Hageja Korteriühistu Lembitu 8 (registrikood 80040835), lepinguline esindaja vandeadvokaat Terje Eipre Kostja KB (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Elmer Muna
Kohtuistungi toimumise aeg
23.10.2014
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 06.12.2013 otsus osaliselt Tallinnas Lembitu 8 asuvas hoones korstna taastamise nõude osalise rahuldamata jätmise, kahju rahalise hüvitamise nõude rahuldamata jätmise ning menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus ning sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna alljärgnevalt: 2.1 Kohustada KB taastama omal kulul Tallinnas Lembitu 8 asuva hoone korterites nr 54 ja 54a korsten küttesüsteemi osana koos korstnalõõri ja ventilatsiooniavadega kuni hoone katuse läbiviiguni ehk katusest välja. 2.2 Kohustada KB teostama taastamistööd vastavalt käesoleva kohtuotsuse lisaks olevale EHITUSKONSTRUEERIMISE JA KATSETUSTE OSAÜHINGU 2014. aasta juulikuu projektile „Tallinn,
Lembitu tn 8, Suitsukorstna ülaosa taastamine alates 4. korruse korterist nr 54“. 2.3 Kohustada KB viima korstna taastamistööd läbi kohtuotsuse jõustumise ajal kestval ja/või sellele järgneval esimesel kütteperioodivälisel ajal. 2.4 Kohustada KB esitama teostatud tööde kohta Korteriühistule Lembitu 8 teostatud tööde aktid, mis on kinnitatud vastava ala litsentseeritud spetsialistide ja Päästeameti poolt. 2.5 Rahuldada Korteriühistu Lembitu 8 hagi KB vastu rahalise kahju hüvitamiseks osaliselt ja mõista KB-lt Korteriühistu Lembitu 8 kasuks välja kahjuhüvitisena 517,70 eurot. 2.6 Jätta Korteriühistu Lembitu 8 hagi KB vastu radiaatorite taastamise nõude osas läbi vaatamata.
3.Jätta rahuldamata KB taotlus hagi tervikuna läbi vaatamata jätmiseks.
5.KB apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 80% ulatuses KB ja 20% ulatuses Korteriühistu Lembitu 8 kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.06.07.2010 esitas Korteriühistu Lembitu 8 (hageja) Harju Maakohtule hagi KB (kostja) vastu korstnalõõri ja ventilatsiooniavade taastamiseks kohustamiseks ning kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja Tallinnas Lembitu 8-54 ja 54A asuvate korteriomandite omanik. Korterid paiknevad üksteise kohal hoone 4. ja pööningukorrusel. Hageja on Tallinnas Lembitu 8 majandamiseks ja korteriomanike huvide esindamiseks asutatud korteriühistu, kelle kohta on kanne mittetulundusühistute registrisse tehtud 01.07.1998.
3.Hageja üldkoosoleku otsuse alusel otsustati 2001. aastal kogu maja üleminek kaugküttelt autonoomsele gaasiküttele, milleks tuli kasutada seniseid maja tehnorajatisi- gaasikatlale sobiv moodulkorsten paigaldada vana katlamaja suitsulõõri sisse ehk suitsuviiguna kasutada endise korstna šahti, mis toimib suitsuja
ventilatsioonikanalina. Katlamaja korsten läbis muu hulgas korterit nr 54. Kohtumenetluse kestel võõrandas kostja korteri 8-54A. 15.08.2000 pöördus hageja korteri nr 54 omaniku poole, et ta taastaks õhu liikumise võimaluse mööda endist korteriomaniku poolt omavoliliselt suletud šahti (kd I, tl 28). Iga korteri korstna juurest lähtub eraldi ventialtsioonilõõr ja kõigi alumiste korterite korstnate ventilatsioonilõõrid ulatuvad kuni korter nr 54 korstnani. Seega kostja poolt ventilatsioonilõõride sulgemisel suleti kõigi alumistest korteritest lähtuva sooja õhu väljumisavad ning kuum õhk akumuleerub korteri põranda alla.
4.2001. aasta lõpus tegi hageja Päästeameti abiga kindlaks, et õhu liikumine läbi korteri nr 54 katusele oli takistatud (kd I, tl 26-27), sest korteri nr 54 omaniku tellimisel oli OÜ Öötigu teostanud korstnataastustöid tehnilisi tingimusi eirates. OÜ Ehitusjuht spetsialist andis hagejale arvamuse, mille kohaselt tuleb originaalkorstnalõõr taastada kuni katuse läbiviiguni, et jääksoojusel oleks võimalik liikuda väliskeskkonda (kd I tl 22). Arvamus ja joonised edastati korteri nr 54 omanikule. 22.01.2010 toimunud korteri nr 54 olukorra analüüsil lubas kostja alustada ettevalmistustöödega korstna funktsiooni taastamiseks, kuid 22.04.2010 toimunud hageja üldkoosolekul ta teatas, et ei kavatse taastustöödega tegelda (kd I, tl 210-212). Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis muu hulgas, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata, kuna hageja õiguste rikkumine pole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Kostja leidis, et nõude eksisteerimise korral on see aegunud. Hageja on esitanud TsÜS §-s 149 sätestatud hoidumiskohustuse rikkumisest tuleneva nõude aegumistähtajaga 10 aastat ning nõude aegumistähtaeg algas hiljemalt 18.04.1997. Edasine menetluse käik
6.17.05.2011 vaheotsusega jättis Harju Maakohus hagi kahju hüvitamiseks seoses nõude aegumisega täies ulatuses rahuldamata. Kohus tühistas Harju Maakohtu 20.07.2010 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud ja jättis hagi läbi vaatamata küttesüsteemi taastamise nõude osas.
7.16.06.2011 esitas hageja apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 17.05.2011 otsuse peale. 24.10.2011 tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 17.05.2011 otsuse osas, millega jäeti hagi täies ulatuses rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis hagi kahjuhüvitise saamiseks ning korstnalõõri ja ventilatsiooniavade taastamise kohustamiseks läbi vaatamata.
8.08.11.20122 esitas hageja Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2011 määruse peale määruskaebuse Riigikohtusse. 27.03.2012 rahuldas Riigikohus määruskaebuse ja tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2011 määruse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
9.05.06.2012 rahuldas Tallinna Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja tühistas Harju Maakohtu 17.05.2011 vaheotsuse ja saatis asja maakohtule menetlemiseks.
10.05.07.2012 esitas kostja Riigikohtule kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2012 otsuse peale. 31.10.2012 määrusega jättis Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Maakohtu otsus
11.06.12.2013 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja kohustas kostjat taastama omal kulul Tallinnas Lembitu 8 krt 54 küttesüsteemi osadeks olevad korstnalõõri ja ventilatsiooniavad. Kohus määras kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra selliselt, et kohustas kostjat teostama ja läbi viima küttesüsteemi osade taastamistööd kestval ja/või
esimesel kütteperioodivälisel ajal ja esitama teostatud tööde kohta hagejale teostatud tööde aktid, mis on kinnitatud vastava ala litsentseeritud spetsialistide ja Päästeameti poolt. Kohus jättis rahuldamata hagi korstnalõõri ja ventilatsiooniavasid taastamise kohustamiseks Tallinnas Lembitu 8 krt 54A osas ja kahjuhüvitise 862,81 eurot osas. Radiaatorite taastamise osas jättis kohus hagi läbi vaatamata. Menetluskulud jättis kohus korstnalõõri ja ventilatsiooniavade taastamise nõudes poolte endi kanda, radiaatorite taastamise nõudes hageja kanda ja kahjuhüvitise nõudes samuti hageja kanda.
12.Tuginedes korteriomandiseaduse (KOS) § 2 lg-le 2 märkis kohus, et kaasomandi osaks on korteris nr 54 asunud korstnalõõr, mis on kaasomanike nõusolekuta lammutatud ja seeläbi ohustab teiste kaasomanike omandit ja küttesüsteemi toimimist selle püstikust. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendites nr 3-2-1-111-04 ja 3-2-1-144-08 asunud seisukohale, et soojussüsteem on tarbijapaigaldisena korteriomandite omanike kaasomandis. Samuti märkis kohus, et KOS § 11 lg 1p-s 3 nimetatud kohustus kehtib igapäevaselt.
13.Kuna küttesüsteemi rikkumine toimus enne 01.07.2002, tuleb hageja nõue kvalifitseerida Eesti NSV tsiviilkoodeksi (TsK) § 222 lg 1 ja § 461 järgi. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. TsK § 461 kohaselt kohus, arbitraaž, vahekohus või muu organ, kes mõistab välja hüvise kahju eest, kohustab vastavalt asjaoludele kahju eest vastutavat isiku hüvitama kahju natuuras (andma sama liiki ja sama kvaliteediga asja, parandama rikutud asja jms.) või hüvitama täielikult tekitatud kahjud (§ 222).
14.Tallinna Ringkonnakohus on 05.06.2012 otsusega käesolevas tsiviilasjas tuvastanud, et korteri nr 54 omanik rikub kaasomandi esemeks olevat küttesüsteemi ja on sellega tekitanud kestvalt kahju teistele korteriomanikele. Seega on tõendamist leidnud, et kostjal on kohustus taastada omal kulul Tallinnas Lembitu 8 korteris 54 küttesüsteemi osad: korstnalõõr ja ventilatsiooniavad, millest tulenevalt kuulub antud nõue rahuldamisele.
15.Seoses hageja nõudega küttesüsteemi osade taastamiseks korteri 54A osas märkis kohus, et hageja on menetluse kestel nimetatud korteri võõrandanud ja kinnistusraamatusse on uute omanikena sisse kantud SM (1/2 kaasomandist) ja MN (1/2 kaasomandist). Kohus nõustus kostja seisukohaga, mille kohaselt mistahes võimalikud minetused katusekorterite projekteerimisel ei oma mingisugust puutumust korstnalõõri lammutamisega korteris nr 54. Korstnalõõri lammutamise ajal ei olnud majal 5. korrust.
16.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on korteri nr 54A küttesüsteemi osad välja ehitatud hageja tellimuse kohaselt (kd I, tl 136-163). Korteri nr 54A registriosa avati 29.08.2008 (kd I, tl 134-135). Kuni eelviidatud kuupäevani korterit 54A ei eksisteerinud. Ehitamise (sh rekonstrueerimise) eelduseks on mh projekteerimistingimuste ja ehituslubade olemasolu. Hageja juhatuse liige LP esitas 03.06.2003 projekteerimistingimuste taotluse (kd I, tl 136-142). Lembitu tn 8 hoonele 5. korruse rajamisega seonduvad dokumendid kajastuvad hooneregistri väljavõttes hoonega seotud dokumentide osas (kd I, tl 143). 2004. aastal on esitatud ehitusloa taotlus nr 3217 ehitise laiendamiseks ja saadud ehitusluba nr 3232 ehitise laiendamiseks. 2006. aastal on esitatud ehitusloa taotlus nr 20890 ehitise laiendamiseks ja saadud ehitusluba nr 21032 ehitise laiendamiseks ning 2007. aastal on esitatud ehitusloa taotlus nr 28669 ehitise rekonstrueerimiseks ja saadud ehitusluba nr 28741 ehitise rekonstrueerimiseks (kd I, tl 144-161). 21.12.2006 on hageja esitanud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Ehituslubade osakonnale ehitise teatise, millel on templi jäljendiga esimesel lehel kinnitatud, et ehitis vastab kinnitatud projektile (kd I, tl 162-163).
17.Kohus leidis, et hageja küttesüsteemi taastamise nõue korteri nr 54A osas tuleb jätta rahuldamata, kuna enne 29.08.2008 nimetatud korterit veel ei eksisteerinud, korteri
rajamine toimus vastavalt hageja soovile ja juhistele. Samuti leidis kohus, et kostja ei pea kandma riski, et majale on hiljem täiendav korrus peale ehitatud. Asjaolu, et maja kütte- ja ventilatsioonilahendus ei pruugi toimida korteris nr 54A olevast olukorrast tulenevalt, on seotud katusekorruse projekteerimisega, mille algatas ja tellis hageja.
18.Seoses hageja nõudega mõista kostjalt välja kahju summas 862,81 eurot, mis on tekkinud seoses küttesüsteemi ebaseadusliku rikkumisega ning korteriühistu poolt rikkumise kõrvaldamiseks kantud kuludega, viitas kohus VÕS § 128 lg-le 3 ja Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-19-13 leiule, mille kohaselt tuleb üldjuhul pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-138-10, p 29). Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st. kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-11-11, p 16 ja lahendi nr 3-2-1-124-11, p 16), kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja, suurendab hageja enda kahju. Kostja peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt. Seega peab kohus kõigepealt hindama seda, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik. Alles seejärel saab kohus hinnata, kas hageja kantud kulud olid mõistliku suurusega.
19.Toimiku materjalidest nähtuvalt on kohtuväliselt hageja kasutanud õigusabi ja edastanud kostjale 11.08.2009 nõude küttesüsteemi taastamiseks ja 09.11.2009 korduva nõude küttesüsteemi taastamiseks (kd I, tl 29-30, 31-32). Kohus oli seisukohal, et hageja kohtuväliste õigusabikulude vajalikkuse hindamisel ei saa lähtuda käesoleval juhul sellest, kas hageja nõue oli põhjendatud või mitte. Kohus leidis, et kohtuväliste õigusabikulude hindamisel tuleb lähtuda sellest, kas eelpool kantud kulud olid hageja nõude maksmapanekul sisuliselt vajalikud ja põhjendatud. Hageja seaduslik esindaja on ise samuti eelnevalt pöördunud kostja poole nõudega taastada küttesüsteem. Kohus leidis, et hageja poolt kantud kohtuvälised õigusabikulud ei kuulu hüvitamisele VÕS § 128 lg 3 kohaselt, kuna hageja puhul on tegemist juriidilise isikuga, kellel on olemas juhatus selliste probleemidega tegelemiseks, samuti ei olnud hageja lepingulise esindaja pöördumised kostja poole tulemuslikumad. Kuna kohus jättis hageja kahju hüvitamise nõude summas 862,81 eurot rahuldamata, ei hinnanud kohus seda, kas hageja kantud kulud olid mõistliku suurusega.
20.Seoses hageja poolt kohtule 15.02.2011 esitatud kirjaliku taotlusega, milles hageja märkis, et hageja jaoks on kaotanud aktuaalsuse radiaatorite taastamise nõue ja palus selle oma nõudest välja jätta (kd I, tl 182-183), jättis kohus TsMS § 423 lg 1 p-i 2 kohaselt läbi vaatamata hageja nõude radiaatorite taastamiseks. Kostja apellatsioonkaebus
21.04.01.2014 esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustab kostja Harju Maakohtu 06.12.2013 otsuse resolutsiooni p-de 2, 3 ja 7 osas ja palub jätta vaidlustatud osas hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt teha uus otsus, millega jätta vaidlustatud osas hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Samuti palub kostja määrata kindlaks menetluskulude jaotus apellatsiooniastmes ja mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud.
22.Kostja märkis, et maakohus on õigesti leidnud, et hagiga ei ole võimalik kohustada kostjat taastama küttesüsteemi korteris nr 54A, kuna seda ei ole sinna kunagi projekteeritudki. Otsusega on tekkinud olukord, kus kostja on kohustatud taastama küttesüsteemi korteris nr 54, kuid mitte korteris nr 54A. Kostja hinnangul ei saavuta hageja sellise lahendiga oma taotletavat eesmärki ehk väidetavate ülekuumenemisprobleemide lõppemist, kuna väidetava probleemi lahendamise asemel tekib otsusega olukord, kus kuuma õhu kogunemine liigub korteri nr 51 lae alt korteri nr 54 lae alla. Tulenevalt sellest, et maakohus on õigesti leidnud, et hagi täies ulatuses rahuldamine ei ole õiguslikult võimalik ning hagi osaliselt rahuldamine ei täida hageja taotletud eesmärki, palub kostja jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p-i 2 alusel läbi vaatamata.
23.Kostja leiab, et maakohus on rikkunud otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Põhjendamiskohustuse rikkumine ja asjas esitatud väidete ning tõendite tähelepanuta jätmine on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Seejuures viitab kostja TsMS § 436 lg-le 1, Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-4-10 p-le 12 ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-41-07 p-le 21, milles Riigikohus märkis, et kohus peab võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta ning seletama, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Maakohtu otsuses viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2012 otsus käsitles hagi aegumise küsimust. Kohus ei tuvastanud nimetatud lahendis hagi rahuldamise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, ei hinnanud poolte väiteid ja materiaalõigust ega asjas esitatud tõendeid. Ringkonnakohtu poolt nõude aegumise kontekstis väljendatud seisukoht haginõude olemusele ei ole mingil juhul samastatav kohustamisnõude rahuldamise eelduseks oleva faktilise asjaolu tuvastamisega, mis tuleb kindlaks teha asja sisulise arutamise käigus. Kostja leiab, et kuivõrd kohus on otsuses ebaõigesti lähtunud eeldusest, justkui oleks ringkonnakohus asjas varem kostja rikkumise ja kahju tekitamise kaasomandi esemele tuvastanud, siis on kohus jätnud asja lahendamisel täielikult analüüsimata mitmed esitatud väited ja tõendid. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei ole hagi lahendamisel võtnud arvesse kostja väiteid selle kohta, et hageja väited ülekuumenemisprobleemi esinemise kohta on vastuolulised ning väidetav kahjulik mõju kaasomandi esemele on tõendamata. Olukorras, kus on tõendamata, et korstnalõõri lammutamine kellegi huve rikuks, on nõude rahuldamine selges vastuolus Riigikohtu praktikaga. Riigikohus on mitmel korral rõhutanud, et endise olukorra taastamist ei saa nõuda ainuüksi karistusena väidetava omavolilise käitumise eest, kui see kellegi huve ei riku (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-31-03, p 19 ja 3-2-1-144-03, p 23).
24.Kohus ei ole analüüsinud kostja 04.09.2013 seisukohas sisalduvaid väiteid selle kohta, et hagi rahuldamine on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ning väidetav kahju tekkimine ja selle raskus on põhjustatud hageja enda käitumisest, mistõttu tuleks kahju hüvitist vähendada nullini. Samuti on põhjendamata hageja taotluse rahuldamine otsuse täitmise viisi ja korra osas. Otsusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel nimetatud kohustus põhineb ning kas kohustuse täitmist saab kostjalt mõistlikult oodata, sh kas otsuses nõutava kinnituse andmine on üldse Päästeameti pädevuses. Kostja on seisukohal, et Päästeametil pole pädevust anda otsusega nõutavat kinnitust, samuti pole teada ühtegi spetsialisti ja vajalikke litsentse millegi kinnitamiseks.
25.Viidates TsMS § 442 lg-t 5 käsitleva Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-71-10 p-le 14 märgib kostja, et maakohtu otsus ei vasta TsMS § 442 lg 5 teises lauses sätestatud nõuetele. Otsuse resolutsiooni p 3 ei ole selge ja täidetav osas, millega kostjat kohustatakse esitama hagejale teostatud tööde kohta aktid, mis on kinnitatud vastava ala litsentseeritud spetsialistide ja Päästeameti poolt. Otsuse resolutsiooni ega ka põhjendava osa alusel ei ole võimalik järeldada, millist kostja tegevust saab lugeda piisavaks kohustuse täitmisel. Kostja peab tõenäoliseks, et olukorras, kus otsusega ei ole täpselt
kindlaks määratud, kelle poolt ja millisel viisil kinnitatud akte hageja aktsepteerib, tooks otsuse täitmine kahtlemata kaasa hilisemad vaidlused täitemenetluses.
26.Kostja leiab, et ebaõige on korstnalõõri ja ventilatsiooniavade taastamise nõude osas menetluskulude TsMS § 163 lg 1 lausel poolte endi kanda jätmine. Kuna otsus on põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu ebaõige, siis on kohus lähtunud menetluskulude jaotamisel ebaõigest alusest. Asjaolude nõuetekohasel tuvastamisel ja materiaalõiguse õigel kohaldamisel tuleb hagi jätta vaidlustatud osas rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses hageja kanda. Hageja apellatsioonkaebus
27.06.01.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 06.12.2013 otsuse osas, millega hagi jäeti rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi rahuldada täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja samuti jätta kostja kanda.
28.Seoses hagi rahuldamata jätmisega korter 54A osas märgib hageja, et selleks, et korteris 54 taastada küttesüsteemi osad, tuleb luua ühendus korter 54 laes ja ka korter 54A põrandas, et läbiviik katusele oleks üldse võimalik. Seega küttesüsteemi taastamine kaasamata sellesse korterit 54A ei ole hageja hinnangul võimalik. Hageja leiab, et kohus on tõendeid hinnates jõudnud ekslikule arusaamisele ning reaalset olukorda tajumata teinud otsuse, mis on poolik, rahuldades hagi küttesüsteemi taastamiseks, mis ilma korteriga 54A ühendust loomata pole võimalik. Tõele ei vasta kohtu järeldus, mille kohaselt mistahes võimalikud minetused katusekorterite projekteerimisel ei oma mingisugust puutumust korstnalõõri lammutamisega korteris nr 54 ja et korstnalõõri lammutamise ajal ei olnud majal V korrust. Hageja väidab, et majal on alates selle ehitamisest olnud 5 korrust ning algprojekti kohaselt on korstnalõõr ja ventilatsiooniavad kulgenud muutumatuna ühes ja samas kohas. Seda projekti ei ole muudetud ja seda ei muudetud ka V korruse kasutusotstarbe muutmise käigus.
29.Kohus on otsuses leidnud, et hageja küttesüsteemi taastamise nõue korteri nr 54A osas tuleb jätta rahuldamata, kuna enne 29.08.2008 nimetatud korterit veel ei eksisteerinud, korteri rajamine toimus vastavalt hageja soovile ja juhistele. Samuti leidis kohus, et kostja ei pea kandma riski, et majale on hiljem täiendav korrus peale ehitatud. Asjaolu, et maja kütte- ja ventilatsioonilahendus ei pruugi toimida korteris 54A olevast olukorrast tulenevalt, on seotud katusekorruse projekteerimisega, mille algatas ja tellis hageja. Hageja peab maakohtu otsust ebaõigeks, kuna kohus on rajanud oma järeldused ebaõigetele faktidele. Hageja märgib, et majale ei ole ei varem ega hiljem täiendavat korrust peale ehitatud, vaid kasutati pööningukorrust. 29.08.2008 ja ka varem ja hiljem on kogu aeg eksisteerinud korteri 54 peal olev korrus. Algprojekti kohaselt kulgeb korstnalõõr läbi korteri 54, läbi pööningukorruse kuni katusele välja. Algprojekti ei ole muudetud, korteris 54 toimunud lammutamine viidi läbi projektiväliselt. Hageja on hagi esitamisest arvates selgitanud, et maja kütte-ja ventilatsioonilahendus ei toimi seetõttu, et korteris 54 on korstnalõõr lammutatud ja puudub ühendus projektijärgse korstnalõõri ning ventilatsiooniavadega kuni katuse läbiviiguni.
30.Maakohtu otsus ei vasta TsMS § 442 lg 8 nõuetele, kuna kohus ei ole viidanud ega põhjendanud, milliste tõendite alusel on kohus jõudnud järeldusele, et hoonel puudus V korrus ja et katuse renoveerimise käigus on algprojekti küttesüsteemi osi muudetud. Olemasolevad tõendid kinnitavad vastupidist. Kuna kohtu järeldused ei ole jälgitavad ning olemasolevad tõendid kohtu järeldusi ei kinnita, on otsus põhjendamata ja seega ebaseaduslik.
31.Seoses kahju hüvitamise nõude osas hagi rahuldamata jätmisega leiab hageja, et kohus on vääralt kohaldanud VÕS § 128 lg-t 3. Käesoleval juhul on hageja pöördunud advokaadi poole viimase abinõuna. Alates 2001. aastast on hageja püüdnud saavutada seda, et maja kaasomanikuga saavutada kohtuväline kokkulepe lammutatud korstna taastamiseks. Korteri 54 omaniku erinevad lubadused ja ka korteri 54 omaniku õigusjärglase kirjalikud lubadused olukord lahendada on viinud aastaid kestva situatsioonini, kus küttesüsteem konkreetses püstikus ei toimi, korteri 51 lae all on tuleohtlik olukord ning kuum õhk ei pääse välja. Samas ei ole hageja juhatuse liikmetel juriidilisi teadmisi ega oskusi kaasomaniku korrale kutsumiseks. Hageja eesmärk ei ole oma liikmetega kohut käia või õigusvaidlusi pidada, vaid hageja on püüdnud kaasomanike eksisteerimist ja ühise asja majandamist korraldada eelkõige kokkulepete ja läbirääkimiste teel. Seetõttu on asjakohane ja loogiline, et ka advokaadi poole pöördumisel on hageja esmajärjekorras püüdnud kaasomanikku mõjutada kokkulepet saavutama. Hagejal on kogemusi, et advokaadi poolt koostatud juriidiliselt põhjendatud pöördumine on tulemusi andnud.
32.Asjakohatu on kohtu märgitu, et hageja on ise ka saatnud kostjale pöördumisi ja advokaadi pöördumine ei ole olnud tulemuslikum. Esiteks märgib hageja, et hageja pöördumine on ilma juriidiliste põhjendusteta ja võib seetõttu jätta kirja saajale kahtluse, et see ei tugine seadusele. Advokaadi põhjendustega pöördumine kinnitaks adressaadile, et hageja tugineb oma nõudmistes seadusele. Teiseks ei saanud hageja advokaadilt teenust tellides eeldada, et kostja sellele ei reageeri. Vastupidi, hageja tegutses heas usus, et probleem õnnestub siiski kohtuväliselt lahendada. Täna, kus hagi on kohtus menetletud pea 4 aastat ning protsessuaalsetes küsimustes on läbitud ka Riigikohtu kontroll, ei saa hageja arvates rääkida sellest, et tegemist on lihtsa vaidlusega, milleks hageja ei vaja advokaadi abi.
33.Kohus on eksinud, leides, et õigusabi kasutamine ei olnud vajalik. Õigusabi kasutamine oli korteriühistule hädavajalik, kuna projektile mittevastav küttesüsteem kahjustab teiste kaasomanike tervist ning on ohuks elamu säilimisele ja ekspluatatsioonile. Kohtusse pöördumiseta ei oleks probleem lahendust saanudki ning vältimatult oli eelnevalt vajalik välja selgitada, kas on võimalik asja lahendada kokkuleppel.
34.Kuna hageja hinnangul tulnuks hagi tervikuna rahuldada, oleks ka menetluskulud tulnud jätta täies ulatuses kostja kanda. Hageja rõhutab, et radiaatorite nõude võttis hageja tagasi ainuüksi seetõttu, et menetlusökonoomikast tulenevalt oli olulisem ja kiireloomulisem lahendada korstnalõõri küsimus. Vastused apellatsioonkaebustele
35.Hageja palub jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata, rahuldada hageja apellatsioonkaebus ja jätta menetluskulud kostja kanda.
36.Kostja palub jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
37.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormide rikkumise ja materiaalõiguse eksliku kohaldamise tõttu osaliselt tühistada. Kolleegium saab teha TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistatud osas uue otsuse ilma tsiviilasja maakohtule uueks arutamiseks saatmata.
38.Tallinna Ringkonnakohus on 05.06.2012 otsusega varasemalt lahendanud küsimuse nõude aegumisest ning Riigkohtu poolt on käeolevas vaidluses otsusega nr 3-2-1-18-12 lahendatud küsimus sellest, kas korteriühistu näol on tegemist kohase hagejaga. Saades tsiviilasja tagasi uueks menetlemiseks, tuli maakohtul võtta seisukoht, kas hageja nõue
korstna taastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kas hageja poolt enne kohtumenetlust õigusabile kulutatud 862,81 eurot kuulub kostjalt väljamõistmisele.
39.Korteriomand on KOS § 1 lg 1 järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kaasomandi esemeks on KOS § 1 lg 2 tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Korteriomandi eseme reaalosa mõiste sätestab KOS § 2 lg 1 ning sama sätte lg 2 järgi ei kuulu korteriomandi reaalosa hulka ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Eeltoodud sätetest tuleneb, et korstnad kui elamusisese kütte- ja ventilatsioonisüsteemi osad on korteriomanike kaasomandis (vt nt Riigikohtu otsused nr 3-2-1-111-04, p 18 ja 3-2-1-144-08, p 13).
40.KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. KOS § 11 lg 3 teine lause sätestab, et kui kohustuste täitmist takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.
41.Enne KOS kehtima hakkamist reguleeris kortermajades kaasomanike vahelisi suhteid AÕS, mille § 72 lg 1 järgi tuleb kaasomanikevahelistes asja valdamisel ja kasutamisel põhinevates suhetes lähtuda eeldusest, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel. AÕS § 74 lg 1 sätestab, et kaasomandis olevat asja või selle majanduslikku otstarvet võib oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. AÕS § 72 lg 4 näeb kaasomaniku nõusoleku vajaduse osas ette erandi üksnes nende asjaga seotud toimingute suhtes, mis on vajalikud asja säilitamiseks (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-144-03, p 21). Hageja on esitanud nõude kaasomandisse kuuluva asja omavolilise muutmisega tekitatud kahju hüvitamiseks läbi endise olukorra taastamise. Kuna käesoleva vaidluse puhul toimus korstna lammutamine enne VÕS-i kehtima hakkamist, tuleb hageja nõudele kohaldada TsK-i sätteid ning hageja nõue olukorra taastamiseks on kvalifitseeritav TsK § 222 lg 1 ja § 461 järgi, mille kohaselt on kahju hüvitamine võimalik ka natuuras ehk teo tegemisega, mis asetab kannatanu olukorda, milles ta oleks olnud siis, kui kahju tekitamist ei oleks aset leidnud.
42.Kolleegium nõustub maakohtu poolt asja uue läbivaatamise tulemusena langetatud otsusega osas, mis puudutab kostja kohustamist taastada korsten korteris nr 54. Kolleegiumi hinnangul on maakohus otsust selles osas piisavalt põhjendanud ja selgitanud kaalutlusi, miks tuleb hagi vaatamata kostja poolt esitatud vastuväidetele rahuldada. Kostja poolt apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse kohta esitatud kriitika ei anna kolleegiumi hinnangul alust jõuda maakohtuga võrreldes erinevale järeldusele. Ringkonnakohus on maakohtuga ühte meelt, et kuna kostja õiguseellane on lammutanud korteris nr 54 asunud korstnalõõri ilma kaasomanike nõusolekuta ja kahjustanud sellega teiste kaasomanike omandit ja küttesüsteemi toimimist selles püstakus, tuleb kostjal lammutamisele eenenud olukord taastada. Kuna ringkonnakohus on maakohtuga ühte
meelt, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi selles osas uuesti esitada.
43.Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et ei jaga kostja seisukohta, mille järgi ei teeni korstna taastamine kõnealusel juhul muud, kui kostja karistamise eesmärki, mis on Riigikohtu praktika järgi lubamatu (kostja poolt viidatud otsused nr 3-2-1-31-03, p 19 ja 3-2-1-144-03, p 23). Samuti ei ole õige kostja väide, et vajadus korstna taastamiseks on tõendamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja üldkoosoleku otsuse alusel korraldati 2001. aastal kogu maja üleminek kaugküttelt autonoomsele gaasiküttele, milleks tuli kasutada seniseid maja tehnorajatisi. Gaasikatlale sobiv moodulkorsten tuli paigaldada vana katlamaja suitsulõõri sisse ehk suitsuviiguna kasutada endise korstna šahti, mis toimib suitsu- ja ventilatsioonikanalina. Katlamaja korsten läbis muu hulgas korterit nr 54 ja selle kohal olnud pööningut, kuhu tänaseks on ehitatud korter nr 54a. Kostja ei vaidlusta, et korteris nr 54 lammutati teostatud kapitaalremondi käigus senine korsten (kostja kirjalik vastus, I kd, lk 98). Hageja on nõude esitamist põhjendanud vajadusega taastada õhu liikumise võimalus mööda kostja poolt lammutamise käigus omavoliliselt likvideeritud korstna lõõre. Kuna iga korteri korstna juurest lähtub eraldi ventialtsioonilõõr ja kõigi alumiste korterite korstnate ventilatsioonilõõrid ulatuvad kuni korterini nr 54, on kostja poolt ventilatsioonilõõride sulgemisel suletud kõigist alumistest korteritest lähtuva õhu väljumisavad ning kuum õhk akumuleerub korteri põranda alla. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja poolt esitatud tõenditega piisava selgusega tuvastatav, et korstna lammutamine on toonud kaasa olukorra, kus korterist nr 54 allpool oleva korstna sihipärane kasutamine gaasikütte ja ventilatsiooni normaalseks toimimiseks on takistatud. Hageja poolt kirjeldatut kinnitab nii OÜ Ehitusjuht 13.02.2009 arvamus (I kd, tl 259) kui OÜ Tehnokontrollikeskus 31.07.2001 tunnistus katlamaja kohta, mille kohaselt peavad lõõrid ulatuma väliskeskkonda (I kd, tl 33-35). Sama seisukohta on autonoomse gaasiküttele ülemineku tingimusena väljendanud ka 08.08.2000 Ecomatic AS (I kd, tl 37). Lisaks on EHITUSKONSTRUEERIMISE JA KATSETUSTE OSAÜHINGU ekspert SR 11.02.2011 koostatud arvamuses selgitanud, et korstna lammutamise ja gaasiküttele ülemineku tõttu korteris nr 51 tekkinud liigse soojuse akumuleerumise probleem on leevendunud, kuid ei ole kadunud. Korterite vahelaed on jäänud ca 2m pikkusel lõigul toestamata ning katkenud on 4. ja 5. korruse vahel kondensaatvee ära juhtimine katlamajja ehitatud süsteemi (I kd, tl 176-178). Et korstna lammutamisega on muutunud ka maja tuleohutuse olukord, kinnitavad TVTÜ Teenus OÜ korstnapühkija LK osalusel 26.10.2001 koostatud aktid (I kd, tl 26-27). Kõikide nimetatud tõendite kohaselt nähakse probleemi ainsa lahendusena ette korstna taastamist. Sama seisukohta on väljendanud ka OÜ Proffclean kütteseadmete puhastuse kohta 12.06.2009 koostatud aktis (I kd, tl 279). Eeltoodu põhjal on maakohtu seisukoht, et kostjal tuleb korsten korteris nr 54 taastada, õige ja põhjendatud.
44.Korteris nr 54a korstna taastamise nõude rahuldamata jätmise osas aga kolleegium maakohtu otsusega ei nõustu ja selles osas tuleb otsus tühistada. Kolleegium jagab hageja seisukohta, et maakohus on selles osas hinnanud esitatud tõendeid ebaõigesti ja jõudnud seetõttu ekslikule järeldusele. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimuse kõrvalda ja teha uue otsuse. Hagi tuleb ka korteris nr 54a korstna taastamise nõude osas rahuldada ning korsten tuleb taastada kuni hageja poolt hagis nõutud ulatuseni ehk kuni katuse läbiviiguni, s.t katusest välja.
45.Kolleegiumi hinnangul tuleb korteris nr 54a korstna taastamise kohustuse tuvastamiseks esmalt selgitada, kas korstna korteris 54a lasi lammutada kostja õiguseellane. Kuna otsesed tõendid kostja õiguseellase tegevuse kohta puuduvad, on toimunut võimalik selgitada läbi selle, kui vastata küsimusele, kas korstna lammutamine korteris 54 oli
võimalik ilma korstna lammutamiseta korteri kohal sel ajal olnud pööningul ehk praeguses korteris nr 54a. Ringkonnakohus tegi pooltele ettepaneku oma seisukohti selles osas selgitada. Hageja poolt 17.10.2014 täiendava tõendina esitatud ehitusinsener SR-i 15.10.2014 selgituse kohaselt ei ole puitvahelagedega elamus võimalik lammutada korstna kehandit hoone neljandal korrusel ilma, et korsten lammutatakse ka viiendal korrusel, kuna puitvahelagi ei kannaks nii suurt telliskivikorstna koormust. Seetõttu pidi korstna lammutustegevus algama korstna tipust ehk välisest osas ja liikuma läbi pööningu allapoole ning korstna ülemise osa hilisem lammutamine on välistatud (III kd, tl 147-150). Kostja ei ole vastupidist tõendanud.
46.Maakohtule kimbatust valmistanud küsimus, kuidas kostja saab teha korstna taastamistöid korteris nr 54a, mis täna kostjale enam ei kuulu, on reguleeritud KOS § 11 lg 1 p-s 3, mille kohaselt peab korteriomanik võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Lisaks sellele on hageja esitanud tõendina 03.12.2010 sõlmitud korteri nr 54a müügilepingu, mille p-s 2.1.10 on korteri ostjad kostjaga kokku leppinud, et korter müüakse tingimusega, et müüjal säilib käesolevast tsiviilasja lahendusest tõusetuda võiv kohustus korterist korsten läbi ehitada (III kd, tl 98).
47.Pidades silmas, et korstna funktsioon on ühendada kütte- ja ventilatsiooni süsteemid väliskeskkonnaga, tuleb korsten taastada lammutamisele eelnenud ulatuses ehk selliselt, et korsten ulatuks hoonest välja. Vastavalt hageja nõudele tuleb kostjal korsten ehitada kuni katusest läbiviiguni ehk katusest välja. Korstna taastamist hageja poolt algselt soovitud kujul s.t telliskividest laotuna, ei pea kolleegium mõistlikuks. Kuna materjali liigist olulisem on, et korsten täidaks oma ettenähtud funktsiooni ehk tagaks kütte- ja ventilatsioonisüsteemi toimimise, on mõistlik kasutada tänapäevasemat ja telliskividest ladumisega võrreldes odavamat ehituslikku lahendust. Seetõttu peab kolleegium põhjendatuks kohustada kostjat võtma korstna taastamisel aluseks hageja poolt apellatsioonimenetluses esitatud EHITUSKONSTRUEERIMISE JA KATSETUSTE OSAÜHINGU 2014. aasta juulikuu projekt „Tallinn, Lembitu tn 8, Suitsukorstna ülaosa taastamine alates 4. korruse korterist nr 54“ (III kd, tl 87-94), mille kolleegium lisab kohtuotsuse täitmise selguse tagamiseks käesolevale kohtuotsusele. Omapoolset lahendust korstna teistsuguse taastamise võimaluse kohta ei ole kostja esitanud.
48.Et hoida ära korstna taastamistöödest tingitud võimalikud tõrked maja kütmisel, on põhjendatud hageja soov, et korstna taastamistööd peaksid olema viidud läbi kohtuotsuse jõustumisel kestval või sellele järgneval esimesel kütteperioodivälisel ajal.
49.Hageja poolt esitatud kahjunõue kohtumenetluse eelselt õigusabile kulutatud 862,81 euro väljamõistmiseks tuleb kolleegiumi hinnangul osaliselt rahuldada. Maakohus on nimetatud nõuet lahendades viidanud asjakohastele Riigikohtu lahenditele ja kahju hüvitamist reguleerivatele materiaalõigusnormidele, kuid teinud neist käesoleva vaidluse asjaolude suhtes eksliku järelduse ning jätnud hagi põhjendamatult rahuldamata.
50.Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-138-10 p-s 29 ja otsuse nr 3-2-1-19-13 p-s 11 leidnud, et üldjuhul tuleb pidada õigusabi kasutamist kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks. Riigikohtu juhiste järgi peab kohus kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel esmalt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul, kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendab hageja enda kahju. Kostja peab TsMS § 230 lg 1
esimese lause järgi esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt.
51.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk asetada kannatanu olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olnud asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
52.Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja kasutanud kohtuväliselt õigusabi ja edastanud kostjale 11.08.2009 nõude küttesüsteemi taastamiseks ja 09.11.2009 korduva nõude küttesüsteemi taastamiseks (kd I, tl 29-32). Kolleegiumi hinnangul on hageja poolt enne kohtumenetlust õigusabi kasutamine olnud kõnealusel juhul vajalik ja põhjendatud. Hageja on õigustatult arvanud, et advokaadi kaasamine vaidluse kohtueelsesse lahendamisse võib aidata kaasa kokkuleppele, mida hageja kostjaga enne kohtumenetlust saavutada püüdis. Samuti on olnud põhjendatud arvata, et advokaadi kaasamine aitab hagejal valmistuda kohtuvaidluseks ja teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke ja mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Kostja seisukoht, et kuivõrd hageja näol on tegemist korteriühistuga, pidi hageja kohtueelse menetlusega ise toime tulema, ei ole põhjendatud, kuna kostja ei ole vaielnud vastu hageja väitele, et korteriühistu liikmetel, s.h ka juhatuse liikmetel, ei ole õigusteadmisi. Vaidlusküsimus ei olnud enne kohtumenetlust vähem keerukas.
53.Enne kohtumenetlust õigusabile tehtud kulutused summas 862,81 eurot on kolleegiumi hinnangul mõistliku suurusega. Hagiavaldusele on lisatud kaks arvet, mille spetsifikatsiooni kohaselt on õigusabi ostutatud hinnaga 1500 krooni (ca 96 eurot) tund, millele lisandub käibemaks. Arvest nr 186, mis on väljastatud 30.11.2009, nähtub, et õigusabi on seisnenud nii konsultatsioonis kui pretensioonide koostamises ning kokku on selleks kulunud 4,5 tundi ja hagejal on tulnud arve alusel maksta kokku 8100 krooni ehk 517,70 eurot (I kd, tl 38). Pidades silmas, et pretensioon nr 143 on koostatud 11.08.2009 (I kd, tl 29-30) ja korduvpretensioon nr 190 on koostatud 09.11.2009 (I kd, tl 31-32), on pretensioonid arvega nr 186 seostatavad ja selles osas peab kolleegium hageja kahjuhüvitamise nõuet põhjendatuks. Täidetud on kahju hüvitamise nõude maksmapaneku üldised eeldused – kostja on korstna lammutamisega rikkunud teiste kaasomanike õigus, rikkumise tagajärjel on VÕS § 127 lg 4 tähenduses tekkinud vajadus kasutada õigusabi ning kostja on hagejale kulutuste tegemise näol tekkinud kahju eest vastutav. Kuna tegemist on sisuliselt kaasomanike vahelise vaidlusega, on nõude aluseks VÕS § 115 lg 1. Tõendeid, millest nähtuvalt oleks hageja võinud saada sama kvaliteediga õigusteenust odavamalt, ei ole kostja esitanud.
54.Arve nr 42 osas aga ei pea kolleegium õigusabile tehtud kulutusi hüvitatavateks. Seda põhjusel, et arve nr 42, mis on väljastatud 31.03.2010, spetsifikatsiooni kohaselt katab see õigusabi teenust perioodil 01.02.2010-03.03.2010. Õigusabi on seisnenud pretensioonide, nõuete ja hagiavalduse koostamises ning kokku on nimetatud arve järgi kulunud õigusabile 9 tundi. Toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks kostjale arves nimetatud perioodil pretensioone edastanud või kohtuväliseid nõudeid esitanud. Arves kajastatud hagiavalduse koostamine on aga kaetud kohtumenetluse kuludega. Seega tuleb jätta arve nr 42 osas hageja kahju hüvitamise nõue rahuldamata.
55.Hageja on maakohtule 15.02.2011 esitatud kirjalikus taotluses märkinud, et hageja jaoks on kaotanud aktuaalsuse radiaatorite taastamise nõue ja on palunud selle oma nõudest välja jätta (kd I, tl 182-183). Maakohus on jätnud hagi radiaatorite taastamise nõude osas
TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt läbi vaatamata ning maakohtu otsust ei ole selles osas vaidlustatud.
56.Kuna hagi kuulub osaliselt rahuldamisele, tuleb jätta kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.
57.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna vaidluse keskmeks olnud korstna taastamise nõue kuulub rahuldamisele täies ulatuses, õigusabile tehtud kulutuse hüvitamiseks esitatud nõue kuulub rahuldamisele osaliselt ning radiaatorite taastamise nõude on hageja tagasi võtnud, peab kolleegium õiglaseks jätta menetluskulud 80% ulatuses kostja ja 20% ulatuses hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.