Kohtulahend

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 17.06.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-10-32328/134
Asja liik: Tsiviilasi
Menetlusliik: Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg: 17.06.2015
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 9677

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Kohtujurist

Anu Vismann

Määruse tegemise aeg ja koht

17.06.2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-32328

Tsiviilasi

Korteriühistu XXX hagi XXX vastu kohustamiseks taastada lammutatud korstnalõõr ja ventilatsiooniavad ning kahju hüvitamiseks. menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Korteriühistu XXX (rk XXX) lepinguline esindaja vandeadvokaat Terje Eipre (e-post: [email protected]); Kostja XXX (ik XXX) lepinguline esindaja vandeadvokaat Elmer Muna (e-post: [email protected]).

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Korteriühistu XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2.Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXXvälja Korteriühistu XXX kasuks menetluskulud 18 776,90 eurot, millest 17 889,96 eurot on lepingulise esindaja kulud ja 886,94 eurot on riigilõiv.

3.Jätta rahuldamata Korteriühistu XXX avaldus menetluskulude väljamõistmiseks summas 826,62 eurot.

4.Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXX hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (18 776,90 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Kohtumääruse asjaolud, põhjendused ja selgitused Harju Maakohus jättis 17.05.2011 otsusega KÜ XXX hagi XXX vastu kahju hüvitamiseks seoses nõude aegumisega täies ulatuses rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud KÜ XXX kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 24.10.2011 otsusega Harju Maakohtu 17.05.2011 otsuse osas, millega jäeti KÜ XXX hagi XXX vastu täies ulatuses rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Riigikohus tühistas 27.03.2012 Tallinna Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2011 määruse tsiviilasjas nr 2-10-32328 ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 05.06.2012 otsusega Harju Maakohtu 17.05.2011 vaheotsuse ja saatis asja maakohtule menetlemiseks. Riigikohus jättis 31.10.2012 kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Harju Maakohus rahuldas 06.12.2013 otsusega hagi osaliselt. Harju Maakohus jättis menetluskulud korstnalõõri ja ventilatsiooniavade taastamise nõudes poolte endi kanda, radiaatorite taastamise nõude osas Korteriühistu XXX kanda ning kahjuhüvitise nõudes Korteriühistu XXX kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 05.12.2014 otsusega Harju Maakohtu 06.12.2013 otsuse osaliselt Tallinnas XXX asuvas hoones korstna taastamise nõude osalise rahuldamata jätmise, kahju rahalise hüvitamise nõude rahuldamata jätmise ning menetluskulude jaotuse osas. Tallinna Ringkonnakohus jättis menetluskulud 80% ulatuses XXX ja 20% ulatuses Korteriühistu XXX kanda. Riigikohus keeldus 09.02.2015 XXX kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 2014 otsusele tsiviilasjas nr 2-10-32328 menetlusse võtmisest. Harju Maakohtu 06.12.2013 jõustus koos Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 09.02.2015. 03.03.2015 edastas kohus menetlusosalistele kirja, milles märkis, et kui pooltel on tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist ta teiselt poolelt taotleb, tuleb esitada vastav nimekiri kohtule, näidates ära toimingud, mida õigusabi osutamisega seoses teostati ja nendeks kulunud aeg hiljemalt 13.03.2015. XXXesindaja esitas 13.03.2015 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. XXX palub kindlaks määrata menetluskulud summas 17 994,24 eurot ning mõista need Korteriühistult XXX XXXkasuks välja. XXXmenetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud. Korteriühistu XXX vastuväited XXXmenetluskulude kindlaksmääramise taotlusele Korteriühistu XXX esitas vastuväited kohtule 24.03.2015. KÜ XXX hindab kostja esindaja mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 51 h ja 30 min. Seega hindab KÜ XXX käesolevas tsiviilasjas mõistlikuks ja põhjendatud kostja menetluskuluks kokku maksimaalselt 6 156 eurot (millele lisandub käibemaks). Korteriühistu XXX menetluskulude kindlaksmääramise taotlus Korteriühistu XXX esindaja esitas 13.03.2015 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Korteriühistu XXX palub kindlaks määrata menetluskulud summas 24 297,74 eurot ning mõista need XXX ́ilt Korteriühistu XXX kasuks välja ning mõista XXX ́ilt välja Korteriühistu XXX kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Korteriühistu XXX menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud ja riigilõiv. XXXvastuväited Korteriühistu XXX menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele XXX esitas vastuväited kohtule 25.03.2015. XXX on seisukohal, et korteriühistu poolt kajastatud kulud pole põhjendatud ega vajalikud neid tuleb läbivalt vähendada vähemalt 75 % ulatuses. Kohtu põhjendused Harju Maakohtu 06.12.2013 jõustus koos Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 09.02.2015. XXXesindaja esitas 13.03.2015 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.

Võttes arvesse kostja esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 84,38 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 120 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et kostja esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind (120 eurot/tund) ülemäära kõrge. Seega on kostja esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kokku 11 574,72 eurot. Kohus peab vajalikuks kindlaks määrata hageja menetluskulud. Hageja palub määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus tsiviilasjas nr 2-10-32328 ning mõista XXX ́ilt KÜ XXX kasuks välja tsiviilasjas nr 2-10-32328 kantud menetluskulud kokku summas 24 297,74 eurot, märkida lahendis, et KÜ XXX hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on märkinud, et XXX ́ilt ei tohi korteriühistu kasuks välja mõista selliseid kulusid, mida ta (või XXX) on ühistu huvides juba kandnud. XXX on tasunud kõik korteriühistu poolt nõutud summad. Oleks ebaõiglane ja seaduse mõttega vastuolus, kui XXX ́ilt nõutaks menetluskulude kindlaksmääramise tulemusena korteriühistu poolt tehtud õigusteenuse kulude tasumist teistkordselt. Hageja on märkinud, et KÜ tegutseb kõigi korteriomanike huvides, sh kostja huvides. Selleks tasuvad korteriomanikud majanduskulusid vastavalt korteri suurusele. Kui keegi omanikest tegutseb oma huvides, teiste kaasomanikega mitte arvestades, siis tuleb tal ka täiendavalt tasuda selle tagajärgede likvideerimise eest. XXX ́ile kuuluva mõttelise osa suurus XXX moodustab 499/99163 (krt 54 pind on 49,9 m2 ja XXX hoone pind on 9916,3 m2). Seega on võimalik kostjalt nõutud menetluskuludest summas 24 297,74 eurot maa arvata 122,27 eurot vastavalt temale kuuluvale osale (499/99163 x 24 297,74). XXXõiguseellane XXX suri 17.10.2008, kostja vastu on hagiavaldus esitatud 06.07.2010, seega ei ole nimetatud kostja väide asjakohane. Kostja on märkinud, et korteriühistu poolt viie advokaadi palkamisega seonduvad kulud on põhjendamatud. Korteriühistu on kasutanud kokku viite esindajat: vandeadvokaat Helina Luksepp ́a kohtuasja algusest kuni 22. augustini 2014; vandeadvokaat Tooma Ventsli ́t ja vandeadvokaat Helina Luksepp ́a samaaegselt alates vähemalt 16. juunist 2011 kuni 8. novembrini 2011; vandeadvokaat Rando Antsmäe ́d, vandeadvokaat Toomas Ventsli ́t ja vandeadvokaat Helina Luksepp ́a samaaegselt alates vähemalt 8. novembrist 2011; vandeadvokaat Rando Antsmäe ́d ja vandeadvokaat Helina Luksepp ́a samaaegselt alates vähemalt 2. jaanuarist 2014; vandeadvokaat Terje Eipre ́t ja vandeadvokaadi abi Reeli Kalme alates vähemalt 18. augustist 2014. Ainus TsMS § 175 lg 3 mõttes põhjendatud vahetumise vajadus esines vandeadvokaat Helina Luksepp ́a suhtes seoses tema nimetamisega maakohtunikuks alates 18. augustist 2014. Kohtuasi ei ole olnud niivõrd keerukas ega mahukas, et oleks nõudnud mitme esindaja kasutamist. Ammugi pole ühtegi adekvaatset põhjendust kolmest advokaadibüroost viie erineva advokaadi kasutamiseks (sh advokaat R. Kalme on küll osalenud istungitel, kuid pole neist sisuliselt osa võtnud, sest ei nähtu tema sõnavõtte ega muud panust korteriühistu esindamiseks). Samuti viitab otseselt sama töö mitmekordsele arveldamisele erinevate esindajate poolt: (a) kulude koosseisu punkti 16 arve nr 67, mis on väljastatud 1. juuni 2011 – 23. mai 2012 eest. Samas on viidatud perioodi eest väljastatud kulude koosseisu punktides 6, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14 ja 15 viidatud arve. (b) Kulude koosseisu punktide 17 ja 18 arved, mis on väljastatud sama perioodi eest. Hageja on märkinud, et KÜ esindajad on pikalt kestnud menetluse jooksul vahetunud. Esindajateks on olnud kolmest büroost viis advokaati. KÜ juhib tähelepanu asjaolule, et vaidluses on osalenud vahel küll korraga kaks lepingulist esindajat, kuid esindajate töötunnid ei kattu ja arveid ei ole

väljastatud topelt. Algselt oli KÜ esindajaks vandeadvokaat Helina Luksepp (perioodil 01.02.2010 kuni 08.06.2011). Samuti osutas vandeadvokaat Helina Luksepp teenust 24.05.2012, mil on esitatud ka teenuse osutamise eest arve, kuid ühe ja sama teenuse eest ei ole kunagi esitanud arveid kaks esindajat samaaegselt või kaks advokaadibürood samaaegselt. Vandeadvokaat Helina Luksepp esitas arveid alati pikema perioodi kohta ja mõnel korral, kuid hiljem, kui teenus oli osutatud. Perioodil 13.06.2011 kuni 01.11.2012 oli õigusabiteenuse osutamise leping sõlmitud Advokaadibüroo Rando Antsmäe OÜ-ga. Missugune advokaat kohtus klienti esindas, oli määratud büroo poolt. Juhul, kui klienti esindasid büroost kaks esindajat korraga, ei arvestatud advokaatide töötunde topelt. Vandeadvokaat Helina Luksepp oli KÜ esindajaks veel ajavahemikul 03.04.201307.08.2014 vastavalt vajaduse tekkimisele. Kostja väide, et vandeadvokaat Helina Luksepp oli KÜ esindajaks kohtuasja algusest kuni 22.08.2014 ei ole tõene, vandeadvokaat Helina Luksepp osutas küll KÜ-le õigusabiteenus, kuid tegi seda periooditi ning mitte samaaegselt teiste lepinguliste esindajatega. Seega ei ole tõene ka kostja väide, et vandeadvokaat Toomas Ventsli ja vandeadvokaat Helina Luksepp on samaaegselt esindanud hagejat alates vähemalt 16.06.20118.11.2011. Tõene ei ole ka kostja väide, et vähemalt alates 08.11.2011 on samaaegselt esindanud hagejat vandeadvokaat Rando Antsmäe, vandeadvokaat Toomas Ventsli ja vandeadvokaat Helina Luksepp. Advokaadibüroos Rando Antsmäe OÜ toimus tööjaotus ning juhul, kui klienti esindasid kaks advokaati korraga, väljastati arve õigusabi osutamise eest vaid ühe advokaadi töötundide ulatuses. Samuti ei ole hagejat samaaegselt esindanud vandeadvokaat Rando Antsmäe ja vandeadvokaat Helina Luksepp alates vähemalt perioodist 02.01.2014, vaid nende töö oli ära jaotatud. Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ-st esindasid hagejat vandeadvokaat Terje Eipre ja advokaat Reeli Kalme. Advokaadid esindasid hagejat ühiselt, kuid arve õigusabi osutamise eest väljastati vaid ühe advokaadi töötundide ulatuses, mitte topelt. Hageja on täiendavalt märkinud, et kostja vastuväide, justkui arveldatakse sama töö eest mitmekordselt, ei ole tõene. Kostja vastuväites toodud viide, et kulude koosseisu punktides 17 ja 18 märgitud arved on väljastatud sama perioodi eest, ei vasta tegelikkusele. Tegemist on trükiveaga, mida kostja oleks märganud, kui ta oleks põhjalikumalt kulude koosseisu sisuga tutvunud. Seega on kostja väide eksitav ja pahatahtlik. Kulude koosseisu punktis 17 märgitud arve on väljastatud teenuse eest perioodil 05.07.-09.07.2012 ning kulude kooseisu punktis 18 märgitud arve on väljastatud teenuse eest perioodil 10.10.-17.10.2012. Kulude koosseisu punktis 16 märgitud arve nr 67 on väljastatud perioodil 01.06.2011-13.05.2012 vandeadvokaat Helina Luksepp ́a poolt osutatud teenuse eest. KÜ juhib tähelepanu, et vandeadvokaat Helina Luksepp osutas teenust periooditi, mitte järjepidevalt ning esitas arveid samuti pikema perioodi kohta. Kohus leiab, et hageja on kõik õigusabiteenuse osutamise arved väljastatud vaid ühe advokaadi töötundide ulatuses, advokaatide töötunnid ei ole kajastatud topelt. Samuti ei ole erinevad advokaadibürood esindanud korraga hagejat, vaid nende töö oli ära jaotatud, mis ei toonud kaasa lisakulutusi. Hageja on osutatud õigusabiteenuse eest esitanud järgmised arved:

Arvel nr T 03/06/2011 nimetatud õigusabitoimingud kuuluvad rahuldamisele summas 1 518 eurot. • Arve T 05/06/2011 summas 1 256,34 eurot; Arve nr T 05/06/2011 osas on märgitud, et lisaks advokaaditasule on täiendavalt juurde arvestatud õigusteenuse osutamisega kaasnenud kulu (sh trüki- ja koopiakulud): 11,95 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on seisukohal, et pole alust temalt välja mõista ka vastaspoole bürookulusid. Kohtu hinnangul ei ole alust lugeda 11,95 euro suurust bürookulu (trüki- ja koopiakulud), mille lisandub käibemaks, hageja põhjendatud menetluskulude hulka. Arvel nr T 05/06/2011 nimetatud õigusabitoimingud kuuluvad rahuldamisele summas 1 242 eurot. • Arve T 04/10/2011 summas 932,59 eurot; Arve nr T 04/10/2011 osas on märgitud, et lisaks advokaaditasule on täiendavalt juurde arvestatud õigusteenuse osutamisega kaasnenud kulu (sh trüki- ja koopiakulud): 0,91 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on seisukohal, et pole alust temalt välja mõista ka vastaspoole bürookulusid. Kohtu hinnangul ei ole alust lugeda 0,91 euro suurust bürookulu (trüki- ja koopiakulud), mille lisandub käibemaks, hageja põhjendatud menetluskulude hulka. Arvel nr T 04/10/2011 nimetatud õigusabitoimingud kuuluvad rahuldamisele summas 932,70 eurot. • arve nr T 02/11/2011 summas 499,49 eurot; Arve nr T 04/10/2011 kohaselt on hageja lepinguline esindaja sooritanud järgmised õigusabitoimingud: -21.10.2011 Kliendi 20.10.2011 e-kirjaga esialgne tutvumine, kliendi teavitamine kirja kättesaamisest, kliendi e-kirjale vastuse koostamine, komplekteerimine ja kliendile saatmine – 10 min; -24.10.2011 Kliendi e-kirjaga tutvumine, e-kirjale vastuse koostamine ja kliendile saatmine, Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2011 kohtumääruse analüüs, selgitava e-kirja koostamine ja koos kohtumäärusega kliendile edastamine, kliendi esindaja menetlusalane konsulteerimine telefoni teel –1 h 20 min; -03.11.2011 Ettevalmistumine kliendi konsulteerimiseks, kliendiga konsulteerimiseks väljasõit kliendi asukohta ja tagasi büroosse, v.adv. R.Antsmäe ja v.adv.T.Ventsli poolt kliendi menetlusalane konsulteerimine kliendi asukohas – 2 h. Kostja on seisukohal, et põhjendatud pole muu hulgas kahe advokaadi ”väljasõit” kliendi asukohta”. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-64-13 märkinud, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind. Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu advokatuuriseaduse § 60 tähenduses). Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Esindaja

sõidule kulunud aja hüvitamist ei ole võimalik nõuda teiselt poolelt ka advokatuuriseaduse ega poole ja tema esindaja sõlmitud kliendilepingu alusel. Advokatuuriseadus ega kliendileping ei reguleeri menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmist. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt 03.11.2011 sooritatud õigusabitoimingud ei olnud vajalikud ja põhjendatud 1 tunni ulatuses, mis kohtu hinnangul kulus lepingulistel esindajatel kliendi asukohta ja tagasi büroosse sõitmiseks. Kostja on seisukohal, et pole alust temalt välja mõista ka vastaspoole bürookulusid. Kohtu hinnangul ei ole alust lugeda 13,74 euro suurust bürookulu (trüki- ja koopiakulud, lähetuskulud), mille lisandub käibemaks, hageja põhjendatud menetluskulude hulka. Arvel nr T 02/11/2011 nimetatud õigusabitoimingud kuuluvad rahuldamisele summas 345 eurot. • Arve T 03/11/2011 summas 564 eurot; Arve nr T 03/11/2011 osas on märgitud, et lisaks advokaaditasule on täiendavalt juurde arvestatud õigusteenuse osutamisega kaasnenud kulu (sh trüki- ja koopiakulud): 10 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on seisukohal, et pole alust temalt välja mõista ka vastaspoole bürookulusid. Kohtu hinnangul ei ole alust lugeda 10 euro suurust bürookulu (trüki- ja koopiakulud), mille lisandub käibemaks, hageja põhjendatud menetluskulude hulka. Arvel nr T 03/11/2011 nimetatud õigusabitoimingud kuuluvad rahuldamisele summas 552 eurot. • arve nr T 01/03/2012 summas 1 401,49 eurot; Arve nr T 01/03/2012 kohaselt on hageja lepinguline esindaja sooritanud järgmised õigusabitoimingud: -25.01.2012 25.01.2012 Riigikohtust saabunud 23.01.2012 kirjaga ja sellele lisatud 23.01.2012 kohtumäärusega tutvumine – 10 min; -25.01.2012 Riigikohtu 25.01.2012 e-kirjaga/teatisega tutvumine, kinnitusteate koostamine saatmiseks Riigikohtule – 20 min; -25.01.2012 Menetlusalase teate koostamine ja komplekteerimine saatmiseks kliendi esindajatele – 10 min; -17.02.2012 Vastustaja esindaja v.adv.E.Muna 16.02.2012 e-kirjaga ja sellele lisatud vastustaja 16.02.2012 menetlusdokumendiga esmane tutvumine, toimingud vastustaja 16.02.2012 men.dokumendi edastamiseks kliendile – 20 min; -28.02.2012 Vastustaja 16.02.2012 men.dokumendi jt dokumentide esmane analüüs, esmase õigusliku positsiooni kujundamine – 40 min; -28.02.2012 Tel.nõupidamine kliendi esindajaga pr.Prelaga, menetlusega seonduv konsulteerimine – 40 min; -28.02.2012 Menetlusalane kirjavahetus kliendi esindajaga H.Luksepaga, H.Luksepa edastatud dokumentidega tutvumine – 20 min; -1.-2.03.2012 Aktuaalse kohtupraktika monitooring, vastustaja 16.02.2012 menetlusdokumendi põhjalikum analüüs, õigusliku ja menetlusstrateegilise seisukoha kujundamine, Korteriühistu XXX 05.03.2012 menetlusdokumendi projekti koostamine - 5 h 40 min; -2.03.2012 Tel.kõne kliendi esindajalt pr.XXX, menetlusega seonduv konsulteerimine – 20 min; -4.03.2012 Kliendi esindaja e-kirjaga tutvumine, menetlusalaste e-kirjade koostamised, komplekteerimine saatmiseks kliendi esindajatele – 20 min; -5.03.2012 Kliendi esindajate Korteriühistu XXX 05.03.2012 menetlusdokumendi projekti puudutavate e-kirjadega tutvumine – 10 min;

-5.03.2012 Korteriühistu XXX 05.03.2012 menetlusdokumendi projekti täiendamine, sh tel.kõned kliendi esindajatega – 30 min; -5.03.2012 Toimingud seoses Korteriühistu XXX 05.03.2012 menetlusdokumendi signeerimisega ja kohtule esitamisega, sh kaaskirja koostamine, komplekteerimine saatmiseks Riigikohtule ja vastustaja esindajale v.adv. E.Munale, ja toimingud. Korteriühistu XXX 05.03.2012 menetlusdokumendi edastamiseks kliendile – 20 min. Kostja on märkinud, et põhjendatud pole advokaatide vahel peetud „Menetlusalane kirjavahetus kliendi esindajaga H. Luksepaga“ ning „H. Luksepa edastatud dokumentidega tutvumine“. Samuti pole põhjendatud „aktuaalse kohtupraktika monitooring“ (kulude koosseisu punkt 12, 1.-2. märts). Advokaat peab niikuinii olema kursis „aktuaalse kohtupraktikaga“. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et advokaatide omavahel peetud kirjavahetuse ajakulu (0,33 tundi) ei ole põhjendatud ega vajalik. Samuti nõustub kohus kostja seisukohaga, mille kohaselt ei ole põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks (0,67 tundi, kuna kohus loeb 05.03.2012 menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 5 tundi) aktuaalse kohtupraktika monitooring. Professionaalselt vandeadvokaadist esindajalt võib ja tuleb eeldada, et klient saab 115-eurose tunnitasuga maksustatava teenuse (ilma käibemaksuta) eest teenust, mille osutaja on juba vastava kohtu praktikaga kursis. Kostja on seisukohal, et pole alust temalt välja mõista ka vastaspoole bürookulusid. Kohtu hinnangul ei ole alust lugeda 17,91 euro suurust bürookulu (sidekulud, trüki- ja koopiakulud ja tasu registripäringult), mille lisandub käibemaks, hageja põhjendatud menetluskulude hulka. Kohus leiab, et arvel nr T 01/03/2012 nimetatud õigusabitoimingud kuuluvad rahuldamisele summas 1 242 eurot. • Arve T 21/03/2012 summas 94,02 eurot; Arve nr T 21/03/2012 osas on märgitud, et lisaks advokaaditasule on täiendavalt juurde arvestatud õigusteenuse osutamisega kaasnenud kulu (muud õigusteenuskulud): 1,30 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on seisukohal, et pole alust temalt välja mõista ka vastaspoole bürookulusid. Kohtu hinnangul ei ole alust lugeda 1,30 euro suurust bürookulu (muud õigusteenuskulud), mille lisandub käibemaks, hageja põhjendatud menetluskulude hulka. Arvel nr T 21/03/2012 nimetatud õigusabitoimingud kuuluvad rahuldamisele summas 92,46 eurot.

koostamine ja komplekteerimine saatmiseks Tallinna Ringkonnakohtule ja vastustaja advokaadist esindajale – 10 min; -4.04.2012 Tutvumine kliendi esindaja L.XXXe-kirjaga ja toimingud apellandi 04.04.2012 menetlusdokumendi ärakirja edastamiseks kliendi esindajatele – 10 min; -5.04.2012 Tutvumine vastustaja K.Bachmanni esindaja v.adv. E.Muna 04.04.2012 k 20.40 ekirjaga, toimingud info edastamiseks kliendi esindajatele, sh 05.04.2012 k 10.51 saadetud e-kirja koostamine – 10 min; -5.04.2012 Tutvumine v.adv.H.Lukseppa 05.04.2012 k 11.46 e-kirjaga, tutvumine Tallinna Ringkonnakohtust 05.04.2012 k 11.50 saadetud e-kirjaga ja sellele lisatud menetlusdokumendiga (kohtukutse 17.05.2012 kohtuistungile), kinnitusteate koostamine saatmiseks Tallinna Ringkonnakohtule, toimingud muudetud kohtuistungi aja kohta teabe edastamiseks kliendi esindajatele L.XXX ja L.Luksile, sh kaaskirja koostamine ja komplekteerimine saatmiseks kliendi esindajatele – 20 min; -16.05.-17.05.2012 Ettevalmistumine kliendi esindamiseks 17.05.2012 kohtuistungil Tallinna Ringkonnakohtus, sh dokumentidega tutvumineanalüüs (130 min), ülesmärgete tegemine vajadusel kasutamiseks kohtuistungil (20 min) – 2 h 30 min; -17.05.2012 Toimingud kliendi esindamiseks 17.05.2012 kohtuistungil Tallinna Ringkonnakohtus, sh v.adv. R.Antsmäe poolt advokaadibüroost Tallinna Ringkonnakohtusse minemiseks kulunud aeg (20 min) ja istungieelne ooteaeg kohtuistungiks ettevalmistumiseks (10 min), esindus kohtuistungil (70 min), v.adv.R.Antsmäel Tallinna Ringkonnakohtust advokaadibüroosse tagasitulemiseks kulunud aeg (20 min) – 2 h; -17.05.2012 Asja materjalide/toimiku korrastamine ja memo/teate koostamine 17.05.2012 kohtuistungi ja kohtuotsuse teatavaks tegemise aja kohta edastamiseks kliendi esindajatele L.XXX ja L.Luksile -10 min. Kostja on märkinud, et põhjendatud pole erinevate advokaatide vahel toimunud omavahelise kirjavahetusega tutvumine stiilis „Tutvumine v.adv.H.Lukseppa 05.04.2012 k 11.46 e-kirjaga“. Nimetatud õigusabiarvest nähtub, et hageja lepinguline esindaja on 05.04.2012 tutvunud vandeadvokaat Helina Luksepp ́a 05.04.2012 e-kirjaga, millele kohtu hinnangul võis hageja lepingulisel esindajal kuluda 10 minutit. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et advokaatide omavahel peetud kirjavahetuse ajakulu ei ole põhjendatud ega vajalik. Kostja leiab, et välja mõistmata tuleb jätta õigusteenuse osutamiseks kohaletulemise ja minemisega seotud ajakulu punkt 14 (15. mai). Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-64-13 märkinud, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind. Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu advokatuuriseaduse § 60 tähenduses). Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist ei ole võimalik nõuda teiselt poolelt ka advokatuuriseaduse ega poole ja tema esindaja sõlmitud kliendilepingu alusel. Advokatuuriseadus ega kliendileping ei reguleeri menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmist. Õigusabiarve nr T 12/05/2012 kohaselt kulus hagejal 17.05.2012 Tallinna Ringkonnakohtusse tulemisele ja tagasi advokaadibüroosse minemisele kokku 0,83 tundi.

Kohus leiab, et hageja esindaja poolt 17.05.2012 sooritatud õigusabitoimingud ei olnud vajalikud ja põhjendatud 0,83 tunni ulatuses, mis kohtu hinnangul kulus lepingulistel esindajatel kliendi asukohta ja tagasi büroosse sõitmiseks. Kostja on seisukohal, et pole alust temalt välja mõista ka vastaspoole bürookulusid. Kohtu hinnangul ei ole alust lugeda 10,92 euro suurust bürookulu (õigusteenuskulud), mille lisandub käibemaks, hageja põhjendatud menetluskulude hulka. Arvel nr T 12/05/2012 nimetatud õigusabitoimingud kuuluvad rahuldamisele summas 782,46 eurot. • arve nr T 15/05/2012 summas 280,68 eurot; Arve nr T 15/05/2012 kohaselt on hageja lepinguline esindaja sooritanud järgmised õigusabitoimingud: -21.05.2012 Tallinna Ringkonnakohtust 21.05.2012 saadetud e-kirjaga ja sellele lisatud menetlusdokumendiga (17.05.2012 kohtuistungi kohtuistungi protokoll) tutvumine, kinnitusteate koostamine saatmiseks kohtule -20 min; -21.05.2012 v.adv.H.Lukseppa 21.05.2012 k 14:16 e-kirjaga tutvumine, 17.05.2012 kohtuistungi protokolli sisuline analüüs ja õigusliku positsiooni kujundamine kohtuistungi protokolli parandamise taotlemise vajalikkuse osas, vastuskirja koostamine saatmiseks v.adv.H.Lukseppale – 20 min; -22.05.2012 Taotluse 17.05.2012 kohtuistungi protokolli parandamiseks projekti koostamine, kaaskirja koostamine ja komplekteerimine saatmiseks v.adv.H.Lukseppale – 40 min; -23.05.2012 v.adv.H.Lukseppa 22.05.2012 k 20:47 e-kirjaga ja sellele lisatud dokumendiga tutvumine, taotluse 17.05.2012 kohtuistungi protokolli parandamiseks projekti muutmine ja täiendamine, apellandi 17.05.2012 menetlusdokumendi (taotlus 17.05.2012 kohtuistungi protokolli parandamiseks) signeerimine, kaaskirja koostamine ja komplekteerimine menetlusdokumendi allkirjastamiseks edastamiseks v.adv.H.Lukseppale, v.adv.H.Lukseppa 23.05.2012 k 11:12 ekirjaga ja sellele lisatud dokumendiga tutvumine, järelpärimise koostamine saatmiseks v.adv.H.Luksepale - 30 min; -23.05.2012 v.adv.H.Lukseppa 23.05.2012 k 14:22 e-kirjaga tutvumine ja sellele lisatud dokumendi kontrollimine, kaaskirja koostamine ja komplekteerimine apellandi 23.05.2012 menetlusdokumendi edastamiseks kohtule ja vastustaja esindajale – 10 min. Kostja on seisukohal, et põhjendatud pole erinevate advokaatide vahel toimunud omavahelise kirjavahetusega seotud kulu – „vastuskirja koostamine saatmiseks v.adv.H.Lukseppale“ (kulude koosseisu punkt 15, 21. mai). Nimetatud õigusabiarvest nähtub, et hageja lepinguline esindaja on 21.05.2012 tutvunud vandeadvokaat Helina Luksepp ́a 21.05.2012 e-kirjaga, millele kohtu hinnangul võis hageja lepingulisel esindajal kuluda 10 minutit. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et advokaatide omavahel peetud kirjavahetuse ajakulu ei ole põhjendatud ega vajalik. Samuti on kostja märkinud, et põhjendatud pole erinevate advokaatide vahel toimunud omavahelise kirjavahetusega seotud kulu – „kaaskirja koostamine ja komplekteerimine saatmiseks v.adv.H.Lukseppale“ (kulude koosseisu punkt 15, 22. mai). Antud õigusabiarvest nähtub, et hageja lepinguline esindaja on 22.05.2012 taotluse projekti koostanud kohtuistungi protokolli parandamiseks, kaaskirja koostanud ja komplekteerinud saatmiseks v.adv.H.Lukseppale. Kohtu hinnangul võis võis hageja lepingulisel esindajal vandeadvokaat Helina Lukksepp ́aga suhtlemiseks kuluda 10 minutit. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et advokaatide omavahel peetud kirjavahetuse/ suhtluse ajakulu ei ole põhjendatud ega vajalik.

Kostja arvamuse kohaselt ei ole põhjendatud erinevate advokaatide vahel toimunud omavahelise kirjavahetusega seotud kulu – „kaaskirja koostamine ja komplekteerimine menetlusdokumendi allkirjastamiseks edastamiseks v.adv.H.Lukkseppale, v.adv.H.Lukseppa 23.05.2012 k 11:12 ekirjaga ja sellele lisatud dokumendiga tutvumine, järelpärimise koostamine saatmiseks v.adv.H.Luksepale“ ja „v.adv.H.Lukseppa 23.05.2012 k 14:22 e-kirjaga tutvumine ja sellele lisatud dokumendi kontrollimine“ (kulude koosseisu punkt 15, 23. mai). Kohus leiab, et mõlema menetlustoimingu osas, mis on sooritatud 23.05.2012, kulus advokaatide omavahelisele suhtlemisele mõlemal juhul 10 minutit, kokku 20 minutit. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et advokaatide omavahel peetud kirjavahetuse/ suhtluse ajakulu ei ole põhjendatud ega vajalik. Kostja on seisukohal, et pole alust temalt välja mõista ka vastaspoole bürookulusid. Kohtu hinnangul ei ole alust lugeda 3,90 euro suurust bürookulu (õigusteenuskulud), mille lisandub käibemaks, hageja põhjendatud menetluskulude hulka. Kohus leiab, et arvel nr T 15/05/2012 nimetatud õigusabitoimingud kuuluvad rahuldamisele summas 207 eurot. • Arve A 04/07/2012 summas 71,34 eurot; Arve nr A 04/07/2012 osas on märgitud, et lisaks advokaaditasule on täiendavalt juurde arvestatud õigusteenuse osutamisega kaasnenud kulu (õigusteenuskulud): 1,95 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on seisukohal, et pole alust temalt välja mõista ka vastaspoole bürookulusid. Kohtu hinnangul ei ole alust lugeda 1,95 euro suurust bürookulu (õigusteenuskulud), mille lisandub käibemaks, hageja põhjendatud menetluskulude hulka. Arvel nr A 04/07/2012 nimetatud õigusabitoimingud kuuluvad rahuldamisele summas 69 eurot. • arve nr A 07/10/2012 summas 308,39 eurot; Arve nr A 07/10/2012 kohaselt on hageja lepinguline esindaja sooritanud järgmised õigusabitoimingud: -10.10.2012 Tagasihelistamine pr XXX - tel.nõupidamine – 20 min; -10.10.2012 Esmane tutvumine pr XXX10.10.2012 k 15:08 saadetud e-kirjaga ja asjaga seonduva informatsiooniga esmane tutvumine – 10 min; -11.10.2012 Dokumentide ja andmete kogumine, sh blogiveebilehega esmane tutvumine ja põhikirja ülevaatamine, andmete esmane analüüs, esmase õigusliku positsiooni kujundamine – 30 min; -16.10.2012 Andmete ülevaatamine, seisukoha kujundamine, selgitustega ja kirjaprojektiga ekirja koostamine saatmiseks pr XXX – 30 min; -17.10.2012 Tel.kõne pr XXX - tel.nõupidamine – 20 min; -17.10.2012 Seisukoha kujundamine ja 17.10.2012 k 12:13 pr XXX saadetud selgitustega ja kirjaprojektiga e-kirja koostamine – 20 min. Kostja on seisukohal, et põhjendatud pole kohtuasjaga seost mitteomav kulu – „sh blogiveebilehega esmane tutvumine“ (kulude koosseisu punkt 18, 11. oktoober). Hageja on märkinud, et blogiveebilehega tutvumine oli vajalik menetlustoiming, kuna blogist selgus, et kostja müüs ja reklaamis oma korterit ajal, mil see oli keelatud. Tuvastamaks seda asjaolu pidi KÜ esindaja kostja blogiveebilehega tutvuma. Kohus leiab, et tegemist oli vajaliku ja põhjendatud kuluga.

Kostja on seisukohal, et pole alust temalt välja mõista ka vastaspoole bürookulusid. Kohtu hinnangul ei ole alust lugeda 7,44 euro suurust bürookulu (tasud registripäringutelt, side- ja asjaga seotud trükikulud), mille lisandub käibemaks, hageja põhjendatud menetluskulude hulka. Kohus leiab, et arvel nr A 07/10/2012 nimetatud õigusabitoimingud kuuluvad rahuldamisele vastavalt hageja poolt taotletuna summas 299,46 eurot. • Arve A 01/11/2012 summas 142,21 eurot; Arve nr A 01/11/2012 osas on märgitud, et lisaks advokaaditasule on täiendavalt juurde arvestatud õigusteenuse osutamisega kaasnenud kulu (sh side- ja trükikulud): 3,51 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on seisukohal, et pole alust temalt välja mõista ka vastaspoole bürookulusid. Kohtu hinnangul ei ole alust lugeda 3,51 euro suurust bürookulu (side- ja trükikulud), mille lisandub käibemaks, hageja põhjendatud menetluskulude hulka. Arvel nr A 01/11/2012 nimetatud õigusabitoimingud kuuluvad rahuldamisele summas 138 eurot. Täiendavalt on kostja märkinud, et nähtuvalt maakohtu 6. detsembri 2013 lahendist on kohtuasja hinnaks 4 861,50 eurot. Ringkonnakohus pole oma 5. detsembri 2014 lahendiga kohtuasja hinda muutnud. 25. juunini 2014 kehtinud määruse „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kohaselt võis tsiviilasja puhul hinnaga kuni 6 400 eurot teiselt menetlusosaliselt sisse nõuda kulu maksimaalselt summas 3 200 eurot. Ringkonnakohus jättis menetluskulud 80% ulatuses XXXi kanda. Seega võinuks seni kehtinud regulatsiooni kohaselt temalt välja mõista maksimaalselt 2 560 eurot ehk 80% maksimummäärast. XXX on teadlik, et eelviidatud määrus tunnistati Riigikohtu üldkogu poolt põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Põhiseadusevastasus tulenes samas formaalsest, mitte materiaalsest õigusvastasusest. Seega, kuigi tsiviilasja hind ei oma lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmisel enam määravat tähendust, võetakse asja hinda jätkuvalt arvesse menetluskulude kindlaksmääramisel. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-4-15 leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Samuti on kolleegium leidnud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Kolleegium on varasemas praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Riigikohus on 27. veebruaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 tehtud määruse p-s 14 leidnud ka seda, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on kolleegiumi hinnangul üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Kolleegium leiab, et seda põhimõtet on alust rakendada menetluskulude väljamõistmisel ka üldisemalt teistes rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise

keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades. Kohus märgib, et eeltoodust ei tulene, et vastaspoolelt menetlusosalise lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel tuleks lepingulise esindaja kulude suurus alati siduda tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb konkreetse tsiviilasja keerukusest ja mahust. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi oli keerukas ja mahukas. Antud tsiviilasja on menetletud mitmel korral maa-, ringkonna- ja Riigikohtus. Samuti on kohus eespool põhjalikult analüüsinud hageja lepingulise esindajate menetluskulude vajalikkust ja põhjalikkust, arvestades kostja poolt esiletoodud vastuväiteid. Kostja on seisukohal, et Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-115-14 (p 14) kohaselt ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab 120 eurot käibemaksuga – vähemalt kulude koosseisu punktid 27-31. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-14 märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Arvestades käesoleva tsiviilasja kestvust (hagiavaldus esitati 06.07.2010, lõpplahend jõustus 09.02.2015), keerukust, keskmisest suuremat tõendite mahtu ning asjaolu, et hageja esindaja(te) puhul on tegemist kogenud ja kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja(te)ga vandeadvokaatidega, peab kohus antud kohtuasja puhul hageja esindaja(te) tunnihinda kuni 125 eurot mõistlikuks ja põhjendatuks. Lisaks märgib kohus, et hageja ei ole usutavaks teinud, et kostja poolt nõutav tunnihind on ebamõistlikult kõrge ja ületab õigusabituru keskmist. Võttes arvesse hageja esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 170,26 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga vahemikus 60 eurot kuni 125 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja esindaja(te) poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind (kuni 125 eurot/tund) ülemäära kõrge. Kohus leiab, et hageja esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud lepingulisele esindajale on kokku 23 471,12 eurot (22 484,72 + 1 108,67 - 122,27). Hageja menetluskuluks on ka tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel summas 319,56 eurot, apellatsioonkaebuse esitamisel (14.06.2011) summas 639,11 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel (06.01.2014) summas 150 eurot. Toimikust nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 319,56 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 639,11 eurot ning 150 eurot, kokku 1 108,67 eurot. Kuna riigilõivu tasumine hagiavalduselt ja apellatsioonkaebusel on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 1 108,67 eurot. Kohus leidis eespool, et kostja esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kokku on 11 574,72 eurot. TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Korteriühistu XXX ja XXX on kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased. Tuginedes TsMS § 174 lõikele 10 ning Korteriühistu XXX ja XXXkinnitustele on hagejale ja kostjale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasud käibemaksuga.