lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-840/23

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 16.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-840/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1398
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Tsiviilasja number

2-14-840

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik

16.12.2014 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Kohtuasi

Hagi hind maakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised

Kohtuistungil viibinud isikud

Liili Lauri XXX OÜ hagi XXX vastu põhivõlgnevuse 115.53 euro ja viivise 110.14 euro nõudes. 225.67 30.10.2014 Hageja: XXX OÜ, registrikood XXX, asukoht XXX Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige XXX Hageja lepinguline esindaja Mihkel XXX, epost: [email protected] Kostja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX, e-post:XXX Kohtuistungil viibisid hageja esindajad XXX, XXX ja kostja XXX

Kohtuotsuse resolutsioon.

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista hageja XXX OÜ kasuks kostjalt XXX põhivõlgnevus 115.53 eurot ja viivis 110.14 eurot. 3.Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses kostja XXX kanda.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue.

1.Harju Maakohtule 09.01.2014 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 25.02.2008 turvateenuse osutamise lepingu. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 1.1. kohaselt tasub kostja valveseadmestiku kasutamise eest igakuist tasu, eraldi on tasu valveseadmestiku hoolduse eest. Tasu maksmise kohustus oli arve alusel igakuiselt. Kostja jättis tasumata 2012 juuli kuni novembrikuu valveteenuse kuutasu arved kogusummas 115.53 eurot. Samuti jättis kostja tasumata 11.06.2012 valveseadmestiku hoolduse eest esitatud arve.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Hageja on arvestanud arvete nr 3193, 3250, 3293, 3392, 2496 ja 3597 alusel põhinõudelt viivise kokku summas 110.14 eurot.
3.Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde ja palus hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited.
4.Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et alates 2012 aasta algusest ei osutanud hageja lepingus kokkulepitud teenust. Kostja täitis kohustusi kuni hageja lepingu punktide 2.2. ja 2.3 täitmise lõpetas, sest valvesüsteem ei töötanud nõuetekohaselt ning hageja ei suutnud seda töökorda seada. Vaatamata vahetatud patareidele ja sätitud anduritele valvesüsteem tööle ei hakanud. Nõuetekohast akti remonditööde kohta hageja ei esitanud. Kostja soovis asja läbivaatamist kohtuistungil. Kohtu põhjendused.
5.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
7.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

8.Vaidluse all ei ole asjaolu, et pooled sõlmisid 25.02.2008 turvateenuse osutamise lepingu nr. 05-08 (tlk 28). Lepingu objektiks oli tellijale üle antav valveseadmestik, mida täitja kohustus tellijale projekteerima, paigaldama ja perioodiliselt soovi korral hooldama.
9.Vaidluse all ei ole asjaolu, et alates juulikuus 2012 kostja esitatud arveid ei tasunud ja novembrikuust lõpetati kostjale hageja poolt teenuse pakkumine. Tellija kohustus valveseadmestiku kasutamise eest tasuma igakuist tasu vastavalt hinnakirjale, valveseadmestiku paigaldamise, projekteerimise ja hoolduse eest oli kohustus tasuda eraldi.
10.Lepingu p 1.3 järgi oli kokku lepitud teenuse osutamine järgmiselt, et valveseadmestik töötab GSM-võrgu vahendusel ning täitja annab tellija kasutusse SIM –kaardi, mida tellija kohustub kasutama üksnes valveseadmestiku kasutamise raames. Kostjal oli lepingu p 3.3. alusel kohustus viivitamatult teavitama valveseadmestiku funktsioneerimise tõrgetest. Kostja väitel tekkisid valveseadmestiku funktsioneerimisel tõrked, mida hageja ei suutnudki töökorda seada.
11.Kohus kostja väidetega ei nõustu. Esiteks on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud hagejapoolset lepingu rikkumist, ükski tõend asjas seda ei kinnita, hageja ei ole jätnud täitmata oma hoolduskohustust. Teiseks on kohus seisukohal, et lepingu lõppemise aluseks ei saa olla asjaolu, et kostja oma lepingulist kohustust, antud juhul tasu maksmise osas, nõuetekohaselt ei täida. Lepingu p 7.1. kohaselt sõlmiti leping tähtajatult, lepingu lõpetamise aluseks oli kas poolte kokkulepe või ühepoolne ülesütlemine kolmekuulise etteteatamisega. Lepingupool võib lepingust taganeda või lepingu üles öelda ka VÕS § 116 sätestatud juhtudel. Kohus leiab, et ainuüksi arvete mittetasumine ei mõjuta lepingu kehtivust ehk lepinguga võetud kohustuste täitmist, kui ei toimu nõuetekohaselt ja selget tahteavalduse esitamist lepingulise suhte lõpetamiseks. Lepingu kehtivust ei mõjuta VÕS § 12 kohaselt asjaolu, et lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja. Kohtule on esitatud ka ekirjavahetus, millest nähtuvalt on kostja 02.10.2012 teavitanud hagejat lepingu lõpetamise soovist. Vaidluse all et ole, et hageja lõpetas valveteenuse osutamise 22.10.2012. Pooled ei vaidle lepingus osundatud teenuse lõpetamise aja üle, vaid asjaolu üle, kas hageja on õigustatud nõudma hagetavat teenustasu teenuse osutamise eest juulist kuni oktoobrikuuni 2012. Seega on kohtu hinnangul tsiviilasja lahendamisel määrav, kas perioodil juuli kuni oktoober (k.a.) oli teenuse osutamine reaalselt teostatav.
12.Asja sisulise arutamise käigus selgitasid pooled kohtule seadme töökorras olekuga seonduvaid probleeme erinevalt. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Teenuse osutamine toimus lepingu punkti 5.1. kohaselt valveseadmestiku funktsioonil teabe edastamisega, vaidluse all ei ole, et hageja alates 25.02.2008 töötvat süsteemi vajadusel hooldas. Hageja esitatud valvesüsteemi raportist nähtuvalt oli 04.01.2012 veateade selle kohta, et patarei on tühi (tlk 61). Kostja esitatud kirjavahetusest nähtuvalt teavitas ta 02.07.2012 e kirjaga, et süsteem ei tööta sama operatiivselt, kui arvete esitamine, kuid konkreetset veateadet sellest ei ilmne (tlk 50). Vastupidiselt on hageja esindaja

teinud kostjale ettepaneku 06.07.2012 ja 17.09.2012 süsteem hooldustööde käigus üle vaadata (tlk 50). Kohus leiab, et ainuüksi aku tühjenemist ei saa pidada hagejale etteheidetavaks puuduseks valvesüsteemi töös. Hageja esindaja selgitas 21.08.2012 kohtuistungil, et andur võttis palju voolu, aku sai liiga kiiresti tühjaks, mistõttu tehti ettepanek andur välja vahetada. Nimetatut kinnitab ka poole vahel toimunud e-kirjavahetus. Kostja väide, et seda ei pakutud ei ole tõene, hageja on 06.07.2012 e kirjas pakkunud võimalust vahetada andur, eelneva patarei vahetusega. Kohus leiab, et süsteemi mittetöötamist ei kinnitada video, mida kohus vaatas 21.08.2012 kohtuistungil. Video oli salvestatud 08.10.2012, kostja väiteil ei töötanud süsteem aga aasta algusest. Sisuliselt ei kinnita kostja väiteid piisavalt ükski tõend. Kohus leiab, et hageja esitatud raport valvesüsteemi toimimise kohta näitab selle töökorras olekut. Kohus rahuldas asja menetlemise käigus kostja taotluse ekspertiisi tegemiseks, et hinnata vaidlusaluse valvesüsteemi ja toiteallikate üldist kvaliteeti, kui kostja ei tasunud kohtu tagatisarvele eelnevalt eksperditasu ja kohus jättis TsMS § 148 lg 4 alusel ekspertiisi määramata. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostja video ja e –kirja vahetus ei tõenda kostja väiteid, et hageja talle süsteemi rikke tõttu alates 2012 juulit teenust ei osutanud.

13.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on kostjale esitanud arved nr 3193, 3250, 3293, 3392, 2496 ja 3597 (tlk 30-35), mis on tasumata ning seega tuleb ka viivisenõue rahuldada.
14.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada ning mõista kostjalt välja põhinõue 115.53 eurot ja viivis 110.14 eurot. Menetluskulu jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulu jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 177 lg 2 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja