluse käigus kui on läbi viidud raamatupidamise ekspertiis. Eelpool nimetatud asjaolude uurimise tulemusena saab alles otsustada, kas on alust esitada avaldus majanduspolitseile kuriteo tunnustega teo uurimiseks. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad olla ka tagasivõitmise hagid, nõuded äriühingu juhtide vastu või muud asjaolud. Pankrotimenetluse käigus pole selgunud selliseid asjaolusid, mis annaksid praegu pankrotihaldurile võimaluse käituda pankrotiseaduse § 109 kohaselt. Ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgnikul puudub võimalus käesoleval ajal oma majandustegevust senisel kujul jätkata. Kajastatud varade ja kohustuste suurus moodustas 18.09.2014 seisuga vastavalt 0.00 eurot ja 10 483.37 eurot. Seega ületavad kohustused kordades vara väärtuse. Ajutine haldur võib öelda, et kogutud informatsiooni põhjal on äriühing maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur on veendunud, et võlgnik on maksejõuetu ja välja kujunenud maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Pankrotihaldur on tuvastanud, et puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri tasu taotlus

2-14-12562 Ajutine haldur palub mõista välja ajutise pankrotihalduri tasuks 1 131 eurot (sealhulgas käibemaks) ja hüvitatavateks kuludeks 72.24 eurot (sealhulgas käibemaks). Ajutine pankrotihaldur kulutas oma ülesannete täitmiseks 14,5 tundi tunnitasuga 65 eurot tund. Ajutise halduri tööaja arvestuse kohaselt nõudis ajutine haldur asjaomastelt instantsidelt andmeid võlgniku varade ja võlgade kohta ja koostas päringuid – kokku 5 tundi; tutvus dokumentatsiooniga ja kohtus võlausaldajaga – kokku 3,5 tundi; töötas läbi saabunud päringute vastused, valmistas ette kohtuistungiks vajalikud materjalid ja koostas ajutise halduri aruande ning osales kohtuistungil – kokku 6 tundi. Ajutise halduri poolt kantud kulutused moodustuvad büroo –ja sidekuludest, kuludest tasulistele päringutele registritesse ja kütusekuludest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).

2-14-12562 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt XXXOÜ-l varad puuduvad, kuid rahalisi kohustusi on kokku vähemalt 10 483.37 eurot. Võlgniku dokumentide uurimisel pole selgunud selliseid asjaolusid, millede põhjal saab väita, et äriühingu juhtimisel on toime pandud raskeid juhtimisvigu ja mis annaks alust esitada hagisid juhatuse liikmete vastu. Menetluse käigus pole selgunud ka selliseid asjaolusid, mis annaksid alust esitada avalduse majanduspolitseile kuriteo tunnustega teo uurimiseks. Ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgnikul puudub võimalus käesoleval ajal oma majandustegevust senisel kujul jätkata. Kogutud informatsiooni põhjal on äriühing maksejõuetu ja välja kujunenud maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse põhjuseks on olemasoleva informatsiooni põhjal muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Maksejõuetuse tekkimise aeg on detsember 2013. Pankrotihaldur on tuvastanud, et puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. XXXOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud, mistõttu leiab kohus, et XXXOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuivõrd võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus, arvestades ajutise halduri töö mahtu ja kvalifikatsiooni, leiab, et taotletav tasu ja hüvitatavad kulutused on mõistlikud ning et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja mõista. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kuivõrd ajutine haldur palub välja mõista ülalosundatud tasu ja hüvitatavad kulutused büroo kasuks, kelle kaudu ta tegutseb, lisandub tasule ja hüvitatavatele kulutustele käibemaks. Pankrotihaldur tegutseb Õigusbüroo Rattus OÜ kaudu (registrikood 10423859) ja on käibemaksukohuslane (registreerimisnumber EE 100876011). Kohus märgib, et võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude katteks, kuid PankrS § 23 lg 4 alusel kuulub ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest üksnes võlgniku poolt esitatud pankrotiavalduse korral. Antud juhul on pankrotiavaldus esitatud võlausaldaja poolt. Siiski on kohus otsustanud antud asjas 27.06.2014 kohtumääruses anda võlgniku töötajast võlausaldajale menetlusabi vabastades võlausaldaja ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidi tasumise kohustusest 397 euro ulatuses. Kohus lähtus menetlusabi andes Tartu Ringkonnakohtu lahendist tsiviilasjas nr.2-13-3634, milles leiti, et ajutise halduri kulud on analoogselt eksperdikuludega asja läbivaatamise kulud, mille kandmiseks, sh ettemaksu tegemiseks, on võlausaldajast avaldajal võimalus taotleda riigipoolset abi. Ringkonnakohus märkis seejuures, et riigipoolse menetlusabi andmisel tuleb arvestada, et riigi vahenditest ei hüvitata PankrS § 23 lg 4 teise lause kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ringkonnakohus leiab, et sama põhimõte kohaldub ka siis, kui pankrotiavalduse esitab

2-14-12562 võlausaldaja, kellele on antud menetlusabi ajutise halduri tasu ja kulutuste eest tasumiseks. Menetlusabi andmisel peab maakohus ajutise halduri määramisel viimast informeerima, et ajutise halduri tasustamine ja kulude hüvitamine toimub riigipoolse menetlusabi korras, kui võlgniku varast ei jätku selleks vajalikeks väljamakseteks. Ajutine haldur peab kulutuste tegemisel riigipoolse menetlusabi piiranguga arvestama. Seejuures on võlausaldaja XXX05.07.2014 kohtu deposiiti tasunud ajutise halduri tasu ja kulude katteks summa 242 eurot. Seega saab võlausaldaja poolt tasutud deposiidist katta ajutise halduri tasu ja kulud summas 242 eurot ning kuivõrd võlgniku varast ei jätku ülejäänud ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude katteks ning kohus on andnud antud asjas menetlusabi, kuulub ajutise halduri tasu ja kulutused ülejäänud osas hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot ja PankrS § 150 lg 4 alusel osas, mis ületab võlausaldaja ja riigi poolt hüvitatavat summat, tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused jätta võlgniku kanda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige Gerd Meller. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.