Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-18-12 Tartu, 27. märts 2012. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve Korteriühistu Lembitu 8 hagi Karin Bachmanni vastu korstnalõõri ja ventilatsiooniavasid taastama kohustamiseks ning 862 euro 81 sendi kahjuhüvitise saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-32328 Korteriühistu Lembitu 8 määruskaebus Hageja korteriühistu Lembitu 8 (registrikood 80040835), esindajad vandeadvokaadid Toomas Ventsli (esindusõigus lõppenud alates 2. jaanuarist 2012), Rando Antsmäe ja Helina Luksepp Kostja Karin Bachmann (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Elmer Muna 5. märts 2012. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-32328 ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada korteriühistule Lembitu 8 (kontole nr 221011414121 AS-is Swedbank) määruskaebuselt 7. novembril 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
6. juulil 2010 esitas korteriühistu Lembitu 8 (hageja) Harju Maakohtule hagi Karin Bachmanni (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat taastama omal kulul Tallinnas Lembitu 8 krt 54 ja krt 54A küttesüsteemi osadeks olevad ventilatsiooniavad ja korstnalõõri ning mõista kostjalt välja hageja kasuks pretensioonide koostamise ja esitamisega seotud kahjuhüvitis 862 eurot 81 senti.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja Tallinnas Lembitu 8-54 ja 54A asuvate korteriomandite omanik. Hageja õigusi on rikkunud kostja õiguseelneja (üldõigusjärglus), lammutades ilma projekti, ehitusloa ning kaasomanike nõusolekuta korteriomanike kaasomandis oleva korstnapitsi ja sulgedes ventilatsiooniavad. Hageja sai oma õiguste rikkumisest teada alles 2000. aasta augustis kui Lembitu 8 maja gaasiküttele ülemineku ettevalmistustööde käigus ilmnes korstnapitsi lõhkumine ja ventilatsiooniavade sulgemine.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis mh, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata, kuna hageja õiguste rikkumine pole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Nõude eksisteerimise korral on see aegunud.
4.Harju Maakohus jättis 17. mai 2011. a otsusega hagi aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja
saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 24. oktoobri 2011. a määrusega maakohtu otsuse vaidlustatud osas apellatsioonkaebuse väidetest olenemata ja jättis hagi läbi vaatamata. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Määruse järgi ei vaidle pooled selle üle, et kostja õiguseelnejale etteheidetav tegu - ilma projekti, ehitusloa ja teiste kaasomanike nõusolekuta korstnapitsi lammutamine ja ventilatsiooniavade sulgemine ehk üldisemalt ümberehitustööd - tehti enne 1. juulit 2002, st enne võlaõigusseaduse (VÕS) ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse uue redaktsiooni jõustumist. Pooled ei vaidle selle üle, et ehitisealust maad ei olnud selleks ajaks erastatud ja korteriomandeid ei olnud moodustatud. Korterite omanikud olid kaasomanikud ja nendevahelistes suhetes kohaldub asjaõigusseadus (AÕS). AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides (enne 1. juulit 2003 kehtinud redaktsioon). Oma väidetava tegevusega tekitas kostja õiguseelneja asjale kahju ja rikkus sellega teiste kaasomanike huve. Kahju hüvitamist reguleeris vaidlusalusel perioodil ENSV tsiviilkoodeks (TsK). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11 VÕS-i tõlgendamise kontekstis märkinud, et kahju hüvitamist saab võlaõigusseaduse järgi nõuda eelkõige kahel alusel: VÕS § 115 lg 1 järgi mõne olemasoleva (lepingust või lepinguvälisest võlasuhtest tuleneva) kohustuse rikkumisele tuginedes või VÕS § 1043 jj järgi kahju õigusvastasele tekitamisele (deliktile) tuginedes. Arvestades kaasomanikevahelise võlasuhte eripära ja sarnasust lepingulise suhtega, kohaldub kaasomanikevahelistele kahju hüvitamise nõuetele analoogia alusel VÕS § 1044 lg 2, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise. Seega saab kaasomanik esitada teise kaasomaniku vastu kahju hüvitamise nõude kaasomandist tuleneva kohustuse rikkumise tõttu eelkõige VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg-ga 1 analoogiline norm esines väidetava kahju tekitamise ajal ka TsK § 222 lg-s l. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Praeguse hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt ei ole korteriühistule ümberehitustega kahju tekitatud. Kaasomanike asja kahjustamisest tuleneva kahju (natuuras või rahas) hüvitamise nõue ei lähe seaduse alusel korteriühistu moodustamisega üle korteriühistule. Korteriühistu ei ole praeguse asja asjaoludest tulenevalt kohane hageja. Lisaks on hageja taotlenud kostjalt hageja kasuks 13 500 krooni suuruse kahju hüvitamist, põhjendades seda kostja rikkumise kõrvaldamiseks hageja kantud kuludega (nõuete ja pretensioonide esitamine). See raha kulus hagejal praegusele menetlusele eelnenud kohtuvälises menetluses saadud õigusteenuse eest tasumisele. Kuna hagejal ei ole kostja vastu kahju hüvitamise nõuet, pole hagejal võimalik nõuda kostjalt ka VÕS § 127 lg-s 3 sätestatud kulutusi, mis kanti kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamise tõttu. Hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole üldse võimalik, eeldades hageja
esitatud faktiliste väidete õigsust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 kohaselt.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas 8. novembril 2011 Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata apellatsioonkaebus ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse järgi kohaldas ringkonnakohus ebaõigesti KÜS § 2 lg-t 1. Kaebuse esitaja ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et korteriühistul ei ole õigust esitada oma nimel kahju tekitanud isiku vastu kahju hüvitamise nõuet. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et hagi aluseks olevad asjaolud viitavad korteriühistu liikmete ühise huvi olemasolule. Korteriühistu liikmete ühiseks huviks on elamu kaasomandis olevate osade (nt tehnosüsteemide (sh küttesüsteemi)) korrasolek. Korteriühistu õigust esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks on korduvalt tunnustanud ka Riigikohus (tsiviilasjad nr 3-2-1-76-04 ja nr 3-2-1-85-07). Korteriühistu õigust esitada hagi korteriühistu liikmete ühise huvi kaitseks ei piira asjaolu, et nõude aluseks olevad asjaolud tekkisid enne korteriühistu registrisse kandmist ja elamu haldamise üleandmist korteriühistule. Selline seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-19-04 sedastatud arvamusega, mille kohaselt oli korteriühistul õigus oma nimel endale täitmiseks esitada ka neid korteriomanikele kuuluvaid nõudeid, mis tulenevad eluruumide kohustatud subjekti või muu haldaja tegevusest elamute haldamisel enne haldamise üleandmist korteriühistutele. Ringkonnakohus jättis hagiavalduse läbi vaatamata üllatuslikult. Kuigi ringkonnakohus palus kaebuse esitajal ringkonnakohtu istungil selgitada, millisel alusel on hagiavaldus esitatud, ei ole ringkonnakohus selgitanud menetlusosalistele hagi läbi vaatamata jätmise võimalust.
8.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja leiab, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik. Hageja ei nõustu kostja vastuses esitatud seisukohtadega.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja asi tuleb saata tagasi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
10.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et korteriühistu ei ole kohane hageja. Hageja on esitanud nõude, et kostja taastaks maja küttesüsteemi ühe osa. Riigikohus on oma praktikas korduvalt tunnustanud korteriühistu õigust oma nimel ka kohtulikult maksma panna ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui ka korteriühistu liikmete endi vastu (vt nt Riigikohtu 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-04, p 17;
1.novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-06, p 10; 23. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-85-07, p 15; 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 25). Muu hulgas on Riigikohus leidnud, et korteriühistu liikmete ühiseks huviks võib olla ka elamu küttesüsteemi korrasolek ning kui korteriomanik rikub teiste korteriomanike õigusi, mis tulenevad korteriomandi mõtteliste osade majandamisest, siis KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistul õigus esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-04, p 26). Lisaks on Riigikohus tunnustanud ka korteriühistu õigust esitada oma nimel enne elamu haldamise
üleandmist (s.o enne korteriühistu moodustamist) tekkinud korteriomanike ja üürnike tasutud remondirahadest tulenev rahaline nõue, vt Riigikohtu 10. veebruari 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-19-04, p 23. Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde ning märgib, et lisaks enne elamu haldamise üleandmisest tekkinud rahalise nõude esitamisele on korteriühistul kõigi korteriomanike huvides tegutsedes õigus esitada ka nõue korrastada küttesüsteem, kuigi see nõue võis tekkida enne korteriühistu moodustamist. Elamu majandamine kõikide kaas- või korteriomanike ühistes huvides peaks toimuma võimalikult ühtemoodi ning olema ka õiguslikus mõttes järjepidev (sh eelkõige majandamisega seotud nõuete esitamine) olenemata sellest, millises õiguslikus vormis elamut majandatakse. Seega on korteriühistul hagi esitamise õigus vähemalt selles punktis nimetatud nõude osas.
11.Hageja on esitanud ka kahju hüvitamise nõude. Hageja kahju seisnevat 862 euro 81 sendi suurustes kulutustes, mis on tekkinud küttesüsteemi ebaseadusliku rikkumise ning rikkumise kõrvaldamiseks kantud kulude tõttu (nõuete esitamine). Kolleegium märgib, et Riigikohus on tunnustanud korteriühistu õigust esitada hagi korteriomanike eest KOS § 11 alusel kahju hüvitamiseks, vt Riigikohtu 1. novembril 2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-91-06 tehtud otsuse p 10. Praegusel juhul ei ole kahju hüvitamise nõude korral eelduslikult tegemist KOS § 11 järgse nõudega, vaid hagiavalduse kohaselt vähemalt osaliselt hageja enda tehtud kulutuste kui VÕS § 128 lg 3 järgse kahjuhüvitise nõudega. Seega ei saa eelduslikult tekkida ka küsimust, kas see nõue on tekkinud enne korteriühistu moodustamist ja sellisena korteriühistule üle läinud. Endale kuuluvat nõuet saab hageja maksma panna. Kui hageja on lisaks nõude esitamise kulude hüvitamise nõudele esitanud korteriomanikele tekitatud kahju hüvitamise nõude ka muul alusel (hageja esindaja selgituste kohaselt ringkonnakohtu istungil nt TsK § 222 alusel), on see kolleegiumi arvates samuti lubatav.
12.Kokkuvõttes on ringkonnakohus jätnud hagi seega ekslikult läbi vaatamata. Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ja saata asi hageja apellatsioonkaebuse sisuliseks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
13.Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et ringkonnakohtu määrus oli üllatuslik. Toimiku materjalide kohaselt (I kd, tl 100) on kostja hagivastuses taotlenud hagi läbi vaatamata jätmist, kuna korstnapits olevat lammutatud rohkem kui aasta enne hagejal õigusvõime tekkimist. Määruskaebuses mööndakse ka seda, et ringkonnakohtu istungil arutati hagi esitamise õiguslikke aluseid.
14.Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.
15.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.