4. detsember 2014, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Eesti Inkasso OÜ hagi Olev Malleus vastu võla väljamõistmiseks 320 eurot • Hageja: Eesti Inkasso OÜ (registrikood: 12438291; aadress: Teguri 37b, Tartu 50701) • Hageja esindaja: Olesja Polehhina ( Coroprate.ee jurist; e-post: [email protected] ) • Kostja: Olev Malleus (isikukood: 36801082758; aadress: XXXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Eesti Inkasso OÜ hagi Olev Malleus vastu võla väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Olev Malleuselt 12.04.2013. a laenulepingu alusel 173 (ükssada seitsekümmend kolm) eurot 63 senti, millest moodustab laenu põhiosa 160 eurot, intress 13 senti ja viivis 13,50 eurot, Eesti Inkasso OÜ kasuks
3.Väljamõistetud summad kanda Eesti Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXXX, märkides selgitusse võlgniku nime ja isikukoodi.
Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 54% kostja kanda ja 46% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
7.Välja mõista Olev Malleuselt Eesti Inkasso OÜ kasuks menetluskulu 54,90 eurot (viiskümmend neli eurot ja 90 senti).
8.Väljamõistetud menetluskulud kanda Eesti Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXXX Swedbank.
Tsiviilasi nr 2-14-21306
9.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Otsuse täiendamine
10.Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42). Kaja esitamine
11.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega 03.11.2014 (tl 45). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
12.Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale
13.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.
15.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
Tsiviilasi nr 2-14-21306
16.Hagiavaldusest tulenevalt sõlmisid SNEL Grupp OÜ ja kostja interneti teel 12.04.2013 laenulepingu nr 20130412064 (edaspidi laenuleping), mille alusel andis SNEL Grupp OÜ kostjale üle 160 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks oli 22.05.2013. a. Kostja jättis laenu tasumata. SNEL Grupp OÜ loovutas 12.07.2013 laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt enda kasuks laenulepingu alusel välja põhivõla 160 eurot, intressi 21,33 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 138,67 eurot.
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24; 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 8. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
18.Kohus leiab, hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel tühine. Riigikohus on leidnud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) olemasolu ei välista krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Riigikohtu hinnangul võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegemist, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 5.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 32-1-186-13, p 22).
19.Hageja ja kostja vahel 12.04.2013 sõlmitud laenulepingu krediidi kulukuse määr on 208,42% (tl 11). Krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati, so aprillis 2013, avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 32,74 %. Hageja ja kostja sõlmitud laenulepingu järgne krediidi kulukuse määr ületab seega Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui kuus korda.
20.Kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on eeltoodust tulenevalt TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine, tuleb anda hageja nõuetele hinnang alusetu rikastumise sätete alusel (Riigikohtu 5.01.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 38).
21.Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lgs 1 sätestatud suuruses. Kuna kostja ei ole hagejale laenusummat tagastanud hiljemalt 22.05.2013, siis on hagejal VÕS § 1028 lg 1 alusel alates sellest kuupäevast õigus nõuda kostjalt üle antud laenusumma, so 160 euro, tagastamist. Hagejal on lisaks õigus kostjalt nõuda raha kasutamise eest intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras ning alates põhivõla lepingujärgse tagastamise kuupäevast tagastamata põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
22.Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 160 eurot, VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras intress 13 senti (160 eurot*0,75%*40/365) kuni võla tagastamise kuupäevani 22.05.2013 ning sissenõutavaks muutunud viivis 13 eurot ja 50 senti (160*8,5%*223/365 + 160*8,25%*158/365) alates 23.05.2013 kuni 04.06.2014.a.
Tsiviilasi nr 2-14-21306
23.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 54% ulatuses.
24.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 180 eurot, sh riigilõiv 60 eurot ning esindajakulu 120 eurot. Hageja on nimetatud avalduses märkinud, et hagejale osutatud õigusabiteenus hõlmab hagiavalduse koostamist ja kohtule esitamist ning vajadusel kohtus esindamist. Hageja õigusabikulu on 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot (tl 21).
25.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 6 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja ei ole kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada leiab kohus, et hageja esindajakulu 120 eurot ei ole põhjendatud käibemaksu sisaldavas, so 20 euro, osas. Arvestades asjaolu, et hagejale osutatud õigusabiteenus hõlmab lisaks hagiavalduse koostamisele ja selle kohtule esitamisele ka vajadusel hageja kohtus esindamist ning et hageja kohtus esindamise ei ole osutunud vajalikuks, siis on kohtu hinnangul põhjendatud hageja esindajakulu 50 eurot.
26.Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 110 eurot (60 + 50). Kohus jätab TsMS 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 54% kostja kanda ja 46% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 59,40 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.