Kohtulahend

Lembitu

avaldus

menetluskulude

avaldus

menetluskulude

06.10.2010 õiguslik analüüs hagile vastuse koostamiseks. Nõupidamine KB ja AB-iga – 4h 15min; 20.10.2010 vastuse koostamine – 0h 30min; 22.10.2010 õiguslik analüüs ja vastuse koostamine – 30min; 23.10.2010 vastuse koostamine – 3h 45min; 24.10.2010 vastuse koostamine ja redigeerimine – 4h 15min; 15.11.2010 tutvumine kohtumäärusega. Nõupidamine K. ja AB-iga – 3h 15min; 16.11.2010 järelpärimine TLPA-sse. E-kiri kliendile – 15min; 01.12.2010 kliendi poolt edastatud materjalidega tutvumine ja analüüs – 30min; 02.12.2010 kliendi poolt edastatud materjalidega tutvumine ja analüüs – 30min; 03.12.2010 kliendi poolt edastatud materjalidega tutvumine ja analüüs – 1h; 09.12.2010 tutvumine toimikutega Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivis. Koopiate tellimine – 1h 15min; 03.02.2011 kliendi poolt edastatud materjalidega tutvumine ja analüüs. TLPA arhiivist hangitud materjalide analüüs. Täiendava menetlusdokumendi koostamine – 3h 45min; 14.02.2011 hageja menetlusdokumentide analüüs. Positsiooni kujundamine. Nõupidamine KB-ga. Valmistumine kohtuistungiks – 3h 45min; 15.02.2011 valmistumine kohtuistungiks ja esindus kohtuistungil Kentmanni kohtumajas – 1h 30min; 18.02.2011 taotluse koostamine. Järelpärimine 54a uutele omanikele – 30min; 02.03.2011 hageja 02. märtsi vastuse ja lisadega tutvumine. E-kirjana vastuse koostamine 02. märtsi vastusele ja lisadele – 15min; 10.03.2011 taotluse koostamine – 15min; 29.03.2011 õiguslik analüüs ja hageja 08. veebruari, 09. veebruari ja 15. veebruari menetlusdokumentide ja nende lisade kohta seisukoha koostamine – 1h 45min; 30.03.2011 õiguslik analüüs ja hageja 08. veebruari, 09. veebruari ja 15. veebruari menetlusdokumentide ja nende lisade kohta seisukoha koostamine – 3h 45min; 26.04.2011 valmistumine kohtuistungiks – 2h; 27.04.2011 esindus kohtuistungil – 1h 45min; 19.07.2011 apellatsioonkaebuse analüüs ja vastuse koostamine – 3h; 10.10.2011 valmistumine istungiks Tallinna Ringkonnakohtus, esindus kohtuistungil Tallinna Ringkonnakohtus – 3h 45min; 16.02.2012 määruskaebusega tutvumine, õiguslik analüüs, vastuse koostamine – 3h; 17.05.2012 valmistumine ja esindus Tallinna Ringkonnakohtus – 2h 15min; 04.07.2012 Ringkonnakohtu lahendi analüüs ja kassatsioonkaebuse koostamine – 30min; 05.07.2012 õiguslik analüüs ja kassatsioonkaebuse koostamine – 4h; 22.04.2013 kohtumäärusega tutvumine. Õiguslik analüüs, menetlusdokumendi koostamine – 3h; 17.08.2013 seisukoha kujundamine hageja nõuete osas, õiguslik analüüs – 3h; 19.08.2013 hageja nõuete õiguslik analüüs, kohtupraktika läbitöötamine, kostja kirjalike seisukohtade koostamine – 5h 30min; 03.09.2013 kostja kirjalike seisukohtade redigeerimine – 15min; 05.09.2013 valmistumine istungiks. Esindus istungil. E-kiri kliendile – 4h 15min; 06.11.2013 valmistumine istungiks. Esindus istungil. Tagasiside kliendile – 4h 45min; 09.11.2013 istungi protokolliga ja sellele esitatud parandamise taotlusega tutvumine ja kohtule vastamine – 30min; 06.12.2013 kohtuotsusega tutvumine. E-kiri kliendile – 30min; 30.12.2013 apellatsioonkaebuse koostamine – 5h 30min; 06.01.2014 apellatsioonkaebusega tutvumine, e-kiri kliendile – 15min; 01.02.2014 hageja apellatsionkaebuse analüüs, vastuse koostamine – 4h 30min; 03.02.2014 õiguslik analüüs, vastuse koostamine – 30min; 08.04.2014 valmistumine 10. aprilli istungiks – 45min; 10.04.2014 valmistumine ringkonnakohtu istungiks. Esindus istungil. Tagasiside kliendile – 3h 45min; 20.05.2014 hageja arvamuse analüüs, seisukoha koostamine – 2h 30min; 20.05.2014 õiguslik analüüs, vastaspoole seisukohaga tutvumine, kohtuistungi protokolliga tutvumine – 45min; 22.05.2014 valmistumine istungiks. Esindus istungil Tallinna Ringkonnakohtus. Kommunikatsioon kliendiga – 3h; 11.09.2014 kommunikatsioon ringkonnakohtuga, kompromissettepaneku analüüs, ülevaade kliendile – 1h 4 min; 12.09.2014 tel konv kliendiga. Toimikuga tutvumine ringkonnakohtus – 1h; 17.09.2014 vastupakkumise koostamine, kommunikatsioon ringkonnakohtuga ja kliendiga – 45min; 29.09.2014 valmistumine ja esindus Tallinna Ringkonnakohtus, tagasiside kliendile – 3h; 07.10.2014 tutvumine kohtuistungi protokolliga, taotluse koostamine – 30min; 17.10.2014 õiguslik analüüs, vastupakkumise koostamine – 30min; 22.10.2014 tel.konv. kliendiga. Valmistumine istungiks – 1h 45min; 23.10.2014 valmistumine ringkonnakohtu istungiks, esindus ringkonnakohtus, tagasiside kliendile – 2h; 07.11.2014 kommunikatsioon kliendiga – 45min; 28.11.2014 õiguslik analüüs – 45min; 29.11.2014 lõppseisukohtade koostamine – 1h 48

min; 01.12.2014 õiguslik analüüs, seisukoha koostamine. E-kiri kliendile – 45min; 18.12.2014 kassatsioonkaebuse koostamine – 5h 25min. Kostja kinnitas avalduses, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. 13.03.2015 esitas hageja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks, milles palus kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 24 297,74 eurot, mis koosnevad lepingulise esindaja kuludest ja riigilõivust 1108,67 eurot. Samuti palus hageja mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Menetluskulude nimekirjas kajastas hageja järgmisi õigusabiteenuse eest esitatud arveid: arve nr 42 summas 690,24 eurot; arve nr 92 summas 319,56 eurot; arve nr 97 summas 488,92 eurot; arve nr 164 summas 715,62 eurot; arve nr 58 summas 1 440 eurot; arve nr T 03/06/2011 summas 1 586,18 eurot; riigilõiv 14.06.2011 summas 639,11 eurot; arve nr T 05/06/2011 summas 1 256,34 eurot; arve nr T 04/10/2011 summas 932,59 eurot; arve nr T 02/11/2011 summas 499,49 eurot; arve nr T 03/11/2011 summas 564 eurot; arve nr T 01/03/2012 summas 1 401,49 eurot; arve nr T 21/03/2012 summas 94,02 eurot; arve nr T 12/05/2012 summas 933,56 eurot; arve nr T 15/05/2012 summas 280,68 eurot; arve nr 67 summas 1 200 eurot; arve nr A 04/07/2012 summas 71,34 eurot; arve nr A 07/10/2012 summas 308,39 eurot; arve nr A 01/11/2012 summas 142,21 eurot; arve nr 40 summas 432 eurot; arve nr 113 summas 240 eurot; arve nr 134 summas 144 eurot; riigilõiv 06.01.2014 summas 150 eurot; arve nr 6 summas 720 eurot; arve nr 56 summas 588 eurot; arve nr 98 summas 360 eurot; arve nr 20140913 summas 1 425 eurot; arve nr 20141020 summas 3 375 eurot; arve nr 20141034 summas 975 eurot; arve nr 20141209 summas 1 575 eurot ja arve nr 20150120 summas 750 eurot. Hageja vastuväited Kohtule 24.03.2015 esitatud vastuväidetes hindas hageja kostja esindaja mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 51 tundi ja 30 minutit ja menetluskuluks kokku maksimaalselt 6156 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja oli seisukohal, et kostja 23.09.2010 toimingutes ei ole arusaadav kui suur on olnud ajakulu kindlale toimingule. Suhtlus kohtumaja ametnikega ei ole põhjendatud kulu, mille peaks vastaspool kandma. Samuti on nõupidamine kliendiga ja selle ajakulu kontrollimatu toiming. Seega tuleb lugeda põhjendatud ajakuluks hagiavalduse ja määruste analüüsiks 1h. 28.09.2010 määruskaebuse koostamise ja redigeerimise ajakulu (1h 45min) osas oli hageja seisukohal, et kuivõrd kostja on koostanud juba määruskaebuse 27.09.2010, tuleb taotlusest maha arvata 1h ja 30min ning seega on hageja hinnangul põhjendatud ajakulu 28.09.2010 toimingule 15 min. Kostja esindaja 06.10.2010 toimingute osas leidis hageja, et põhjendatud ajakulu õigusliku analüüsi andmiseks hagile vastuse koostamise jaoks on 2h 45min ja nõupidamine KB ja AB-iga on kontrollimatu menetlustoiming, mille kulusid ei peaks vastaspool kandma. 20.10, 22.10, 23.10 ja 24.10.2010 toimingute osas leidis hageja, et tegemist on samasisuliste toimingutega ning 9h ei ole põhjendatud ajakulu õigusliku analüüsi ja vastuse koostamiseks. Kogenud advokaadil hagile vastuse koostamiseks tuleb lugeda põhjendatud ajakuluks 4h. 15.11.2010 toimingute osas leidis hageja, et määrusega tutvumiseks on põhjendatud ajakulu 1h. Nõupidamine K. ja AB-iga on kontrollimatu menetlustoiming ning seesuguseid kulusid ei peaks kandma vastaspool. Kostja esindaja 01.12, 02.12 ja 03.12.2010 toimingute osas ei ole hageja hinnangul arusaadav, missuguste materjalidega on tutvutud ega kirjeldatud tutvumise eesmärki ega otstarbekust, seega ei ole ajakulu põhjendatud. Hageja hinnangul on põhjendatud ajakuluks 03.02.2011 TLPA arhiivist hangitud materjalide analüüsiks 1h, kuivõrd ei ole arusaadav, missuguste materjalidega on tutvutud ja analüüsitud ega kirjeldatud tutvumise eesmärki ega otstarbekust. Hageja leidis, et 14.02.2011 toimingute ajakulu ei ole põhjendatud, kuna selgitatud ei ole, missuguseid menetlusdokumente analüüsiti, mida ette valmistati ning mis asjus KBga nõupidamine toimus.

10.03.2011 taotluse koostamise ajakulu ei pidanud hageja põhjendatuks, kuna selgitatud ei ole, missugust taotlust on koostatud. 29.03.2011 ja 30.03.2011 toimingud sisult samad ning kolme menetlusdokumendi ja nende lisade kohta seisukoha koostamiseks on põhjendatud ajakuluks 3h. Kostja esindaja 10.10.2011 toimingu osas oli hageja seisukohal, et esinduseks Tallinna Ringkonnakohtu istungil, koos istungile ja tagasi büroose sõitmisega on põhjendatud ajakulu 2h. 22.04.2013 määrusega tutvumiseks ja õiguslikuks analüüsiks on põhjendatud ajakulu 1h 30min. selgitatud ei ole, missugust menetlusdokumenti on koostatud ja selle seost käesoleva tsiviilasjaga. Põhjendatud ajakuluks 17.08, 19.08 ja 03.09.2013 toiminguteks pidas hageja kokku 5h, arvestades, et kostja esindaja on menetlusega kursis ja nõuded on juba varasemalt esitatud. 06.01. 01.02 ja 03.02.2014 toimingute osas märkis hageja, et põhjendatud ajakuluks hageja apellatsioonkaebusega tutvumiseks, selle analüüsiks ja vastuse koostamiseks on 4h. Hageja hinnangul on selgusetu, mis asjaoludel oli vajadus 11.09.2014 kommunikatsiooniks ringkonnakohtuga, seega ei ole põhjendatud antud toimingu vajalikkus. Kompromissettepaneku analüüsiks ja ülevaate andmiseks kliendile on põhjendatud ajakulu 1h. 07.11.2014 kommunikatsiooni kliendiga pidas hageja kontrollimatuks toiminguks, mida ei peaks vastaspool hüvitama. Ajakulu 45 min 28.11.2014 õiguslikule analüüsile ja ajakulu 45 minutit 01.12.2014 toiminguteks ei pidanud hageja põhjendatuks, kuna selgitatud ei ole õigusliku analüüsi seost, vajalikkust ja otstarvet käesoleva tsiviilasjaga. Kostja vastuväited 25.03.2015 esitas kostja vastuväited hageja menetluskuludele, milles oli seisukohal, et hageja poolt kajastatud kulud pole põhjendatud ega vajalikud ning neid tuleb läbivalt vähendada vähemalt 75% ulatuses. Kostja leidis, et temalt ei tohi hageja kasuks välja mõista selliseid kulusid, mida ta (või UO) on ühistu huvides juba kandnud. Kostja on tasunud kõik korteriühistu poolt nõutud summad. Oleks ebaõiglane ja seaduse mõttega vastuolus, kui kostjalt nõutaks menetluskulude kindlaksmääramise tulemusena korteriühistu poolt tehtud õigusteenuse kulude tasumist teistkordselt. Kostja palus, et kohus nõuaks hagejalt välja andmed tema ja tema õiguseellase UO poolt hagejale tasutud raha kohta. UO poolt tasutud raha kohta tuleb andmed välja nõuda põhjusel, et tasutu arvelt võidi raha jätta reservi. Välja tuleb nõuda ka andmed, palju sellest rahast kasutati korteriühistu poolt ostetud õigusteenuse eest tasumiseks. Viidatud summa tuleb lahutada kostjalt väljamõistetavatest menetluskuludest (sisuliselt tasaarvestada). Samuti leidis kostja, et hageja poolt viie advokaadi palkamisega seonduvad kulud on põhjendamatud. Kohtuasi ei ole olnud niivõrd keerukas ega mahukas, et oleks nõudnud mitme esindaja kasutamist. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-28-14 oli kostja seisukohal, et temalt pole alust nõuda välja bürookulusid, mis on kajastatud arvetel nr 164, T 03/06/2011, T 05/06/2011, T 04/10/2011, T 02/11/2011, T 03/11/2011, T 01/03/2012, T 21/03/2012, T 12/05/2012, T 15/05/2012, A 04/07/2012, A 07/10/2012 ja A 01/11/2012. Kostja hinnangul ei ole põhejndatud muu hulgas arvel nr T 02/11/2011 kajastatud kahe advokaadi väljasõit kliendi asukohta. Kostja leiab, et kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-64-13 tuleb jätta välja mõistmata õigusteenuse osutamiseks kohaletulemise ja mineamisega seotud ajakulu. Põhjendamatu on ka erinevate advokaatide vahel toimunud omavahelise kirjavahetusega seotud kulu arvetel nr T 01/03/2012, T 15/05/2012 ja nr T 15/05/2012. Samuti ei pidanud kostja põhjendatuks arvel nr T 01/03/2012 kajastatud aktuaalse kohtupraktika monitooringut, kuna advokaat peab niikuinii olema kursis aktuaalse kohtupraktikaga. Kostja oli seisukohal, et põhjendatud ei ole kohtuasjaga seost mitteomav kulu „sh blogiveebilehega esmane tutvumine” arvel nr A 07/10/2012. Lisaks märkis kostja, et nähtuvalt maakohtu 06.12.2013 lahendist on kohtuasja hinnaks 4861,50 eurot. Tuginedes kuni 25.06.2014 kehtinud määrusele „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ märkis kostja, et seega võinuks seni kehtinud regulatsiooni kohaselt temalt välja mõista maksimaalselt 2560 eurot ehk 80% maksimummäärast. Kostja on teadlik, et eelviidatud määrus tunnistati Riigikohtu üldkogu poolt põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks ja märgib, et kuigi tsiviilasja hind ei oma lepingulise

esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmisel enam määravat tähendust, võetakse asja hinda jätkuvalt arvesse menetluskulude kindlaksmääramisel. Hageja esindaja tunnitasuga seoses märkis kostja, et Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-115-14 (p 14) kohaselt ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab 120 eurot käibemaksuga. Esimese astme kohtu määrus 17.06.2015 määrusega rahuldas Harju Maakohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määras kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 18 776,90 eurot, millest 17 889,96 eurot on lepingulise esindaja kulud ja 886,94 eurot on riigilõiv. Samuti määras kohus, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus jättis hageja avalduse menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata summas 826,62 eurot. Kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldas kohus osaliselt ning määras kindlaks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2314,94 eurot (lepingulise esindaja kulud). Kostja avalduse menetluskulude väljamõistmiseks jättis kohus rahuldamata summas 6419,52 eurot. Määruses tugines kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg-tele 1 ja 2, § 144 ple 1 ja § 175 lg-le 1. Esmalt võttis kohus seisukoha kostja menetluskulude osas. Kostja lepingulise esindaja 23.09.2010 õigusabitoimingute (suhtlus Tartu mnt kohtumaja ja Kentmanni kohtumaja kohtuametnikega hagiavalduse dokumentide saamiseks. Hagiavalduse ja kohtumääruste analüüs. Nõupidamine kliendiga – 2h 15min) osas märkis kohus, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja kohtule 06.07.2010 hagiavalduse pikkusega 8 lehekülge (sisuline osa ca 5 lehekülge). Hagiavaldusele oli lisatud 21 tõendit kogupikkusega 30 lehekülge. Kohus leidis, et hagimaterjalidega tutvumise põhjendatud ajakulu on arvestades hagiavalduse pikkust ja lisade mahtu 1 tund. Samuti oli kohus seisukohal, et nõupidamine kliendiga on vajalik ja põhjendatud kulu, kuulub esindaja esindusfunktsiooni teostamise alla ning on põhjendatud 1 tunni ulatuses. Kohus leidis, et 23.09.2010 sooritatud õigusabitoimingu põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku on 2 tundi ja 15 minutit, mille hulka arvestas kohus ka selle aja, mis kostja esindajal kulus kohtuamentikega suhtlemisele dokumentide saamiseks so 15 minutit. Kohus leidis, et 27.09.2010 määruskaebuse koostamise ajakulu 1 tund ja 15 minutit on põhjendatud ja vajalik ning kuulub rahuldamisele vastavalt kostja poolt taotletule. 28.09.2010 määruskaebuse koostamise ja redigeerimise ajakulu 1h 45min osas leidis kohus, et kuna kostja on juba märkinud 27.09.2010 määruskaebuse koostamise ajakuluks 1 tund ja 15 minutit, tuleb 28.09.2010 õigusabitoimingu osas maha arvata ajakulu 1h ja 15min. Kohus leidis, et määruskaebuse redigeerimise põhjendatud ajakulu on 15 minutit. Kostja esindaja 06.10.2010 toimingute osas nõustus kohus hageja seisukohaga, mille kohaselt on analüüsi andmiseks hagile vastuse koostamise jaoks põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi ja 45 minutit. Kohus leidis, et KB-ga ja AB-iga nõupidamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 1 tund. Kostja esindaja 20.10.2010, 22.10.2010, 23.10.2010 ja 24.10.2010 toimingute osas nõustus kohus hagejaga, mille kohaselt on sooritatud õigusabitoimingute näol tegemist samasisuliste toimingutega. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas kostja kohtule 25.10.2010 vastuse ja taotluse pikkusega 9 lehekülge (sisuline osa ca 6,5 lehekülge). Kohtu hinnangul on 25.10.2010 vastuse koostamise mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 6,75 tundi (1 tund/1 lehekülg), mille hulka arvas kohus eelnevalt kostja poolt vastuse redigeerimise. Kostja esindaja 15.11.2010 toimingute osas märkis kohus, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt jättis Tallinna Ringkonnakohus 05.11.2010 Harju Maakohtu 20.07.2010 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2010 määruse pikkuseks oli 3 lehekülge (ringkonnakohtu seisukoht

sellest ca 0,5 lehekülge). Kohus oli seisukohal, et nimetatud määrusega tutvumise põhjendatud ajakulu on 0,5 tundi. KBga ja AB-iga nõupidamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks pidas kohus 1 tund. Kokku on nimetatud toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tundi. Kohus leidis, et 16.11.2010 järelpärimise koostamise TLPA-sse ja e-kirja kliendile saatmise ajakulu 15 minutit on põhjendatud ja vajalik ning kuulub rahuldamisele vastavalt kostja poolt taotletule. Kohus leidis, et 01.12.2010, 02.12.2010 ja 03.12.2010 sooritatud õigusabitoimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku on 1 tund. Kohus leidis, et 09.12.2010 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivis toimikutega tutvumise ja koopiate tellimise ajakulu 1 tund ja 15 minutit on põhjendatud ja vajalik ning kuulub rahuldamisele vastavalt kostja taotletule. Kostja esindaja 03.02.2011 toimingute osas oli kohus seisukohal, et kliendi poolt edastatud materjalide tutvumise ja analüüsi ning TLPA arhiivist hangitud materjalide analüüsi põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku on 1,5 tundi. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas kostja kohtule 07.02.2011 teate, täiendavad seisukohad ja tõendid pikkusega 4 lehekülge (sisuline osa ca 2 lehekülge), millele oli lisatud mh projekteerimistingimuste taotlus kooskõlastuste tabeliga, ehitusload ja ehituslubade taotlused ja ehituse teatis, mis pärinevad Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivist. Kohtu hinnangul on 07.02.2011 menetlusdokumendi koostamise mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 2 tundi (1 tund/1 lehekülg). Kokku on 03.02.2011 sooritatud õigusabitoimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu 3,5 tundi. Kohus leidis, et 14.02.2011 KBga nõupidamise põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku on 1,5 tundi, millega on hõlmatud samaaegselt ka hageja menetlusdokumentide analüüsi ja positsiooni kujundamine ning ettevalmistus kohtuistungiks. Kostja esindaja 15.02.2011 toimingute osas märkis kohus, et toimiku materjalidest nähtuvalt toimus 15.02.2011 eelistung, mis algas kell 10.10 ja lõppes kell

määruskaebusega tutvumiseks, õiguslikuks analüüsiks ja vastuse koostamiseks. Kostja esindaja 17.05.2012 toimingute osas märkis kohus, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt toimus 17.05.2012 kohtuistung, mis kestis 1 tund ja 06 minutit. Kohus leidis, et kohtuistungi ettevalmistamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 0,5 tundi, kuna kostja esindaja peab pidevalt kursis olema tsiviilasja menetluse kulgemisega ning vastaspoole seisukohtadega. Kohus oli seisukohal, et kohtuistungil osalemise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 1 tund ja 10 minutit. 04.07.2012 ja 05.07.2012 toimingute ajakulu osas oli kohus seisukohal, et ringkonnakohtu lahendi analüüsi ja kassatsioonkaebuse koostamise ajakulu 4,5 tundi on põhjendatud ja vajalik. 22.04.2013 toimingute osas märkis kohus, et toimiku materjalidest nähtuvalt esitas kostja kohtule 22.04.2013 seisukoha pikkusega 3 lehekülge (sisuline osa ca 1 lehekülg). Kohtu hinnangul on 22.04.2013 menetlusdokumendi koostamise mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 1 tund (1 tund/1 lehekülg). Kohus leidis, et määrusega tutvumise ja õigusliku analüüsi põhjendatud ajakulu on 2,5 tundi. Kohus nõustus hagejaga, et kuna kostja esindaja on menetlusega kursis ja nõuded on juba varasemalt esitatud, siis on põhjendatud ajakulu 17.08.2013, 19.08.2013 ja 03.09.2013 toiminguteks kokku 5 tundi. 05.09.2013 toimingute osas märkis kohus, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt toimus 05.09.2013 kohtuistung, mis kestis 25 minutit. Kohus leidis, et kohtuistungi ettevalmistamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 0,5 tundi, kuna kostja esindaja peab pidevalt kursis olema tsiviilasja menetluse kulgemisega ning vastaspoole seisukohtadega. Kohus oli seisukohal, et kohtuistungil osalemise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 0,58 tundi. Kohus leidis, et eelpool nimetatud toimingute vajalik ja põhjendatud ajakulu kokku on 1,08 tundi. Kohus, märkides, et 06.11.2013 kohtuistung kestis 25 minutit, leidis, et kohtuistungi ettevalmistamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 0,5 tundi, kuna kostja esindaja peab pidevalt kursis olema tsiviilasja menetluse kulgemisega ning vastaspoole seisukohtadega. Kohus oli seisukohal, et kohtuistungil osalemise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 0,58 tundi. Kohus leidis, et eelpool nimetatud toimingute vajalik ja põhjendatud ajakulu kokku on 1,08 tundi. Kohus leidis, et 09.11.2013 istungiprotokolli ja sellele esitatud parandamise taotlusega tutvumise ning kohtule vastamise ajakulu 0,5 tundi on põhjendatud ja vajalik. Samuti pidas kohus põhjedatud ja vajalikuks 06.12.2013 ajakulu 0,5 tundi kohtuotsusega tutvumiseks ja e-kirja kliendile edastamiseks ning 30.12.2013 ajakulu 5,5 tundi apellatsioonkaebuse koostamiseks. Kostja esindaja 06.01.2014, 01.02.2014 ja 03.02.2014 toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks pidas kohus kokku 2 tundi. Seejuures märkis kohus, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja Tallinna Ringkonnakohtule 06.01.2014 apellatsioonkaebuse pikkusega 5 lehekülge (sisuline osa ca 3 lehekülge). 03.02.2014 esitas kostja vastuse 06.01.2014 apellatsioonkaebusele pikkusega 4 lehekülge (sisuline osa ca 1,5 lehekülge). Kohus leidis, et 06.01.2014 apellatsioonkaebusega tutvumise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 0,5 tundi. Kohtu hinnangul on 03.02.2014 menetlusdokumendi koostamise mõistlik ja põhjendatud ajakulu 1,5 tundi (1 tund/1 lehekülg). Seoses kostja esindaja 08.04.2014 ja 10.04.2014 ajakuluga 10. aprilli kohtuistungiks valmistumiseks, esinduseks istungil ja tagasisideks kliendiga märkis kohus, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt toimus 10.04.2014 kohtuistung, mis kestis 50 minutit. Kohus leidis, et kohtuistungi ettevalmistamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 0,5 tundi, kuna kostja esindaja peab pidevalt kursis olema tsiviilasja menetluse kulgemisega ning vastaspoole seisukohtadega. Kohtuistungil osalemise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks pidas kohus 0,83 tundi. Kohus leidis, et eelpool nimetatud toimingute vajalik ja põhjendatud ajakulu kokku on 1,33 tundi. Kohus leidis, et 20.05.2014 hageja arvamusega tutvumise, seisukoha koostamise ning kohtuistungi protokolliga tutvumise ajakulu kokku 3,25 tundi on põhjendatud ja vajalik. Hageja esindaja 22.05.2014 toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks pidas kohus kokku 0.9 tundi. Kohus märkis, et toimiku materjalidest nähtuvalt toimus 22.05.2014 kohtuistung, mis kestis 24 minutit. Kohus leidis, et kohtuistungi ettevalmistamise põhjendatud ja vajalik ajakulu

on 0,5 tundi, kuna kostja esindaja peab pidevalt kursis olema tsiviilasja menetluse kulgemisega ning vastaspoole seisukohtadega. Kohus oli seisukohal, et kohtuistungil osalemise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 0,4 tundi. 11.09.2014 toimingute osas nõustus kohus hageja seisukohaga, mille kohaselt on kompromissettepaneku analüüsi ja kliendile ülevaate andmise põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 1 tund, mille hulka arvestas kohus ka ringkonnakohtuga suhtlemisele kulunud aja. Kostja esindaja 12.09.2014 ja 17.09.2014 toimingute ajakulu pidas kohus põhejndatuks avalduses märgitud ulatuses, vastavalt 1 tund ja 0,75 tundi. Kostja esindaja 29.09.2014 toimingute osas märkis kohus, et toimiku materjalidest nähtuvalt toimus 29.09.2014 kohtuistung, mis kestis 1 tund ja 26 minutit. Kohus leidis, et kohtuistungi ettevalmistamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 0,5 tundi, kuna kostja esindaja peab pidevalt kursis olema tsiviilasja menetluse kulgemisega ning vastaspoole seisukohtadega. Kohus oli seisukohal, et kohtuistungil osalemise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 0,43 tundi. Kohus leidis, et eelpool nimetatud toimingute vajalik ja põhjendatud ajakulu kokku on 1,93 tundi. Kostja esindaja 07.10.2014 ja 17.10.2014 toimingute ajakulu pidas kohus põhejndatud ja vajaklikuks avalduses märgitud ulatuses. 22.10.2014 toimingute osas oli kohus seisukohal, et telefonikonverentsi näol on tegemist kostja lepingulise esindaja esindusfunktsiooni täitmisega, seega on tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohus leidis, istungiks valmistumise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 0,5 tundi, kokku on eelpool nimetatud toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tund. 23.10.2014 toimingute osas märkis kohus, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt toimus 23.10.2014 kohtuistung, mis kestis 21 minutit. Kuna kohus analüüsis eelnevalt 22.10.2014 istungiks ettevalmistamise ajakulu põhjendatust ja vajalikkust, leidis kohus, et 23.10.2014 istungiks ettevalmistamise ajakulu ei ole põhjendatud ega vajalik. Kohus oli seisukohal, et kohtuistungil osalemise ning kliendi informeerimise põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 0,5 tundi. Kohus oli seisukohal, et 07.11.2014 kliendiga kommunikeerimise näol on tegemist kostja lepingulise esindaja esindusfunktsiooni täitmisega, seega on tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohus leidis, et nimetatud toimingu põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks on 0,5 tundi. 28.11.2014 õigusliku analüüsi teostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks on kohtu hinnangul kokku 0,5 tundi, kuna kostja esindaja peab pidevalt kursis olema tsiviilasja menetluse kulgemisega ning vastaspoole seisukohtadega. 29.11.2014 lõppseisukohtade koostamise ajakulu pidas kohus põhjendatud ja vajalikuks kostja taotletud ulatuses (1,8 tundi). Kohus leidis, et 01.12.2014 õigusliku analüüsi teostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 0,5 tundi, mille hulka arvestas kohus ka kliendile e-kirja saatmise ajakulu. Kostja esindaja peab pidevalt kursis olema tsiviilasja menetluse kulgemisega ning vastaspoole seisukohtadega. 18.12.2014 kassatsioonkaebuse koostamise ajakulu 5,42 tundi pidas kohus põhjendatud ja vajalikuks. Kohus leidis, et võttes arvesse kostja esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 84,38 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Kohus leidis, et kostja esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind (120 eurot/tund koos käibemaksuga) ülemäära kõrge. Seega on kostja esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kokku 11 574,72 eurot. Järgnevalt määras kohus kindlaks hageja menetluskulud. Kohus leidis, et hageja on kõik õigusabiteenuse osutamise arved väljastatud vaid ühe advokaadi töötundide ulatuses, advokaatide töötunnid ei ole kajastatud topelt. Samuti ei ole erinevad advokaadibürood esindanud korraga hagejat, vaid nende töö oli ära jaotatud, mis ei toonud kaasa lisakulutusi. Kohus käsitles arveid, millele kostja esitas vastuväited. Seoses arvele nr 164 esitatud kostja vastuväitega bürookulude osas tugines kohus Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-28-14, milles kohus on leidnud, et põhjendatud menetluskuluks ei ole Hansa Law Offices OÜ arvetel kajastatud bürookulud. Kuigi bürookulude kandmine on advokaadibüroo ja advokaadi tegevuseks

kahtlemata vajalik, ei ole võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse kohtuasjaga. Seepärast on mõistlik eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse tunnihinnas (vt ka Riigikohtu 25.11.2011 määrus asjas nr 3-2-1-102-11, p-d 7 ja 14). Kohtu hinnangul ei ole alust lugeda arvel nr 164 kajastatud 21,15 euro suurust bürookulu (projektide koopia tegemine), mille lisandub käibemaks, hageja põhjendatud menetluskulude hulka. Kohus leidis, et arvel nr 164 nimetatud õigusabitoimingud kuuluvad rahuldamisele summas 690,24 eurot. Samuti ei pidanud kohus põhjendatuks lugeda hageja menetluskulude hulka 56,82 euro suurust bürookulu (millele lisandub käibemaks) arvel nr T 03/06/2011, 11,95 euro suurust bürookulu (millele lisandub käibemaks) arvel nr T 05/06/2011, 0,91 euro suurust bürookulu (millele lisandub käibemaks) arvel nr T 04/10/2011, 13,74 euro suurust bürookulu (millele lisandub käibemaks) arvel nr T 02/11/2011, 10 euro suurust bürookulu (millele lisandub käibemaks) arvel nr T 03/11/2011, 17,91 euro suurust bürookulu (millele lisandub käibemaks) arvel nr T 01/03/2012, 1,30 euro suurust bürookulu (millele lisandub käibemaks) arvel nr T 21/03/2012, 10,92 euro suurust bürookulu (millele lisandub käibemaks) arvel nr T 12/05/2012, 3,90 euro suurust bürookulu (millele lisandub käibemaks) arvel nr T 15/05/2012, 1,95 euro suurust bürookulu (millele lisandub käibemaks) arvel nr A 04/07/2012, 7,44 euro suurust bürookulu (millele lisandub käibemaks) arvel nr A 07/10/2012 ega 3,51 euro suurust bürookulu (millele lisandub käibemaks) arvel nr A 01/11/2012. Arvega nr T 02/11/2011 seoses leidis kohus, et hageja esindaja poolt 03.11.2011 sooritatud õigusabitoimingud ei olnud vajalikud ja põhjendatud 1 tunni ulatuses, mis kohtu hinnangul kulus lepingulistel esindajatel kliendi asukohta ja tagasi büroosse sõitmiseks. Seejuures tugines kohus Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-64-13, milles Riigikohus on muu hulgas märkinud, et lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu advokatuuriseaduse § 60 tähenduses). Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Samadel põhjendustel jättis maakohus välja mõistmata ka arvel nr T 12/05/2012 kajastatud õigusteenuse osutamiseks kohaletulemise ja minemisega seotud ajakulu. Kohus märkis, et õigusabiarve nr T 12/05/2012 kohaselt kulus hagejal 17.05.2012 Tallinna Ringkonnakohtusse tulemisele ja tagasi advokaadibüroosse minemisele kokku 0,83 tundi. Kohus leidis, et hageja esindaja poolt 17.05.2012 sooritatud õigusabitoimingud ei olnud vajalikud ja põhjendatud 0,83 tunni ulatuses, mis kohtu hinnangul kulus lepingulistel esindajatel kliendi asukohta ja tagasi büroosse sõitmiseks. Seoses arvest nr T 12/05/2012 nähtuva hageja esindaja poolt 05.04.2012 vandeadvokaat Helina Lukseppa 05.04.2012 e-kirjaga tutvumisega, millele kohtu hinnangul võis hageja lepingulisel esindajal kuluda 10 minutit, nõustus kohus kostja seisukohaga, et advokaatide omavahel peetud kirjavahetuse ajakulu ei ole põhjendatud ega vajalik. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et arvel nr T 01/03/2012 kajastatud advokaatide omavahel peetud kirjavahetuse ajakulu (0,33 tundi) ei ole põhjendatud ega vajalik. Samuti nõustus kohus kostja seisukohaga, mille kohaselt ei ole põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks aktuaalse kohtupraktika monitooring. Professionaalselt vandeadvokaadist esindajalt võib ja tuleb eeldada, et klient saab 115-eurose tunnitasuga maksustatava teenuse (ilma käibemaksuta) eest teenust, mille osutaja on juba vastava kohtu praktikaga kursis. Kohus märkis, et õigusabiarvest nr T 15/05/2012 nähtub, et hageja lepinguline esindaja on 21.05.2012 tutvunud vandeadvokaat Helina Lukseppa 21.05.2012 e-kirjaga, millele kohtu hinnangul võis hageja lepingulisel

esindajal kuluda 10 minutit. Samuti nähtub õigusabiarvest, et hageja lepinguline esindaja on 22.05.2012 taotluse projekti koostanud kohtuistungi protokolli parandamiseks, kaaskirja koostanud ja komplekteerinud saatmiseks vandeadvokaat H.Lukseppale. Kohtu hinnangul võis hageja lepingulisel esindajal vandeadvokaat Helina Lukkseppaga suhtlemiseks kuluda 10 minutit. Arvest nr T 15/05/2012 nähtuva mõlema menetlustoimingu osas, mis on sooritatud 23.05.2012, kulus advokaatide omavahelisele suhtlemisele mõlemal juhul 10 minutit, kokku 20 minutit. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et advokaatide omavahel peetud kirjavahetuse/suhtluse ajakulu ei ole põhjendatud ega vajalik. Arvest nr A 07/10/2012 nähtuva 11.10.2012 toimingu „sh blogiveebilehega tutvumine” osas viitas kohus kostja vastuväitele, mille kohaselt ei ole põhjendatud kohtuasjaga seost mitteomav kulu. Hageja on märkinud, et blogiveebilehega tutvumine oli vajalik menetlustoiming, kuna blogist selgus, et kostja müüs ja reklaamis oma korterit ajal, mil see oli keelatud. Tuvastamaks seda asjaolu pidi hageja esindaja kostja blogiveebilehega tutvuma. Kohus leidis, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et arvel nr T 03/06/2011 nimetatud õigusabitoimingud kuuluvad rahuldamisele summas 1518 eurot, arvel nr T 05/06/2011 nimetatud õigusabitoimingud summas 1242 eurot, arvel nr T 04/10/2011 nimetatud õigusabitoimingud summas 932,70 eurot, arvel nr T 02/11/2011 nimetatud õigusabitoimingud summas 345 eurot, arvel nr T 03/11/2011 nimetatud õigusabitoimingud summas 552 eurot, arvel nr T 01/03/2012 nimetatud õigusabitoimingud summas 1242 eurot, arvel nr T 21/03/2012 nimetatud õigusabitoimingud summas 92,46 eurot, arvel nr T 12/05/2012 nimetatud õigusabitoimingud summas 782,46 eurot, arvel nr T 15/05/2012 nimetatud õigusabitoimingud summas 207 eurot, arvel nr A 04/07/2012 nimetatud õigusabitoimingud summas 69 eurot, arvel nr A 07/10/2012 nimetatud õigusabitoimingud summas 299,46 eurot ja arvel nr A 01/11/2012 nimetatud õigusabitoimingud summas 138 eurot. Seoses kostja väitega sellest, et temalt ei tohi hageja kasuks mõista välja selliseid kulusid, mida ta (või UO) on ühistu huvides juba kandnud, viitas kohus hageja vastusele. Hageja on märkinud, et KÜ tegutseb kõigi korteriomanike, sh kostja huvides. Selleks tasuvad korteriomanikud majanduskulusid vastavalt korteri suurusele. Kui keegi omanikest tegutseb oma huvides, teiste kaasomanikega mitte arvestades, siis tuleb tal ka täiendavalt tasuda selle tagajärgede likvideerimise eest. Kohus märkis, et kostjale kuuluva mõttelise osa suurus Lembitu 8 moodustab 499/99163 (krt 54 pind on 49,9 m2 ja Lembitud 8 hoone pind on 9916,3 m2). Seega on võimalik kostjalt nõutud menetluskuludest summas 24 297,74 eurot maha arvata 122,27 eurot vastavalt temale kuuluvale osale (499/99163 x 24 297,74). Kostja õiguseellane UO suri 17.10.2008, kostja vastu on hagiavaldus esitatud 06.07.2010, seega ei ole nimetatud kostja väide asjakohane. Seoses kostja vastuväitega asja hinna arvesse võtmisest menetluskulude kindlaksmääramisel viitas kohus Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-4-15 p-s 14 leitule ja märkis, et eeltoodust ei tulene, et vastaspoolelt menetlusosalise lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel tuleks lepingulise esindaja kulude suurus alati siduda tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb konkreetse tsiviilasja keerukusest ja mahust. Kohus leidis, et käesolev tsiviilasi oli keerukas ja mahukas. Antud tsiviilasja on menetletud mitmel korral maa-, ringkonna- ja Riigikohtus. Samuti on kohus eespool põhjalikult analüüsinud hageja lepinguliste esindajate menetluskulude vajalikkust ja põhjalikkust, arvestades kostja poolt esiletoodud vastuväiteid. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-14 märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Arvestades käesoleva tsiviilasja kestust (hagiavaldus esitati 06.07.2010, lõpplahend jõustus 09.02.2015), keerukust, keskmisest suuremat tõendite mahtu ning asjaolu, et hageja esindaja(te) puhul on tegemist kogenud ja kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja(te)ga - vandeadvokaatidega, pidas kohus antud kohtuasja puhul hageja esindaja(te) tunnihinda kuni 125 eurot mõistlikuks ja

põhjendatuks. Võttes arvesse hageja esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 170,26 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Kohus leidis, et hageja esindaja(te) poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind (kuni 125 eurot/tund ilma käibemaksuta) ülemäära kõrge. Hageja esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud lepingulisele esindajale on kokku 23 471,12 eurot (22 484,72 + 1 108,67 - 122,27). Hageja menetluskuluks on ka tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel summas 319,56 eurot, apellatsioonkaebuse esitamisel (14.06.2011) summas 639,11 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel (06.01.2014) summas 150 eurot, kokku 1108,67 eurot. Kuna riigilõivu tasumine hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 1108,67 eurot. Kohus märkis, et tuginedes TsMS § 174 lg-le 10 ning hageja ja kostja kinnitustele on hagejale ja kostjale hüvitamisele kuuluvad lepingulise esindaja tasud käibemaksuga. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 18 776,90 eurot (80 %) ja hagejalt kostja kasuks menetluskulud summas 2 314,94 eurot (20 %). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märkis kohus hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus 19.06.2015 esitatud määruskaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 17.06.2015 määruse resolutsiooni punktid 1, 2, 4, 5, 6 ja 7 ning saata asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule või alternatiivselt teha uus määrus, millega mõista kostjalt välja menetluskulud mitte suuremas summas kui 2560 eurot (koos käibemaksuga). Samuti palub kostja nõuda hagejalt välja andmed selle kohta, mis ulatuses on kostja ja UO poolt hagejale tasutu arvelt tasutud õigusteenusega seotud kulusid ning vähendada vastavas ulatuses kostjalt väljamõistetavat summat. Lisaks palub kostja tasaarvestada määruse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kostja leiab, et vaidlustatav määrus on vormistatud ebaülevaatlikult ja raskesti hoomatavalt ning maakohtu valitud vormistusviis raskendab ebavajalikult nii menetlusosaliste kui ka kõrgema astme kohtute tööd. Samuti on kostja seisukohal, et pooli pole koheldud võrdselt ning kostjalt on välja mõistetud põhjendamatuid ja ebavajalikke kulusid. Kostja on hageja menetluskulude avaldusele vastu vaielnud täies ulatuses ning tuginenud TsMS § 175 lg-le 1. Sellest hoolimata on kohus kontrollinud hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ainult osaliselt. Hageja poolt esitatud 31 arvest on kohus käsitlenud ainult 13 arve põhjendatust ja vajalikkust. Käsitletud 13 arve puhul on kohus küll jätnud välja mõistmata bürookulu osa, mille osas on Riigikohtu praktika selge, kuid muu menetluskulu osas on analüüsitud ja vähendatud vaid nelja arvet (T 02/11/2011, T 01/03/2012, T 12/05/2012, T 15/05/2012). Seega on maakohus kostjale teadmata põhjusel jätnud võtmata seisukoha enamuse hageja kulude osas, kuid need sellegipoolest kostjalt välja mõistnud. Lisaks ei ole kohus kostja hinnangul täitnud määruse hõlpsamat täitmist võimaldavaid kohustusi. Viidates TsMS § 445 lg 1 teisele lausele ja § 463 lg-le 2 leiab kostja, et lähtudes eeltoodust määravad kohtud tasaarvestuse hagejalt ja kostjalt vastastikuselt väljamõistetavate menetluskulude osas. Kuna maakohus ei täitnud TsMS § 445 lg-st 1 tulenevat kohustust, siis on kostja sunnitud esitama selle nõude eraldi taotlusena. Kostja hinnangul on maakohus alusetult pidanud dubleerivaks toiminguks jätkuvat toimingut. 28.09.2010 ajalise positsiooni puhul on kohus märkinud, et „kohus on seisukohal, et kuna kostja on juba märkinud 27.09.2010 määruskaebuse koostamise ajakuluks 1 tund ja 15 minutit,

tuleb 28.09.2010 õigusabitoimingu osas maha arvata ajakulu 1 h ja 15 minutit. Kohus leiab, et määruskaebuse redigeerimise põhjendatud ajakulu on 15 minutit“. Maakohus on eiranud asjaolu, et menetlusdokumendi koostamine võib alata ühel päeval ning jätkuda järgmisel. Kostja arvates on selgelt alusetu ja TsMS-i eesmärgiga vastuolus keelduda toiminguga seotud kulu hüvitamisest üksnes põhjusel, et toimingut pole lõpuni viidud samal päeval. Analoogne rikkumine on maakohtu poolt ka kirjete 14.02.2011, 15.02.2011, 29.03.2011, 30.03.2011, 08.04.2014 ja 10.04.2014 puhul. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht esindaja pideva kursisoleku kohustusest 26.04.2011 kirje puhul, leides, et kohtuistungi ettevalmistamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 0,5 tundi, kuna kostja esindaja peab pidevalt kursis olema tsiviilasja menetluse kulgemisega ning vastaspoole seisukohtadega. Ühtlasi on kohus lahendis sedastanud, et „eeltoodust ei tulene, et vastaspoolelt menetlusosalise lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel tuleks lepingulise esindaja kulude suurus alati siduda tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb konkreetse tsiviilasja keerukusest ja mahust. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi oli keerukas ja mahukas. Antud tsiviilasja on menetletud mitmel korral maa-, ringkonna- ja Riigikohtus”. Kostja leiab, et määrus on vastuoluline, sest keeruka ja mahuka kohtuasja istungiks pole võimalik valmistuda poole tunniga. Kostja hinnangul eeldab kohtuistungil osalemine esindajalt suuremat ettevalmistust, kui asja materjalide meeldetuletamine. Arvestama peab ka sellega, et sama kohtuasja istungite vahele võib jääda mitmeid kuid, mille jooksul pole esindajal olnud põhjust tsiviilasjaga sisuliselt tegeleda ja ta on samas tegelenud muude töökohustustega. Maakohus on seisukohta, et kostja esindaja peab pidevalt kursis olema tsiviilasja menetluse kulgemisega ning vastaspoole seisukohtadega või analoogset mõttekäiku kasutanud ka 10.10.2011, 17.05.2012, 03.09.2013, 06.11.2013, 08.04.2014, 10.04.2014, 22.05.2014, 29.09.2014, 22.10.2014, 23.10.2014 ja 01.12.2014 kirjete puhul. Maakohus on ilma ühegi sisulise põhjenduseta vähendanud 06.10.2010, 15.11.2010, 01.12.2010, 02.12.2010, 03.12.2010, 03.02.2011, 14.02.2011, 22.04.2013, 06.01.2014, 01.02.2014, 03.02.2014, 11.09.2014, 07.11.2014 ja 01.12.2014 toimingute tegemiseks põhjendatuks peetavat aega. Maakohus on menetlusdokumentide koostamisele ja toimingute tegemisele kulunud ajakulu vähendanud seetõttu, et kohtu hinnangul ei saa kuluda mõne viidatud toimingu tegemisele rohkem aega, kui kohus õigeks pidas. Kostja hinnangul ei täida see tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevat kohtumääruse põhjendamiskohustust. Määrusest ei tulene, miks nende dokumentide koostamiseks ja toimingute tegemiseks ei saanud esindajal kuluda tegelikult märgitud aeg, vaid mitmeid tunde vähem. Kostja on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramisel peab võtma arvesse kohtuasja hinda. Tuginedes seejuures Riigikohtu üldkogu poolt põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tunnistatud, kuni 25.06.2014 kehtinud, määrusele „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-125-14 p-s 14 ja lahendi nr 3-2-1-171-12 p-s 12 märgitule leiab kostja, et kuigi tsiviilasja hind ei oma lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmisel enam määravat tähendust, võetakse asja hinda jätkuvalt arvesse menetluskulude kindlaksmääramisel. Kostjal puudus 25. juunini 2014 mis tahes põhjus eeldada teistsugust tsiviilasja hinda ning sellest tulenevalt vastaspoolele maksimaalselt hüvitatavate menetluskulude piirmäära. Isiku usaldust seaduste ja määruste kehtivuse vastu tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse võtta. Maakohus on eelnevad väited jätnud sisulise hinnanguta. Lisaks leiab kostja, et kostjalt ei tohi hageja kasuks välja mõista selliseid kulusid, mida ta (või UO) on ühistu huvides juba kandnud. Seejuures tugineb kostja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-89-13 p-s 11 märgitule ja leiab, et oleks ebaõiglane ja seaduse mõttega vastuolus, kui kostjalt nõutaks menetluskulude kindlaksmääramise tulemusena hageja poolt tehtud õigusteenuse kulude tasumist teistkordselt. Maakohus ei ole määruses

võtnud seisukohta kostja taotluse osas nõuda kostjalt välja andmed kostja ja tema õiguseellase UO poolt hagejale tasutud raha kohta. Kostja hinnangul on hageja poolt viie advokaadi kasutamisega seonduvad kulud põhjendamatud. Kohtuasi ei ole olnud niivõrd keerukas ega mahukas, et oleks nõudnud mitme esindaja kasutamist. Viie advokaadi kasutamine on põhjustanud mitmete erinevate isikute poolt samade asjaoludega tutvumise. Selline tegevus polnud vajalik ning oleks ebaõiglane selliseid kulusid kostjalt välja mõista. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et ühte advokaati kasutanud kostja kuluks oli 17 994,24 eurot ning kolmest advokaadibüroost viite advokaati kasutanud hageja kuluks oli 24 297,74 eurot. Peale kulude dubleerimise (nt viie erineva advokaadi poolt asja materjalidega tutvumise) puudub mis tahes usutav põhjendus, miks kulus hagejal sarnase tunnihinna puhul umbes 6000 eurot (ehk 35%) rohkem. Tähelepanekutena seoses mittevajalike ja põhjendamatute kuludega toob kostja kaebuses esile, et põhjendatud pole hageja kulude koosseisu 03.11.2011 kahe advokaadi väljasõit kliendi asukohta ega advokaatide vahel toiminud omavahelise kirjavahetusega seotud kulu (kulude koosseisu punktid 12, 14, 15). Samuti pole kostja hinnangul põhjendatud kuluse koosseisu punktis 12 aktuaalse kohtupraktika monitooring. Advokaat peab niikuinii olema kursis aktuaalse kohtupraktikaga. Põhjendatud pole kohtuasjaga seost mitteomav kulu „sh blogiveebilehega esmane tutvumine“ (kulude koosseisu punkt 18). Kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-64-13 tuleb jätta välja mõistmata õigusteenuse osutamiseks kohaletulemise ja minemisega seotud ajakulu. Tuginevalt Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-28-14 on kostja seisukohal, et pole alust temalt välja mõista ka vastaspoole bürookulusid (kulude koosseisu punktid 4, 6, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 17, 18 ja 19). Samuti leiab kostja, et Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-115-14 (p 14) kohaselt ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab 120 eurot käibemaksuga. Sama töö mitmekordsele arveldamisele erinevate esindajate poolt viitab kostja hinnangul: arve nr 67, mis on väljastatud 01.06.2011-23.05.2012 eest. Samas on viidatud perioodi eest väljastatud kulude koosseisu punktides 6, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14 ja 15 viidatud arve. Kulude koosseisu punktide 17 ja 18 arved, mis on väljastatud sama perioodi eest. Vastus määruskaebusele Hageja palub jätta määruskaebuse täies ulatuses rahuldamata. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 17.06.2015 määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 osaliselt tühistada ja määruskaebus osaliselt rahuldada. Määruskaebuse etteheidetele vaidlustatud maakohtu määruse vormistuse osas jätab ringkonnakohus hinnangu andmata, kuivõrd nimetatu ei saanud kuidagi mõjutada maakohtu järeldusi menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel. Samuti ei pea ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt vastata kostja väidetele sellest, et kostjalt ei tohi hageja kasuks välja mõista kulusid, mida kostja (või UO) on ühistu huvides juba kandnud. Kostja vastavatele väidetele on maakohus vaidlustatud määruses juba vastanud ning pidanud sellest tulenevalt võimalikuks arvata kostja menetluskuludest maha 122,27 eurot vastavalt kostjale kuuluvale mõttelise osa suurusele kinnistust Lembitu tn 8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Kostja taotluse osas nõuda kostjalt välja andmed kostja ja tema õiguseellase UO

poolt hagejale tasutud raha kohta on maakohus võtnud seisukoha 07.09.2015 määruses, mistõttu jätab ringkonnakohus ka nimetatud taotluse käesolevalt tähelepanuta. Kostja on määruskaebuses õigesti osundanud sellele, et maakohus on kontrollinud hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust üksnes osaliselt. Maakohtu määrusest nähtuvalt on maakohus kontrollinud hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust üksnes nende hageja 13-l arvel kajastatud toimingute osas, millele on kostja esitanud omapoolsed vastuväited. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluse puhul on tegemist iseseisva hagita menetlusega, mille puhul tuleb kohtul ametiülesande korras kontrollida avalduse põhjendatust alati, st ka siis kui avaldusele vastuväiteid ei esitata. Seega tulnuks maakohtul kontrollida hageja avalduses taotletud iga menetluskulu komponendi põhjendatust ja vajalikkust ning võtta kirjalikult, määruse motiveerivas osas nende osas seisukoht sõltumata sellest, kas kostja on kõikide menetlustoimingute osas vastuväited esitanud. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud maakohtu rikkumine on võimalik kõrvaldada ringkonnakohtul. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha hageja menetluskulude osas, millele maakohus jättis hinnangu andmata. Maakohtu määrusest nähtuvalt ei ole kohus hinnanud hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ega vajalikkust seoses arvetel nr 42, 97, 58, 67, 40, 113, 134, 6, 56, 98, 20140913, 20141020, 20141034, 20141209 ja nr 20150120 kajastatud menetlustoimingutega. Arve nr 42 kohaselt on hageja esindaja kulutanud 6 tundi (690,24 eurot koos käibemaksuga) dokumentidega tutvumiseks, analüüsiks ja hagiavalduse koostamiseks. Arvest nr 97 nähtuvalt on hageja esindajal kulunud hagiavalduse täiendamisele ja täpsustamisele, lisade komplekteerimisele ja kohtule edastamisele ning hagi tagamise taotluse kohtule koostamisele ja kohtule edastamisele 4 tundi (460,16 eurot koos käibemaksuga ja riigilõivule 28,76 eurot), kokku 488,92 eurot. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hagiavaldus koos selles sisalduva hagi tagamise taotlusega sisult ca 7 lehel ja sellel on 20 lisa. Ringkonnakohus leiab, et hagiavalduse, sh hagi tagamise taotluse, koostamisele ja kohtule edastamisele võis hageja esindajal mõistlikult kuluda kokku avalduses märgitud 10 tundi, arvestades seejuures koostatud dokumendi ja komplekteeritud lisade mahtu, sisu, vaidluse keerukust ning dokumendi koostamise tarbeks vajalike dokumentidega tutvumise ja analüüsimise ajakulu. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu summas 28,76 eurot (450 krooni) hagi tagamise avalduselt (kd I tl 45). TsMS § 138 lg-test 1 ja 2 tulenevalt peab ringkonnakohus nimetud summas riigilõivu hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Seega peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista arvetel nr 42 ja 97 nimetatud õigusabitoimingute kulu välja hageja taotletud ulatuses, millele lisandub hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv, s.o kokku summas 1179,16 eurot. Arvest nr 58 nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi kokku 12 tunni (1440 eurot koos käibemaksuga) ulatuses tunnitasuga 100 eurot (ilma käibemaksuta) järgmiselt: 01.04-30.04 täiendavate vastuväidete (menetlusdokumendid 14.02.,15.02.2011 ja 19.04.2011 vastuväited) koostamine kostja seisukoha osas dokumentaalsete tõendite kohta ja edastamine kohtule – 6h; nõupidamine kliendiga seoses vastuväidete koostamisega 29.03., 15.04., 18.04., 19.04.2011 – 4h ja esindus Harju Maakohtu 27.04.2011 kohtuistungil ja selleks ettevalmistumine – 2h. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ajakulu kokku 10 tundi 14.02, 15.02 ja 19.04.2011 menetlusdokumentide koostamiseks ja selleks vajalikeks nõupidamisteks kliendiga pidada käesoleval juhul ülemääraseks, pidades seejuures silmas vaidluse keerukust ja asjaolu, et nimetatud menetlusdokumentide sisuline maht on kokku ligikaudu 12 lehekülge + 11 lisa. Arvestades, et Harju Maakohtu 27.04.2011 kohtuistung kestis 1 tund ja 30 minutit, ei saa ka istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise ajakulu 2 tundi pidada ülemääraseks kuluks. Seega on maakohus põhjendatult ka arvel nr 58 nimetatud õigusabiteenuste kulu mõistnud kostjalt hageja kasuks välja hageja taotletud ulatuses (1440 eurot koos käibemaksuga).

Hageja lepinguline esindaja on arvest nr 67 tulenevalt kulutanud 3 tundi hageja apellatsioonkaebuse koostamiseks Harju Maakohtu 17.05.2011 otsuse peale ja kohtule edastamisele, 2 tundi 08.11.2011 esinduseks Tallinna Ringkonnakohtu istungil ja istungi ettevalmistamiseks, 3 tundi määruskaebuse koostamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2011 määruse vaidlustamiseks, 0,5 tundi 05.03.2012 kassatsioonimenetluses Riigikohtule seisukohtade edastamiseks seoses kostja vastuväidetega ja 1,5 tundi 17.05.2012 esinduseks Tallinna Ringkonnakohtu istungil ja istungi ettevalmistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et 8,5 leheküljelise sisulise osaga apellatsioonkaebuse koostamise ja kohtule edastamise põhjendatud ajakuluks saab lugeda hageja avalduses märgitud 3 tundi. Arvestades, et ringkonnakohtu 10.10.2011 istung kestis protokollist nähtuvalt 1 tund ja 2 minutit, samuti pidades silmas asja mahukust ja keerukust, ei saa ka ajakulu 2 tundi kohtuistungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks pidada ülemäära suureks. Sarnastel kaalutlustel peab ringkonnakohus põhjendatuks ka samal arvel kajastatud ajakulu 1,5 tundi ringkonnakohtu 17.05.2012 istungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks, võttes arvesse, et nimetatud kohtuistung kestis protokolli kohaselt 1 tund ja 6 minutit. Ajakulu 3 tundi hageja 08.11.2011 määruskaebuse koostamiseks ja kohtule edastamiseks peab kohus samuti põhjendatuks arvestades koostatud kaebuse sisu ja mahtu (sisuline osa 6 lk) ning samuti asjaolu, et kaebuse koostamine eeldas ka vaidlustatud ringkonnakohtu lahendiga tutvumist ja selle osas seisukoha kujundamist. Põhjendatud toiminguks hageja õiguste edukaks kaitseks on kohtu hinnangul ka 05.03.2012 kassatsioonimenetluses Riigikohtule seisukohtade esitamine seoses kostja vastuväidetega. Nimetatud toimingu ajakulu 0,5 tundi on mõistlik, arvestades hageja seisukohtade sisu ja mahtu (sisuline osa ca 5 lk) ja seda, et seisukohtade koostamiseks tuli tutvuda kostja vastuväidetega ning neid analüüsida. Seega peab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga arvel nr 67 kajastatud õigusabitoiminguid põhjendatuks täies ulatuses, kokku 10 tundi (1200 eurot koos käibemaksuga). Arvest nr 40 nähtuvat ajakulu 4 tundi ja 30 minutit seisukohtade koostamiseks tsiviilasjas nr 210-32328 küttesüsteemi osa taastamise nõudes peab ringkonnakohus põhjendamatult suureks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt (kd II tl 147-150) on hageja vastavad 08.04.2013 seisukohad sisulises osas kokku vähem kui 3 lehel. Kohtu hinnangul ei saanud hageja vandeadvokaadist lepingulisel esindajal mõistlikult kuluda sellise mahu ja sisuga seisukohtade koostamiseks enam kui 2,5 tundi. Seega vähendab ringkonnakohus arvel nr 40 näidatud õigusabikulu 2 tunni ulatuses, mis nimetatud toimingu puhul kohaldatud lepingulise esindaja tunnihinnast 80 eurot lähtudes teeb kokku 192 eurot koos käibemaksuga (2h x 80 + käibemaks 32 eurot). Seega kuulub arvel nr 40 näidatud õigusabitoimingu eest hagejale hüvitamisele 240 eurot koos käibemaksuga (2,5h x 80 + käibemaks 40 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul on ülemäära suur ka arvega nr 113 seotud hageja esindaja ajakulu 2 tundi ja 30 minutit esinduseks Harju Maakohtu 05.09.2013 istungil ja selle ettevalmistamiseks. Toimiku materjalidest nähtuvalt kestis nimetatud istung 25 minutit. Arvestades istungi kestust ja asjaolu, et hageja esindaja oli vaidluse asjaoludega varasemalt kursis, ei pea ringkonnakohus hageja esindaja 2 tunnist ajakulu istungi ettevalmistamiseks käesoleval juhul põhjendatuks. Kohtu hinnangul saab mõistlikuks ajakuluks 05.09.2013 kohtuistungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks pidada kokku mitte enam kui 1 tund ja 30 minutit. Seega vähendab ringkonnakohus arvega nr 113 seotud toimingu ajakulu 1 tunni võrra (96 eurot koos käibemaksuga) ja leiab, et kostjalt kuulub nimetatud toimingu eest väljamõistmisele 144 eurot koos käibemaksuga (1,5h x 80 + käibemaks 24 eurot). Arvel nr 134 kajastatud ajakulu 1 tund ja 30 minutit Harju Maakohtu 06.11.2013 kohtuistungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks peab ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatuks, pidades silmas, et protokolli kohaselt kestis

istung 25 minutit. Seega kuuluvad arvel nr 134 nimetatud õigusabitoimingud rahuldamisele hageja taotletud ulatuses, s.o summas 144 eurot koos käibemaksuga. Arvest nr 6 nähtuvat hageja esindaja ajakulu 5 tundi Harju Maakohtu 06.12.2013 otsusega tutvumiseks ja analüüsiks, apellatsioonkaebuse koostamiseks nimetatud otsusele ja edastamiseks kohtule saab ringkonnakohtu hinnangul pidada vajalikuks ja põhjendatuks arvestades vaidluse keerukust, kaebuse koostamiseks tutvumist vajava maakohtu otsuse sisu ja mahtu ning koostatud kaebuse sisu ja mahtu. Mõistlik on ka samas arves kajastatud ajakulu 2,5 tundi 30.01.2014 vastuse koostamiseks kostja apellatsioonkaebusele ja kohtule edastamisele, arvestades seejuures, et vastav ajakulu hõlmab ka vajalikku ajakulu kostja apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja analüüsimiseks. Arvel nr 6 kajastatud õigusabitoimingud kuuluvad seega rahuldamisele täies ulatuses, summas 720 eurot koos käibemaksuga. Hageja esindaja arve nr 56 kohast ajakulu 2,5 tundi Tallinna Ringkonnakohtu 10.04.2014 istungi ettevalmistamiseks ja esinduseks istungil peab kohus ülemääraseks, leides, et 50 minutit kestnud ringkonnakohtu 10.04.2014 istungiks ettevalmistuseks ja istungil osalemiseks ei ole põhjendatud hageja esindaja ajakulu enam kui 2 tundi, mis nimetatud toimingu puhul arvestatud hageja esindaja tunnihinda 100 eurot on 240 eurot koos käibemaksuga (2h x 100 + käibemaks 40 eurot). Samal arvel nimetatud läbirääkimiste pidamine, kompromissettepanekuks konsultatsioonid spetsialistiga (ehitusspetsialist/arhitekt Silvia Ränd) ja kompromissi nõustamine on vajalikud toimingud, kuivõrd kohus lükkas 10.04.2014 istungil asja arutamise edasi, võimaldamaks pidada läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks ja määrates pooltele tähtaja kokkuleppe esitamiseks. Siiski ei saa avalduses märgitud ajakulu 4 tundi pidada põhjendatuks eelnimetatud toimingute tegemiseks. Läbirääkimiste pidamisega seotud toimingute vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks hindab ringkonnakohus 2 tundi, mis arvestades hageja esindaja tunnihinda nimetatud toiminguteks (60 eurot) on kokku 144 eurot koos käibemaksuga (2h x 60 + käibemaks 24 eurot). Toodust tulenevalt vähendab ringkonnakohus arvel nr 56 nimetatud õigusabitoimingute kulu kokku summas 204 eurot (koos käibemaksuga) ja leiab, et arvel nimetatud õigusabitoimingud kuuluvad rahuldamisele 384 euro ulatuses. Arvel nr 98 nimetatud 22.05.2014 istungiks ettevalmistuseks ja istungil osalemiseks kulunud 1 tund ja 30 minutit on ringkonnakohtu hinnangul istungi kestust (24 minutit) ja vaidluse keerukust arvestades põhjendatud ajakulu. Pidades silmas, et nimetatud istungil andis kohus pooltele täiendavalt aega kompromissi sõlmimiseks, on põhjendatud ka samal arvel kajastatud ajakulu 1 tund ja 30 minutit kompromissettepaneku ettevalmistamiseks ja koostamiseks ja täpsustuste koostamiseks. Seega on arvel nr 98 nimetatud õigusabitoimingud vajalikud ja põhjendatud hageja taotletud ulatuses, s.o summas 360 eurot koos käibemaksuga. Hageja esindaja arvest nr 20140913 nähtuvat 21.08.2014 ajakulu 1 tund kohtumiseks kliendiga ja esmaseks tsiviilasja materjalidega tutvumiseks seoses esindaja vahetusega saab kohtu hinnangul pidada vajalikuks ja põhjendatuks, arvestades seejuures ka seda, et esindaja vahetumise ajaks oli kohtuasjas esitatud ja kogutud dokumente enam kui 500 leheküljel. Seetõttu peab kohus põhjendatuks ka arvel näidatud ajakulu 3 tundi ja 30 minutit 25-29-08.2014 tsiviilasja materjalidega tutvumiseks, konsultatsiooniks kliendiga ning samuti taotluse koostamiseks 22.05.2014 kohtuistungi protokolli edastamiseks. Ka on hageja õiguste kaitseks vajalikud arves nimetatud 22.08.2014 e-kirjavahetus kohtuga, volikirjade koostamine ja kohtule edastamine ning e-toimikule ligipääsuks vajaliku taotluse koostamine ja edastamine kohtule ajakuluga 30 minutit. Ülemääraseks ei saa pidada ka arvest nähtuvat ajakulu 1 tund 5.09.2014 suhtluseks kohtuga, 22.05.2014 kohtuistungi protokolliga tutvumiseks ja analüüsiks ning e-kirjavahetuseks kliendiga, pidades silmas, et nimetatud kohtuistungil esindas hagejat teine lepinguline esindaja. Arves näidatud ajakulu 3 tundi ja 30 minutit 08.09.2014 kompromissettepaneku täiendamiseks, hageja nõude täpsustuseks, täiendatud kompromissettepaneku edastamiseks kohtule,

kohutistungi edasilükkamise taotluse koostamiseks ja edastamiseks kohtule ning nõupidamiseks ja e-kirjavahetuseks kliendiga peab kohus ülemäära suureks. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja Terje Eipre esitanud 08.09.2014 kohtule kompromissettepaneku ja hageja nõude täpsustuse kokku 4,5 lehel koos 2 lisaga, millise ettevalmistamise, koostamise ja täpsustamise osas on kohus arvel nr 98 näidatuga pidanud põhjendatuks ajakulu 1 tund ja 30 minutit. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et 08.09.2014 esitatud hageja taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks on sisulises osas mahult veidi enam kui 1 lk, leiab ringkonnakohus, et arves nr 20140913 nimetatud kompromissettepaneku täiendamise, hageja nõude täpsustamise ja kohtule edastamise, kohtuistungi edasilükkamise taotluse koostamise ja esitamise ning kliendiga nõupidamise ja e-kirjavahetuse põhjendatud ajakuluks on kokku mitte enam kui 2 tundi (300 eurot koos käibemaksuga). Seega vähendab kohus arvel nr 20140913 nimetatud õigusabitoimingute ajakulu kokku 1 tunni ja 30 minuti ulatuses (225 eurot koos käibemaksuga). Hageja lepinguline esindaja on arvest nr 20141020 nähtuvalt muu hulgas kulutanud 19.09.2014 1 tunni kostja vastusega tutvumiseks, analüüsiks, kostja vastuse edastamiseks kliendile ning selgitava e-kirja koostamiseks ja konsultatsiooniks kliendiga. Ringkonnakohus leiab, et ei ole alust nimetatud õigusabitoimingu kulu väljamõistmiseks kostjalt, kuivõrd hageja avaldusest ei nähtu, millise kostja vastusega seoses on esindaja kirjes loetletud toiminguid sooritanud. Avaldusest nähtuvalt sisaldab arve nr 20141020 kulu õigusteenustelt, milliseid on osutatud ajavahemikus 10.09-16.10.2014. Toimiku materjalidest nähtuvalt on aisaks kostja menetlusdokumendiks, mida ei ole eelnevates hageja arvetes juba kajastatud ja mis on esitatud septembris enne 19.09.2014, kostja 17.09.2014 e-kirjana esitatud seisukoht, millele vastuse koostamise ja menetluslikust olukorrast kliendile ülevaate andmise ajakulu 2 tundi on aga kajastatud sama arve teises kirjes 23-24.09.2014 osutatud õigusteenusena. Ringkonnakohus on seisukohal, et isegi kui hageja pidas arvel nr 20141020 kajastatud 19.09.2014 kirjes silmas kostja 17.09.2014 seisukohta, ei saanud hageja esindajal kostja vastava seisukoha mahtu (e-kiri vähem kui poolel lehel) arvestades kuluda nimetatud vastusega tutvumisele, selle analüüsimisele, sellele vastuse koostamisele (vastuse sisuline maht on 1 lk) ja sellega seotud nõupidamistele kliendiga enam kui 1 tund. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu rahuldamisele arvel nr 20141020 märgitud 19.09.2014 toimingu kulu summas 150 eurot koos käibemaksuga (1h x 125 + käibemaks 25 eurot), samuti vähendab kohus 23-24.09.2014 toimingu ajakulu (2 tundi) 1 tunni võrra (150 eurot koos käibemaksuga). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka arvel nr 20141020 nimetatud hageja esindaja 09.10.2014 ajakulu 1,5 tundi 29.09.2014 kohtuistungi protokolli paranduse koostamisele ja edastamisele ning nõupidamisele kliendiga. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja 08.10.2014 taotlus 29.09.2014 kohtuistungi protokolli parandamiseks (sisuline osa ca 1 lk) peamiselt esitatud hageja esindajate istungil antud selgituste täpsustamiseks ning ringkonnakohus rahuldas nimetatud taotluse üksnes protokollis korteri numbris sisalduva ebatäpsuse osas. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kohtuistungi protokoll on mõeldud kajastama kohtuistungi käiku ja kohtu poolt oluliseks peetavaid väiteid ja asjaolusid, ei ole selle toimingu sisu ja olemust arvestades põhjendatud hageja esindaja enam kui 30-minutiline ajakulu protokolli paranduse taotluse koostamiseks ja sellega seotud konsultatsiooniks kliendiga. Seega vähendab kohus arvel nr 20141020 nimetatud 09.10.2014 toimingu ajakulu 1 tunni (150 eurot koos käibemaksuga) võrra. Samuti peab ringkonnakohus ülemääraseks nimetatud arvel kajastatud ajakulu 2,5 tundi 16-17.10.2014 seisukoha koostamiseks, täiendavate dokumentaasete tõendite kohtule edastamiseks ja seisukoha kooskõlastamiseks kliendiga. Pidades silmas hageja 17.10.2014 esitatud menetlusdokumendi mahtu (sisuline osa ca 1 lk + lisad kokku 6-l lehel) ja sisu leiab ringkonnakohus, et hageja vandeadvokaadist lepingulisel esindajal ei saanud dokumendi koostamiseks, selle lisadeks olevate tõendite kohtule edastamiseks ja seisukoha kooskõlastamiseks kliendiga kuluda enam kui 1,5 tundi (225 eurot koos käibemaksuga). Ülejäänud arves nimetatud õigusabitoimingute ajakulu ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada

ülemääraseks. Seega vähendab ringkonnakohus arvel nr 20141020 nimetatud õigusabitoimingute ajakulu kokku 4 tunni võrra (600 eurot koos käibemaksuga) ning rahuldab arvel nimetatud õigusabitoimingute kulu summas 2775 eurot (18,5h x 125 + käibemaks 462,5 eurot). Arvel nr 20141034 kajastatud hageja esindaja 22-23.10.2014 ajakulu 3,5 tundi istungiks valmistumiseks, teeside koostamiseks, istungil osalemiseks ja suhtluseks kliendiga (ülevaade istungist) ei saa kohtu hinnangul pidada taotletud ulatuses põhjendatuks. Asja materjalidest nähtuvalt kestis 23.10.2014 toiminud ringkonnakohtu istung 21 minutit. Arvestades kohtuistungi kestust, samuti asjaolu, et hageja esindaja oli vaidluse asjaoludega tuttav ja et eelmine kohtuistung sama esindaja osavõtul toimus asjas vähem kui kuu aega tagasi, ei ületa mõistlik ajakulu istungiks valmistumiseks, mis hõlmab kohtukõne teeside koostamist, istungil osalemiseks ja kliendile istungist ülevaate andmiseks kohtu hinnangul 2 tundi (300 eurot koos käibemaksuga). Ülejäänud arves nimetatud õigusabitoimingud on vajalikud ja kooskõlas hageja õiguste efektiivseks kaitseks tehtud töö mahuga. Seega vähendab ringkonnakohus arves nr 20141034 nimetatud õigusabitoimingute ajakulu 1,5 tunni ulatuses (225 eurot koos käibemaksuga) ja rahuldab arves kajastatud õigusabitoimingud 5 tunni ulatuses, s.o summas 750 eurot koos käibemaksuga (5 x 125 + käibemaks 125 eurot). Arve nr 20141209 kohaselt on hageja esindaja muu hulgas kulutanud 8 tundi 27.11-01.12.2014 lõppseisukohtade koostamiseks, kliendiga kooskõlastamiseks, e-kirjavahetuseks kliendiga ja seisukohtade täiendamiseks. Ringkonnakohus ei pea ajakulu 8 tundi eelnimetatud toimingutele põhjendatuks. Hageja 01.12.2014 lõppeisukohad on sisulises osas 4,5 lehekülge. Sellises mahus menetlusdokumendi koostamiseks, seisukohtade kliendiga kooskõlastamiseks ja ekirjavahetuseks kliendiga ei saanud hageja esindajal mõistlikult kuluda avalduses märgitud 8 tundi. Ringkonnakohus peab põhjendatud ajakuluks nimetatud toimingute tegemiseks mitte enam kui 5 tundi. Seega vähendab ringkonnakohus arvel nr 20141209 nimetatud õigusabitoimingute ajakulu 3 tunni ulatuses (450 eurot koos käibemaksuga). Ülejäänud arvel kajastatud õigusabitoimingute ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Seega on arvel nr 20141209 nimetatud õigusabitoimingud põhjendatud kokku 7,5 tunni ulatuses (1125 eurot koos käibemaksuga). Arvel nr 20150120 nimetatud hageja esindaja kahes esimeses kirjes näidatud toimingud ja nende ajakulu kokku 2,25 tundi seoses Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2014 otsusega tutvumisele ja analüüsimisele ja kliendi konsulteerimisele on vajalikud otsuse edasikaebamise perspektiivi väljaselgitamiseks ja selles otsusele jõudmiseks. Seevastu põhjendatuks ei saa lugeda arvel nimetatud hageja esindaja kulu, mis on seotud kostja kassatsioonkaebusega tutvumisega, esialgse õigusliku arvamuse kujundamisega ja sellega seotud suhtlusega kliendiga ning taotluse koostamisega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmiseks. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-150 12 punktis 12 leidnud, et lepingulise esindaja kulusid, mis on tekkinud kassatsioonkaebusele vastamisega, ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks olukorras, kus kostjad ei olnud kohustatud kassatsioonkaebusele vastama. Praeguses asjas on Riigikohus 09.02.2015 määrusega jätnud kostja kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2014 otsuse peale menetlusse võtmata kaebuse esitamise tähtaja möödumise tõttu ega ole hagejalt kostja kassatsioonkaebusele vastust küsinud. Toodust tulenevalt ei saa ka kassatsioonkaebusega tutvumist, selle osas õigusliku arvamuse kujundamist ja suhtlemist kliendiga ega taotluse koostamist kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmiseks pidada põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mis kuuluks kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Seega kuuluvad arvel nr 20150120 nimetatud õigusabitoimingud rahuldamisele kokku 2 tunni ja 15 minuti ulatuses summas 337,5 eurot käibemaksuga (2,25h x 125 + käibemaks 56,25 eurot) ning kohus vähendab arvel näidatud kulu 412,5 euro ulatuses (2,75 x 125 + käibemaks 68,75 eurot).

Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks vähendada maakohtu poolt arvetel nr 42, 97, 58, 67, 40, 113, 134, 6, 56, 98, 20140913, 20141020, 20141034, 20141209 ja nr 20150120 kajastatud hageja esindaja õigusabitoimingute kulu kokku 2404,50 euro ulatuses. Ülejäänud hageja arvetel kajastatud õigusabitoiminguid, millede osas on maakohus määruses seisukoha võtnud üksnes kostja vastuväidetega seonduvate toimingutega, saab ringkonnakohtu hinnangul pidada vajalikeks ning nende ajakulu vaidluse keerukust, teostatud toimingute kestust ning esitatud dokumentide sisu ja mahtu arvestades põhjendatuks. Kostja poolt määruskaebuses toodud vastuväited hageja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse osas ei võimalda eeltoodule lisaks vähendada hageja esindaja õigusabitoimingute ajakulu. Maakohus on kõiki määruskaebuses esitatud tähelepanekuid hageja mittevajalike ja põhjendamatute kulude osas määruses käsitlenud ja mõned kostja vastuväidetest ka rahuldanud ning nende alusel vähendanud hageja menetluskulusid. Ka on maakohus seoses hageja poolt viie advokaadi kasutamise vastuväitega määruses põhjendatult leidnud, et kuivõrd advokaatide töötunnid ei ole kajastatud topelt ja erinevad advokaadibürood ei esindanud hagejat topelt, vaid töö oli ära jaotatud, ei toonud see kaasa lisakulutusi. Ringkonnakohus nõustub kostja vastuväidete osas maakohtu määruses toodud põhjendustega ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu motiive korrata. Samuti jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta seoses kostja vastuväitega tsiviilasja hinna arvestamisest menetluskulude kindlaksmääramisel ja leiab, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude suuruse kindlaksmääramisel ja vastaspoolelt väljamõistmisel ei oma määravat tähendust tsiviilasja hind, vaid lähtuda tuleb konkreetse tsiviilasja keerukusest ja mahust. Arvestades eeltoodut on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu poolt põhjendatuks peetud hageja menetluskulud kokku summas 23 471,12 eurot kuuluvad vähendamisele 2404,50 euro ulatuses. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 21 066,62 eurot, millest tuleb arvestades menetluskulude jaotust kostjalt hageja kasuks välja mõista 16 853,30 eurot (80%). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 3231,12 eurot (24 297,74-21 066,62). Vastuseks määruskaebuse väidetele seoses kostja menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmisega märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja esindaja 27.09.2010, 28.09.2010, 14.02.2011, 15.02.2011, 29.03.2011, 30.03.2011, 08.04.2014 ega 10.04.2014 toimingute vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Erinevalt kaebuses väidetust ei nähtu vaidlustatud maakohtu määrusest, et kohus oleks nimetatud toimingute ajakulu vähendanud põhjusel, et toimingut pole lõpuni viidud samal päeval. Maakohus ei ole toimingute ajakulu vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel kulu vähendamisel lähtunud asjaolust, et toimingut on sooritatud mitmel päeval. Toimingu ajakulu vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel ei oma tähtsust, mis perioodi vältel toimingut on sooritatud, küll aga on konkreetse toimingu ajakulu hindamisel igati põhjendatud arvestada avalduses erinevate kirjetena näidatud sama toimingu kulu kokkuvõttes, nagu seda on teinud ka maakohus. Maakohus on määranud kindlaks ja mõistnud vastaspoolelt välja kulu toimingute eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses sõltumata sellest, mitme eraldi kirjena on toimingut avalduses kajastatud või mitme päeva jooksul on toimingut sooritatud. Kaebuses heidab kostja maakohtule ette kostja menetluskulude nimekirjas loetletud kirjete 26.04.2011, 10.10.2011, 17.05.2012, 03.09.2013, 06.11.2013, 08.04.2014, 10.04.2014, 22.05.2014, 29.09.2014, 22.10.2014, 23.10.2014 ja 01.12.2014 ajakulu vähendamist põhjusel, et kostja esindaja peab pidevalt kursis olema tsiviilasja menetluse kulgemisega ning vastaspoole seisukohtadega või sellega analoogsel põhjendusel. Kostja leiab, et maakohtu hinnangul keeruka ja mahuka kohtuasja istungiks ei ole võimalik valmistuda poole tunniga. Ringkonnakohus, võttes arvesse eelnimetatud kirjetega seotud kohtuistungite kestust ning käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu leiab, et põhjendatud on suurendada kostja esindaja

eelnimetatud kirjetega seotud kohtuistungiteks ettevalmistamise ajakulu kokku 2 tunni ja 30 minuti ulatuses, mis arvestades kostja esindaja tunnihinda 120 eurot (ilma käibemaksuta) on 360 eurot (1,5 x 120 + käibemaks 60 eurot). Kostja esindaja 03.09.2013 ja 01.12.2014 toimingute ajakulu hindamisel ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus ei nõustu täiel määral kostja seisukohaga, mille kohaselt on maakohus ilma ühegi sisulise põhjenduseta vähendanud 06.10.2010, 15.11.2010, 01.12.2010, 02.12.2010, 03.12.2010, 03.02.2011, 14.02.2011, 22.04.2013, 06.01.2014, 01.02.2014, 03.02.2014, 11.09.2014, 07.11.2014 ja 01.12.2014 toimingute ajakulu. Vaidlustatud maakohtu määrust võib ringkonnakohtu hinnangul pidada ebapiisavalt põhjendatuks eelnimetatud toimingutest 01.12.2010, 02.12.2010, 03.12.2010, 11.09.2014 ja 01.12.2014 ajakulu vähendamise osas, milliste puhul ei nähtu määrusest, millistest asjaoludest maakohus ajakulu vähendamisel juhindus. Ülejäänud toimingute puhul on maakohtu järeldused ajakulu hindamisel määrusest järeldatavad, mistõttu ei saa nende puhul maakohut pidada põhjendamiskohustust rikkunuks. 01.12, 02.12 ja 03.12.2010 toimingute ajakulu osas on maakohus õigesti hinnanud põhjendatuks 1 tunni, pidades seejuures silmas asjaolu, et toimikust ei nähtu ning avalduses ei ole märgitud, milliste kostja esitatud materjalidega kostja esindaja tutvus ja milliseid materjale analüüsis. Kostja esindaja 11.09.2014 ajakulu 1 tund ja 45 minutit kommunikatsiooniks ringkonnakohtuga, kompromissettepaneku analüüsiks ja ülevaate andmiseks kliendile on maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatult vähendanud 45 minuti võrra. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hageja 08.09.2014 menetlusdokumendi, milles sisaldus ka kompromissettepanek, mahtu (kokku 4,5 lk + 2 lisa), ei saa ajakulu 1 tund ja 45 minutit konsultatsiooniks kohtuga, kompromissettepaneku analüüsiks ega ülevaate andmiseks kliendile pidada ülemääraseks. 01.12.2014 kostja esindaja ajakulu 45 minutit õiguslikuks analüüsiks, seisukoha koostamiseks ja e-kirjaks kliendile on maakohus põhjendatult vähendanud 15 minuti võrra, arvestades, et kostja 01.12.2014 menetlusdokumendi (lõppseisukohad) koostamise ajakulu 1h 48min on maakohus rahuldanud seoses kostja esindaja 29.11.2014 toiminguga. Seega peab ringkonnakohus arvestades eeltoodut põhjendatuks suurendada kostja menetluskulusid 108 euro võrra (45min x 120 + käibemaks 18 eurot). Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks suurendada maakohtu poolt põhjendatud ja vajalikuks peetud kostja esindaja õigusabitoimingute ajakulu kokku 3 tunni ja 15 minuti ulatuses. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et vaidlustatud määruses on maakohus ekslikult märkinud, et kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (koos käibemaksuga). Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub selgelt, et kostja on õigusabikulude arvestamisel lähtunud tunnihinnast 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks on maakohus kostja esindaja põhjendatud ja vajalike õigusabikulude summa määramisel teinud arvutusvea. Nimelt on maakohtu hinnangul kostja esindaja teostatud õigusabi põhjendatud ja vajalik kokku 84,38 tunni ulatuses, ent kostja põhjendatud ja vajaliku õigusabikuluna on kohus märkinud kokku 11 574,72 eurot. Nimetatud suuruses ei saanuks kostja õigusabikulud olla sõltumata sellest, kas arvestada õigusabikulusid tunnihinnaga koos või ilma käibemaksuta. Arvestades kostja lepingulise esindaja tunnihinda 120 eurot ilma käibemaksuta on kostja esindaja õigusabikuludeks maakohtu poolt põhjendatuks ja vajalikuks peetud ajakulu 84,38 tunni ulatuses summas 12 150,72 eurot (84,38 x 120 + käibemaks 2025,12 eurot). Maakohus, võttes kostja menetluskulude hagejalt väljamõistmisel aluseks vääralt arvestatud menetluskulude summa, on ekslikult mõistnud hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 2314,94 eurot (20%), kuigi pidanuks kostja kasuks hagejalt välja mõistma 2430,14 eurot (20% kostja menetluskuludest summas 12 150,72 eurot). Kuivõrd ringkonnakohus peab määruses eelnevalt toodud põhjendustel vajalikuks suurendada kostja õigusabikulusid kokku 468 euro (360 + 108) ulatuses (koos käibemaksuga), on kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kokku 12 618,72 eurot (12 150,72 + 468). Kokku tuleb

hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 2523,74 eurot (20%). Seega jääb kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata summas 5375,52 eurot (17 994,24-12 618,72). Kaebuses on kostja iseenesest õigesti osundanud TsMS § 445 lg-st 1 ja § 463 lg-st 2 tulenevale võimalusele tasaarvestada menetluskulude kindlaksmääramise määruse reolutsioonis pooltelt määrusega väljamõistetavad menetluskulud, ent nimetatu kohaldamata jätmise puhul ei ole tegemist sellise rikkumisega, mis annaks aluse vaidlustatud maakohtu määruse tühistamiseks. Kuivõrd ringkonnakohus teeb asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata ise tühistatud osas uue otsuse, peab kohus võimalikuks vastastikused nõuded otsuse resolutsioonis tasaarvestada. Teostatud tasaarvestuse tulemusena kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 14 329,56 eurot (16 853,30-2523,74). TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.