Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

kasuks menetluskuludena välja 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas 07.07.2014.a kohtule hagiavalduse, milles ta palus tunnistada kostja OÜ XXX ainuõigus kaubamärgile XXX (registreerimisnumbriga XXX) lõppenuks, sest tähis XXX on muutunud tavapäraseks tähistuseks nende kaupade ja teenuste osas, mille suhtes see on registreeritud. Kostja esitas kohtule 06.10.2014.a vastuse hagiavaldusele, milles ta teatas, et ta võtab hagi õigeks. Samas tõi kostja välja, et enne kohtusse pöördumist ei teinud hageja kostjale ettepanekut lahendada vaidlust kompromissiga. Kostja esitas hagejale 19.09.2014.a ettepaneku lahendada vaidlus kompromissiga, kuid hageja keeldus sellest 24.09.2014.a. Kostja palus menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 6 järgi hageja kanda, sest hagejal oleks olnud võimalik saavutada soovitud eesmärki ka kohtuväliselt. Hageja ei pöördunud kordagi enne hagi esitamist kostja poole nõudega, et kaubamärk on eristusvõimetu. Kostja registreeris kaubamärgi enda nimele, sest ta kandis sellega seotud kulu. Hagejal ja kostjal on olnud omavahel muid erimeelsusi ja kohtuvaidlusi, mis ei ole seotud kaubamärgiga. Hageja esitas kohtule mahuka hagi ilma kostjat hoiatamata. Alternatiivselt palus kostja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja kostja seisukohtadega ei nõustunud. Hageja leidis, et kostja kaubamärk on muutunud tavapäraseks kõikides klassides 28, 35 ja 41 märgitud teenuste suhtes. Hagiga soovitud eesmärk ei oleks olnud täidetud siis, kui hageja oleks nõustunud kostja kompromissettepanekuga. Kostja õigeksvõtt on paljasõnaline avaldus ja osaliselt on kostja hagile siiski vastu vaielnud. Omaksvõtt peab olema tingimusteta. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, sest kostja oli teadlik võimalusest, et hageja võib tema suhtes esitada ainuõiguse lõppenuks tunnistamise nõude. Hageja on kostjaga korduvalt suhelnud kaubamärgi vaba kasutamise üle, kuid kostja ei soovinud koostööd. Hageja väiteid tõendab poolte seaduslike esindajate vaheline Skype vestlus, kus kostja survestas hagejat oma nime muutma. Kostja ei olnud valmis probleeme kohtuväliselt lahendama. 2012.a esitas kostja taotluse Euroopa Ühenduse kaubamärgi XXX registreerimiseks. Kostja on varasemalt igal viisil hageja tegevust takistanud, sulgedes hageja Facebook lehe ja vormistades endale domeeninime. 06.11.2014.a esitatud seisukohas kinnitas kostja veel kord, et ta on selgesõnaliselt ja tervikuna hagi õigeks võtnud. Kostja esitas kompromissettepaneku vaid seetõttu, et kohus tegi vastava soovituse. Hageja ei ole enne kohtusse pöördumist teinud kostjale kompromissettepanekut ega teatanud kostjale, et tema kaubamärk on eristusvõimetu. Hageja käitumist ei saa pidada kohtuvälise kokkuleppe otsimiseks. Ülejäänud hageja viidatud poolte vahelised vaidlused ei oma asjas tähtsust. Kostja ei nõustunud hageja ettepanekuga kanda viimase menetluskulud.

25.11.2014.a esitas kostja kohtule taotluse mõista hagejalt menetluskuludena välja 600 eurot, millest 120 eurot kulus kompromissettepaneku koostamiseks, 360 eurot kostja vastuse koostamiseks ning 240 eurot hageja 27.10.2014.a seisukohale vastamiseks. 600 eurot on kostja õigusabikulud. Kostja palus õigusabikulud välja mõista ilma käibemaksuta. Hageja esitas 27.11.2014.a omapoolse menetluskulude nimekirja ning palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 1250 eurot. Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Hageja leidis, et kostja registreeris kaubamärgi pahatahtlikult ja kasutas seda teadlikult hageja tegevuse kahjustamiseks. Kostja juhatuse liige teadis väga hästi, et sõna XXX on tavapärane ja kirjeldav tähis. Kostja menetluskulude suurus ei ole põhjendatud, sest mõistlik ei ole kulutada hagi õigeksvõtmisest teatamisele 5 tundi. Kulusid kompromissettepaneku koostamisele ei saanud hageja ette näha, sest varasemalt ei soovinud kostja koostööd.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis hagi õigeks oma 06.10.2014.a kohtule esitatud menetlusdokumendis (toimiku lk 146-171). Kostja kinnitas hagi tingimusteta omaksvõttu 06.11.2014.a menetlusdokumendis (toimiku lk 168-171). Kohus ei nõustu hageja seisukohtadega, et kostja ei ole hagi õigeksvõttu selgelt väljendanud ja see on tingimuslik. Kostja on kohtule selgelt väljendanud oma tingimusteta tahet hagi õigeks võtta. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kuna kostja on hagi tingimusteta ja selgelt õigeks võtnud, teeb kohus käesoleva otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja õigeksvõtu alusel kuulub hagi rahuldamisele ning kostja ainuõigus Eestis registreeritud kaubamärgile XXX (registrinumbriga XXX) tuleb tunnistada täielikult lõppenuks alates 07.07.2014.a. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas sätestab TsMS 168 lg 6, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab ta hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesolevas asjas võttis kostja hagi kohe õigeks. Hageja poolt esile toodud asjaolud ning tõendid ei veena kohut selles, et kostja andis oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Hagiavalduses on hageja esitanud kostja vastu kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks tunnistamise nõude, sest hageja hinnangul on tähis XXX muutunud tavapäraseks tähistuseks nende kaupade ja teenuste osas, mille suhtes on ta kaubamärgina registreeritud. Vastavasisulist nõuet ei ole hageja kostja vastu menetlusväliselt kordagi esitanud. Samuti ei ole hageja kostjat enne hagiavalduse esitamist teavitanud, et soovib kostja vastu esitada nõuet KaMS § 9 lg 1 p 4 alusel. Hageja poolt esile toodud kostjale etteheidetavad toimingud ei ole otseselt seotud

käesoleva nõudega ega anna tunnistust sellest, et kostja oleks soovinud hageja nõudele vastu vaielda. Hageja on möönnud, et poolte vahel oli muid lahkarvamusi ja kohtuvaidlusi, kuid sellest ei saa järeldada, et kostja oleks andnud otseselt põhjust antud hagi esitamiseks. Hageja poolt kohtule esitatud poolte seaduslike esindajate vahelises Skype vestluses ei ole hageja kordagi teavitanud kostjat oma soovist esitada hagi kostja kaubamärgi õiguskaitse vaidlustamiseks. Hageja seaduslik esindaja ei ole vestluses ka avaldanud arvamust, et kostja kaubamärgist tulenev ainuõigus on lõppenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 1741 lõike 1 järgi määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja esitas kohtule menetluskulude avalduse ning palus hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskuludena 600 eurot. Menetluskulude avaldusele olid lisatud õigusabikulude arved. Kostja palus hagejalt õigusabikulud välja mõista ilma käibemaksuta. Hageja vaidles menetluskulude suurusele vastu. TsMS § 174 lg 6 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuivõrd kostja palus menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta, tuleb need ka välja mõista ilma käibemaksuta. Kohus kohaldab menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel hagita menetluse põhimõtteid. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 447 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid (RK Tko 03.06.2013.a määrus asjas 3-2-1-65-13, p 14). Hageja esitas menetluskulude suurusele vastuväited ja seetõttu hindab kohus sisuliselt, millises ulatuses on kostja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Riigikohus on asjas 3-2-1-115-13 oma 13.11.2013.a määruse p-s 25 leidnud, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Samas on Riigikohus asjas 3-2-1-93-13 oma 02.10.2013.a määruse p-s 12 leidnud, et „asja materjalidest ei järeldu, et ka avaldaja arvestatud õigusabi tunnihind 120 eurot oleks praegustel asjaoludel ülemäärane“. Kohus leiab, et kostja esindaja rakendatud tunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik. Hageja ei ole iseenesest hageja esindaja tunnihinna suurusele vastuväiteid esitanud. Hageja leidis, et kostja poolt ei olnud põhjendatud teavitada hagi õigeksvõtmisest menetlusdokumentidega, milliste koostamiseks kulus kokku 5 tundi. Samuti ei olnud mõistlikud kostja esindaja kulud kompromissettepaneku koostamisele, sest selliseid kulusid ei saanud hageja ette näha. Kohus nõustub hageja seisukohaga kompromissettepaneku koostamise osas. Kostja esitas kohtule avalduse hagi õigeksvõtmise kohta 06.10.2014.a. Enne seda esitas kostja hagejale kohtuväliselt kompromissettepaneku 19.09.2014.a. Kohus ei teinud kostjale ettepanekut teha

kompromissi osas eraldi pöördumine hagejale, samuti ei olnud tegemist käesolevas menetluses vajaliku menetlustoiminguga. Seetõttu leiab kohus, et kostja esindaja kulud kompromissettepaneku koostamisele 1 tunni ulatuses ei ole põhjendatud ega mõistlikud. Kohus nõustub hageja seisukohtadega, et selliseid kulusid ei saanud hageja ette näha. Kostja 06.10.2014.a menetlusdokument kohtule, milles ta teatas hagi õigeksvõtmisest, on 3,5 lk pikk ning selles tegi kostja ettepaneku ka kompromissiks ja menetluskulude jaotuseks. Kuivõrd hageja avaldas arvamust, et kostja ei ole hagi õigeks võtnud ning leidis, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, palus kohus kostjal sellele vastata. Kostja 06.11.2014.a menetlusdokument on 3 lk pikk ning kostja vastas selles omakorda hageja kompromissettepanekule. Kohus leiab, et arvestades mõlema kostja esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, on põhjendatud kostja esindaja ajakulu nende esitamiseks kokku 4 tunni ulatuses. Seega on kogumis kostja menetluskulud põhjendatud 4 x 120 eurot = 480 euro ulatuses. Hagejalt tuleb seega kostja kasuks välja mõista põhjendatud menetluskuludena 480 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.