Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, lg 3 ja lg 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

06.07.2010 esitas Korteriühistu XXX Harju Maakohtule hagi XXX ́i vastu kahjuhüvitise saamiseks ning korstnalõõri ja ventilatsiooniavade taastamise kohustamiseks. 17.05.2011 jättis Harju Maakohus Korteriühistu XXX hagi XXX ́i vastu kahju hüvitamiseks seoses nõude aegumisega täies ulatuses rahuldamata. Kohus tühistas Harju Maakohtu 20.07.2010 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega kohus keelas XXX ́il Tallinnas aadressil XXX ja XXXpaiknevate korteriomandite võõrandamise tingimusteta, et XXX ́il on kohustus XXX küttsesüsteem taastada või tingimusteta, et see kohustus läheb üle uuele omanikule. Kohus jättis hagi läbi vaatamata küttesüsteemi taastamise nõude osas. 16.06.2011 esitas KÜ XXX apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 17.05.2011 otsuse peale. 24.10.2011 tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 17.05.2011 otsuse osas, millega jäeti Korteriühistu XXX hagi XXX ́i vastu täies ulatuses rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis Korteriühistu XXX hagi XXX ́i vastu kahjuhüvitise saamiseks ning korstnalõõri ja ventilatsiooniavade taastamise kohustamiseks läbi vaatamata. 08.11.20122 esitas Korteriühistu XXX Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2011 määruse peale määruskaebuse Riigikohtusse. 27.03.2012 rahuldas Riigikohus määruskaebuse ja tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2011 määruse tsiviilasjas nr 2-10-32328 ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. 05.06.2012 rahuldas Tallinna Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja tühistas Harju Maakohtu 17.05.2011 vaheotsuse ja saatis asja maakohtule menetlemiseks. 05.07.2012 esitas XXX Riigikohtule kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2012 otsuse peale. 31.10.2012 jättis Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

18.03.2013 edastas Harju Maakohus menetlusosalistele kirja, milles kohustas pooli esitama Harju Maakohtule oma seisukohad arvestades Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2012 otsust. 08.04.2013 edastas hageja kohtule oma seisukoha. Hageja leidis, et tegelikkuses ei ole poolte vahel enam vaidlust selles, et korsten lammutati krt 54 omaniku poolt. Vaidlust pole ka selles, et selleks puudusid nõuetekohased projektid, kooskõlastused ja teiste kaasomanike nõusolek. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud ekspertide seisukohad ning eelistungil lisaks XXX ́i arvamuse. Eksperdid on kinnitanud, et korstna lammutamise tagajärjel suleti sooja õhu väljumise avad ning kuum õhk akumuleerub krt 54 põranda alla. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega viidanud ühelegi seadusesättele, mis lubaks maja põhikonstruktsioone ja/või küttesüsteemi osasid lammutada vastava projekti, asjaomaste asutuste ja kaasomanike loata. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et tal olid sellised load olemas. Kostja ei ole ka esitanud tõendeid selle kohta, et korstnakehandi lammutamisel ei ole selliseid tagajärgi nagu kirjeldavad eksperdid ja hageja esitatud tõendid. Hageja nõude ajendiks on fakt, et kostja poolt elamu küttesüsteemi rikkumine on elamu säilimisele ohtlik - XXX hoone sisekonstruktsioonid ehitati 1953 puitmaterjalist (telliskivi kasutati ainult hoone välisseinte ehitusel) ja st, et juhul, kui kostja korstnakehandit ei taasta, võivad puidust vahelaed süttida. Hageja on esitanud hagiavalduse lisana OÜ Ehitusjuht, - korstnapühkija OÜ XXX ja Tuletõrje ja Päästeameti esindaja TVTÜ arvamused - need on spetsialistid, kes on oma seisukohad andnud. Seejuures on kostja isiklikult allkirjastanud OÜ XXX koostatud akti ja nõustunud asjatundja arvamusega. Hageja on asja materjalide juurde lisanud ka Insener-konstruktor XXX ́i (XXXOÜ) 11.02.2011 arvamuse. TTÜ professor Õigeri otsusel teostati krt 51 (krt 54 all asuv korter) korstnakehandi osas täiendavaid termomõõdistamisi. Karl Õiger pöördus OÜ XXXesindaja poole palvega puurida avad krt 51 korstnakehandi ulatuses (kolmes kohas), mille kaudu teostati kontrollmõõdistamised. Selgus, et originaalsuitsulõõris asetseva moodulkorstna kiirgussoojus, mis ei pääse liikuma väliskeskkonda ja jääb krt 51 lae alla kotti, põhjustas konstruktsiooni kuumenemist, mis mõõdistamiste andmetel oli t◦ 68 ja kohati 72 kraadi. AS XXXja OÜ XXXesindajad tulid kohtumisele KÜ juhataja palvel, sest hageja arvamusel on nemad õiged spetsialistid, kelle abiga saavad osapooled leida optimaalne lahendus korstnakehandi taastamisel. Kuna kostjal oli õigus ehitusfirma valikuks, pöördus tema XXXpoole, kes lubas töödega alustada viivitamatult. Tegelikkuses on selgunud, et kostja ei ole püüdnudki asuda asja lahendama ning teatas 22.04.2010 toimunud hageja üldkoosolekul, et ei kavatse taastustöödega tegeleda. Hagejal puudub muu võimalus elamu säilimiseks ja toimimiseks vajaliku küttesüsteemi taastamiseks. Hageja palus hagiavaldus rahuldada. 22.04.2013 edastas kostja kohtule oma seisukoha. Kostja vaidles hagile vastu täies ulatuses. Kostja on seisukohal, et kohtus ei saa enam vaidlust olla ainult nende asjaolude üle, mis on lahendatud kõrgema astme kohtute poolt (hageja esindusõigus, nõuete aegumine). Kostja peab korteriühistu nõudeid jätkuvalt täies ulatuses põhjendamatuteks, muu hulgas vastuolus olevateks ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega. 01. veebruari 2011 kuupäeva kandvas menetlusdokumendis on korteriühistu leheküljel 2 kinnitanud (kostja rõhutusega), et „Hageja ei tea, milliseid ehitustöid kostja täpselt läbi viis ning kelle poolt ja mille alusel need olid teostatud, kuid detsembrikuus 2010 teatas korter 51 omanik (peamine kannataja sooja akumuleerumisest korter 54 põranda alla ning korter 54 all asuv korter) ühistu juhatusele, et on tänulik aastaid kestnud probleemi lahendamise eest, kuna ootamatult on ülekuumenemisprotsessid tema korteri lae all lõppenud“. Korteriühistu taastamisnõude aluseks on justnimelt väidetavalt eksisteerinud ülekuumenemisprotsessid korteris 51. On ilmne, et hageja on kohtule selgesõnaliselt kinnitanud oma nõude aluse puudumist. XXX XXX korteri osas pole hagiavalduse rahuldamine isegi mitte teoreetiliselt võimalik, sest kostja pole korteris XXX mitte kunagi mitte midagi lammutanud, mistõttu pole võimalik taastamisnõude rahuldamine. Ka hageja pole väitnud ega vastu vaielnud, et pealeehituse tulemusel tekkinud ning 2008. aastal kinnistatud korteris XXX pole kostja ega ükski teine isik lammutanud korstnalõõre või ventilatsiooniavasid. Hagi tuleb jätta läbi vaatamata korterisse XXX puutuvas osas. Hageja võttis

hagi tagasi radiaatorite taastamist puudutavas osas. Sellises olukorras puudub kohtul valik ning hagi tuleb jätta vastavas osas läbi vaatamata. 16.05.2013 edastas hageja kohtule täiendava seisukoha. Kostja ei ole siiani esitanud ühtegi tõendit oma väidete kinnituseks. Kostja väited ja käitumine on vastuolulised. Kusjuures kostja pole ka eitanud, et ta lammutas korstna. Kostja ei ole eitanud, et ta pole korstent taastanud. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas saab kostja väita, et kõik on korras. Hagejale jääb arusaamatuks, miks kostja jätkuvalt räägib sellest, et hageja võttis tagasi nõude radiaatorite taastamiseks. 04.09.2013 edastas kostja kohtule täiendava seisukoha. Kostja jääb oma seisukoha juurde, et XXXXXX korteri osas tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Hageja enda käsitluse kohaselt on elamu küttesüsteem aga maja põhikonstruktsioon, so mitte korteri siselahendus, mille eest oleks pidanud vastutama korteri omanik. Isegi juhul, kui kostja peaks taastama korstnalõõri korteris 54 (millega kostja ei nõustu), siis ei saa kostja kanda riski, et majale on hiljem täiendav korrus peale ehitatud. Asjaolu, et maja kütte- ja ventilatsioonilahendus ei pruugi toimida ka korteris nr XXX olevast olukorrast tulenevalt, on seotud katusekorruse projekteerimisega, mille algatas ja tellis hageja. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et korstnalõõri lammutamine korteris nr 54 majaelanike õigusi rikuks või kaasomandi esemele mingisugust kahjulikku mõju avaldaks. Seega on hagi rahuldamine välistatud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et maja puitkonstruktsioonide ülekuumenemisest tingitud väidetav tuleohtlik olukord oleks põhjustatud just kostja tegevusest. Hageja poolt viidatud probleemid korteri nr XXX korstnaga ei ole mingil viisil seotud korstnalõõri lammutamisega korteris nr 54, kuna vesi korterisse nr XXX immitseb katuselt ja on tingitud kehvast tihendusest. Hageja poolt väidetava kahjuliku mõju tõendamiseks esitatud XXX ́i arvamus ei ole usaldusväärne ega asjakohane tõend, kuna XXX pole korteris nr XXX kunagi viibinud, ning on vastuolus elementaarsete füüsikaseadustega, st kondensaat tekib külmale objektile, mitte kuumale korstnale. Hageja nõue on vastuolus mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega. Hageja on menetluses korduvalt kinnitanud, et sai korstna lammutamisest teada gaasikatlamaja ehitustööde ettevalmistusfaasis. Kostja on veendunud, et mõistliku hoolsuskohustuse järgimisel oleks hageja ehitustööde ettevalmisfaasi ühe osana pidanud välja selgitama tegeliku olukorra hoones ning leidma sobivaima (sh tegelikku olukorda arvestava ja toimiva) lahenduse gaasikütte paigaldamiseks. Käesoleval juhul on hageja tellitud töömehed paigaldanud XXXelamu jaoks sobimatu moodulkorstna lahenduse. Hageja ei ole kordagi väitnud, et tegemist oleks ainukese võimaliku lahendusega gaasiküttesüsteemi paigaldamiseks. Kostja arvates on ilmselge, et ebasobiva lahenduse valimisest tingitud riski peab kandma hageja ise ning probleemides kostja süüdistamine on vastuolus heas usus käitumisega. Kuivõrd ümberehitustööd korteris nr 54 leidsid aset neli aastat enne gaasikatlamaja paigaldamist, siis on ilmne, et kostja tegevuse ja väidetavate probleemide vahel puudub põhjuslik seos. Vastupidiselt hageja poolt avaldatule ei ole kostja kunagi lubanud korstnalõõri taastada ega ole seega käitunud vastuoluliselt või hea usu põhimõtte vastaselt. Kostja jääb oma varasema seisukoha juurde, et XXX ́il ei ole kunagi olnud mistahes volitusi kostja esindajana tegutsemiseks. Alternatiivselt on kostja seisukohal, et isegi kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostja on tekitanud XXXelamu kaasomandi esemele kahju ja vastutab selle eest (millega kostja ei nõustu), siis tuleb asja lahendamisel kostja tegevuse kõrval arvestada ka hageja käitumisega. Kuigi käesolevas asjas ei kuulu küttesüsteemi taastamise nõude osas võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) kohaldamisele, siis on selles sätestatud põhimõtted vähemalt analoogia korras üle kantavad ka käesolevasse asja. VÕS § 139 lg-s 1 sätestatud põhimõtte kohaselt vähendatakse kahjuhüvitist, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või kui need asjaolud soodustasid kahju tekkimist. Kostja on põhistanud, et kuna ümberehitustööd korteris nr 54 leidsid aset neli aastat enne gaasikatlamaja ehitamist, siis oleks hageja pidanud tööde ettevalmistusfaasis välja selgitama tegeliku olukorra hoones ning valima gaasikütte paigaldamiseks sobiva lahenduse. Kuna hageja on

ise valinud ebasobiva lahenduse gaasiküttesüsteemile üleminekuks, siis on tekkinud kahju (väidetav ülekuumenemisprobleem korteris nr 51) ja selle tagajärgede raskus (väidetav tuleohtlikkus ja ebainimlikud tingimused korteris nr 51) ilmselgelt põhjustatud täielikult hagejast endast tulenevatest asjaoludest. Eelneva tõttu tuleb kostja kahjuhüvitist, mis seisneb küttesüsteemi taastamises, vähendada nullini ehk jätta hageja vastav nõue täies ulatuses rahuldamata. Varalise kahju 862,81 euro hüvitamise nõue on tõendamata ja alusetu. Hageja kahju (so kohtuväliste õigusabikulude) hüvitamise nõue on põhjendamata ja tuleb rahuldamata jätta. Esmalt peab kostja vajalikuks märkida, et kuna hageja nõuded on muus osas, st küttesüsteemi taastamise osas, alusetud ja pahatahtlikud, siis on täielikult põhjendamatud ka sellisele tegevusele kulutatud kohtuvälised õigusabikulud. Kuna hagejal ei ole kostja vastu õiguslikult põhjendatud nõuet, siis järelikult ei ole õigusabikulud olnud hageja õiguste kaitseks vajalikud. Teiseks juhib kostja tähelepanu, et isegi kui hageja kahju hüvitamise nõue oleks sisuliselt põhjendatud, siis on see vähemalt osaliselt tõendamata. Hagiavalduse lisadest nähtub, et hageja on kostjale esitanud kaks kohtuvälist nõuet -11. augustil 2009 ja 9. novembril 2009. Seega on kahju hüvitamise tõendamiseks esitatud õigusabikulude arve nr 42 täielikult asjakohatu, kuna on esitatud õigusteenuse osutamise eest ajavahemikus 01. veebruarist 2010 kuni 31. märtsini 2010. Nimetatud perioodil ei ole hageja kostjale ühtegi kohtuvälist nõuet ega pretensiooni esitanud. Arve nr 186 alusel tasumisele kuuluv summa on ülepaisutatud ja ebamõistlikult suur. Arvel nimetatud perioodil esitas hageja kostjale 09. novembril 2009 dokumendi, mis on pealkirjastatud „Korduv nõue“. Nimetatud dokumendi maht on alla 2 lk ning see kordab oma sisu poolest suures osas varasemas nõudes esitatud seisukohti. Seega ei saanud sellise dokumendi koostamisele kuluda reaalselt üle 1 tunni. Kuivõrd hageja kohtuväline nõue sisaldas lisaks korstnalõõri ja ventilatsiooniavade taastamisele ka radiaatorite taastamise nõuet, mille hageja on käesolevas menetluses kui põhjendamatu tagasi võtnud, siis tuleb kohtuväliseid õigusabikulusid lisaks eelnevale vähendada veel vähemalt 1/3 ulatuses. Eelneva tõttu palub kostja jätta kahju hüvitamise nõude rahuldamata, kuna see on täielikult alusetu, ülepaisutatud ning tõendamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: • hageja on Tallinnas XXX elamu majandamiseks ja korteriomanike huvide esindamiseks asutatud korteriühistu ning kanne mittetulundusühingute registrisse on tehtud 01.07.1998; • Korteriühistu XXX üldkoosoleku otsuse alusel korraldati 2001. aastal kogu maja üleminek kaugküttelt autonoomsele gaasiküttele, milleks tuli kasutada seniseid maja tehnorajatisigaasikatlale sobiv moodulkorsten paigaldada vana katlamaja suitsulõõri sisse ehk suitsuviiguna kasutada endise korstna šahti, mis toimib suitsu- ja ventilatsioonikanalina. Katlamaja korsten läbis muu hulgas korterit nr 54; • kostja oli Tallinnas XXX ja XXX asuvate korteriomandite omanik. Korterid paiknevad üksteise kohal hoone 4. ja pööningukorrusel; • kohtumenetluse kestel võõrandas kostja korteri XXX; • kostja ei vaidlusta, et korteris nr 54 lammutati teostatud kapitaalremondi käigus korstnapits, sh ventilatsioonikanalid (kd I, tl 98); • 15.08.2000 pöördus hageja korteri nr 54 omaniku poole, et tal tuleb taastada õhu liikumise võimalus mööda endist korteriomaniku poolt omavoliliselt suletud šahti (kd I, tl 28). Iga korteri korstna juurest lähtub eraldi ventialtsioonilõõr ja kõigi alumiste korterite korstnate ventilatsioonilõõrid ulatuvad kuni korter nr 54 korstnani. Seega kostja poolt ventilatsioonilõõride sulgemisel suleti kõigi alumistest korteritest lähtuva sooja õhu väljumisavad ning kuum õhk akumuleerub korteri põranda alla;

2001. aasta lõpus tegi hageja Päästeameti abiga kindlaks, et õhu liikumine läbi korteri nr 54 katusele oli takistatud (kd I, tl 26-27), sest korteri nr 54 omaniku tellimisel oli OÜ XXXteostanud korstnataastustöid tehnilisi tingimusi eirates; • OÜ XXX spetsialist andis hagejale arvamuse, mille kohaselt tuleb originaalkorstnalõõr taastada kuni katuse läbiviiguni, et jääksoojusel oleks võimalik liikuda väliskeskkonda (kd I tl 22). Arvamus ja joonised edastati korteri nr 54 omanikule. 22.01.2010 toimunud korteri nr 54 olukorra analüüsil lubas kostja alustada ettevalmistustöödega korstna funktsiooni taastamiseks, kuid 22.04.2010 toimunud hageja üldkoosolekul ta teatas, et ei kavatse taastustöödega tegelda (kd I, tl 210-212). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. •

Hageja on kohtule esitanud järgmised nõuded: • korstnalõõri ja ventilatsiooniavade taastamise nõue ja • kahju hüvitamise nõue summas 862,81 eurot. 13.09.2013 rahuldas kohus kostja taotluse hagi nõude (hagi eseme) fikseerimiseks. Hagi nõue on järgmine: 1) kohustada XXX ́i taastama omal kulul Tallinnas XXX krt 54 ja krt XXX küttesüsteemi osad: korstnalõõr ja ventilatsiooniavad; 2) välja mõista XXX ́ilt Korteriühistu XXX kasuks 13 500 krooni (862,81 eurot) ulatuses kahju, mis on tekkinud seoses küttesüsteemi ebaseadusliku rikkumisega ning korteriühistu poolt rikkumise kõrvaldamiseks kantud kuludega (nõuete esitamine); 3) määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord järgmiselt: kohustada XXX ́i teostama ja läbi viima küttesüsteemi osade taastamistööd kestval ja/või esimesel kütteperioodivälisel ajal. Teostatud tööde kohta kohustub XXX esitama Korteriühistule XXX teostatud tööde aktid, mis on kinnitatud vastava ala litsentseeritud spetsialistide ja Päästeameti poolt. 4) menetluskulud jätta XXX ́i kanda. Korteriomandiseaduse (KOS) § 2 lg 2 kohaselt ei ole korteriomandi eseme reaalosa ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Kaasomandi osaks on korteris nr 54 asunud korstnalõõr, mis on kaasomanike nõusolekuta lammutatud ja seeläbi ohustab teiste kaasomanike omandit ja küttesüsteemi toimimist selle püstikust. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendites nr 3-2-1-111-04 ja 3-2-1-144-08 asunud seisukohale, et soojussüsteem on tarbijapaigaldisena korteriomandite omanike kaasomandis. KOS § 11 lg 1 p 3 kohaselt on korteriomanik kohustatud võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. KOS § 11 lg 1 p-s 3 nimetatud kohustus kehtib igapäevaselt. Kuna küttesüsteemi rikkumine toimus enne 01.07.2002, tuleb hageja nõue kvalifitseerida Eesti NSV tsiviilkoodeksi (TsK) § 222 lg 1 ja § 461 järgi. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. TsK § 461 kohaselt kohus, arbitraazh, vahekohus või muu organ, kes mõistab välja hüvise kahju eest, kohustab vastavalt asjaoludele kahju eest vastutavat isiku hüvitama kahju natuuras (andma sama liiki ja sama kvaliteediga asja, parandama rikutud asja jms.) või hüvitama täielikult tekitatud kahjud (§ 222).

Tallinna Ringkonnakohus on 05.06.2012 otsusega käesolevas tsiviilasjas tuvastanud, et korteri nr 54 omanik rikub kaasomandi esemeks olevat küttesüsteemi ja on sellega tekitanud kestvalt kahju teistele korteriomanikele. Seega on tõendamist leidnud, et kostjal on kohustus taastada omal kulul Tallinnas XXX korteris 54 küttesüsteemi osad: korstnalõõr ja ventilatsiooniavad, millest tulenevalt kuulub antud nõue rahuldamisele. Hageja on esitanud küttesüsteemi osade taastamise nõude ka korteri nr XXX osas. Menetluse kestel on hageja eelpool nimetatud korteri võõrandanud. Kinnistusraamatusse on uute omanikena sisse kantud XXX (1/2 kaasomandist) ja XXX (1/2 kaasomandist). Kostja oli seisukohal, et korteri nr XXX osas tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Kostja pole korteris nr XXX mitte kunagi mitte midagi lammutanud. Taastamiseks kohustamise nõudega pole võimalik kohustada kostjat ehitama korterisse nr XXX midagi uut, mida seal pole varem lammutatud. Hageja oli seisukohal, et korter nr XXX on ehitatud korteri nr 54 peale ning täna ei ole küttesüsteemi taastamine läbiviiguga katuseni enam võimalik ilma, et korstnalõõr ei läbiks ka korterit XXX. Hageja arvamuse kohaselt saab kogu tegevust nimetada küttesüsteemi taastamiseks, sest sündmus on alguse saanud korteris nr 54 asunud korstnalõõri lõhkumisest. Kohus nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt mistahes võimalikud minetused katusekorterite projekteerimisel ei oma mingisugust puutumust korstnalõõri lammutamisega korteris nr 54. Korstnalõõri lammutamise ajal ei olnud majal 5. korrust. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on korteri nr XXX küttesüsteemi osad välja ehitatud hageja tellimuse kohaselt (kd I, tl 136-163). Korteri nr XXX registriosa avati 29.08.2008 (kd I, tl 134-135). Kuni eelviidatud kuupäevani korteritt XXX ei eksisteerinud. Ehitamise (sh rekonstrueerimise) eelduseks on mh projekteerimistingimuste ja ehituslubade olemasolu. Hageja juhatuse liige XXX esitas 03.06.2003 projekteerimistingimuste taotluse (kd I, tl 136-142). XXX hoonele 5. korruse rajamisega seonduvad dokumendid kajastuvad hooneregistri väljavõttes hoonega seotud dokumentide osas (kd I, tl 143). 2004. aastal on esitatud ehitusloa taotlus nr 3217 ehitise laiendamiseks ja saadud ehitusluba nr 3232 ehitise laiendamiseks, 2006. aastal on esitatud ehitusloa taotlus nr 20890 ehitise laiendamiseks ja saadud ehitusluba nr 21032 ehitise laiendamiseks ja 2007. aastal on esitatud ehitusloa taotlus nr 28669 ehitise rekonstrueerimiseks ja saadud ehitusluba nr 28741 ehitise rekonstrueerimiseks (kd I, tl 144-161) ning 21. detsembril 2006 on korterühistu esitanud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Ehituslubade osakonnale ehitise teatise. Teatisel on templi jäljendiga esimesel lehel kinnitatud, et ehitis vastab kinnitatud projektile (kd I, tl 162-163). Kohus leiab, et hageja küttesüsteemi taastamise nõue korteri nr XXX osas tuleb jätta rahuldamata, kuna enne 29. augustit 2008 nimetatud korterit veel ei eksisteerinud, korteri rajamine toimus vastavalt hageja soovile ja juhistele. Samuti leiab kohus, et kostja ei pea kandma riski, et majale on hiljem täiendav korrus peale ehitatud. Asjaolu, et maja kütte- ja ventilatsioonilahendus ei pruugi toimida korteris nr XXX olevast olukorrast tulenevalt, on seotud katusekorruse projekteerimisega, mille algatas ja tellis hageja. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitamiseks 862,81 eurot, mis on tekkinud seoses küttesüsteemi ebaseadusliku rikkumisega ning korteriühistu poolt rikkumise kõrvaldamiseks kantud kuludega (nõuete esitamine). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Kostja leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja oli seisukohal, et kuna hagejal ei ole kostja vastu õiguslikult põhjendatud nõuet, siis järelikult ei ole õigusabikulud olnud hageja õiguste kaitseks vajalikud. Samuti leiab kostja, et isegi juhul, kui hageja kahju hüvitamise nõue oleks sisuliselt põhjendatud, siis on see vähemalt osaliselt tõendatama. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-19-13 leidnud, et üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (vt Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29). Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist (vt sellega seoses Riigikohtu 13. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11, p 16;

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu arvates on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud korstnalõõri ja ventilatsiooniavade taastamise nõude puhul TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Korteriühistu XXX jaoks oli kaotanud aktuaalsuse radiaatorite taastamise nõue, millest tulenevalt jättis kohus antud nõude läbi vaatamata. Arvestades eeltoodut, on põhjendatud jätta eelviidatud nõude menetlemise osas menetluskulud TsMS § 168 lg 4 kohaselt Korteriühistu XXX kanda. Korteriühistu XXX esitas XXX ́i vastu kahju hüvitamise nõude summas 862,81 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab Korteriühistu XXX hagi XXX ́i vastu kahju hüvitamiseks summas 862,81 eurot rahuldamata, tuleb menetluskulud kahju hüvitamise hagi osas jätta Korteriühistu XXX kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.