2-14-57906
Kohtuasja number
2-14-57906
Määruse tegemise aeg ja koht
03. detsember 2014 kell 16.00 Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
L B pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine
Kohtuistungi toimumise aeg
25. november 2014
Menetlusosalised ja esindajad
Võlgnik:
L B (ik XXX)
Ajutine haldur:
Martin Krupp
2-14-57906 tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Võlgnik esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse, milles palub algatada tema pankrotimenetlus põhjusel, et võlgnik on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on vara puudumine ja suured võlgnevused võlausaldaja ees. Viru Maakohus võttis 06. novembril 2014 pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Martin Krupp, kes esitas 17. novembril 2014 kohtule aruande.
Ajutise halduri aruanne 2(9)
2-14-57906 I Võlgniku üldiseloomustus 1.1
L B, sündinud XXX, isikukood XXX, elukoht XXX
1.2
Töökoht: võlgnik töötab AS-is Prisma Peremarket, registrikood 10569681.
1.3 1.4 1.5
Sissetulek: võlgniku esitatud andmete kohaselt on võlgniku keskmiseks sissetulekuks 450 eurot kuus. Lisaks saab võlgnik peretoetust summas 38,36 eurot. Perekonnaseis: Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik vallaline. Järeltulijad (lapsed): Rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul üks alaealine laps: T B (sünd. XXX.)
II Maksejõuetuse tekkimine 2.1 Võlgniku poolt pankrotiavaldusele lisatud seletuskirja kohaselt sõlmisid võlgniku isa V B ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal 19.07.2007.a eluasemelaenu lepingu nr 09220153371 korteriomandi ostmiseks aadressil XXX, Narva linn. Laenusummaks oli 52 152 eurot. Samal kuupäeval sõlmis võlgniku isa Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga ka arvelduskrediidi lepingu krediidisumma 639,12 eurot kasutamiseks. 19.07.2007.a sõlmis võlgnik Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga käenduslepingu nimetatud V B sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste tagamiseks. Kuivõrd V B tekkisid raskused võetud laenukohustuste täitmisega, ütles laenuandja laenulepingud erakorraliselt üles. Laenulepingutest tulenevate kohustuste tagamiseks oli seatud ühishüpoteek summas 72 220 eurot korteriomandile asukohaga XXX, Narva linn ja eramule asukohaga XXX. Nimetatud vara müüdi võlgnevuse sissenõudmiseks algatatud täitemenetluses kohtutäituri poolt koguhinnaga 14 850,12 eurot. Peale pandiesemete realiseerimist jäi laenuandjale veel tasuda ligikaudu 45 000 eurot, millise sissenõudmiseks pöördus laenuandja hagiavaldusega Viru Maakohtu poole (tsiviilasi nr 2-14-5778). Laenuandja, V B (kostja 1), S M (kostja 2) ja võlgnik (kostja 3) sõlmisid tsiviilasja lõpetamiseks kohtuliku kompromissi, mille kohaselt kohustusid kostjad tasuma laenuandjale igakuiste osamaksetena summas 102,78 eurot kokku 37 000 eurot kuni 2044.a. Kohustatud isikud ei ole suutnud täita kompromissist tulenevat kohustust laenuandja ees. Ajutisele haldurile teadaolevalt on pankrotiavalduse esitanud ka kostja 1 V B Võlgniku selgituste kohaselt töötab võlgnik AS-s Prisma Peremarket ning võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu ja peretoetus ca 490 eurot. 2.2 Ajutine haldur on esitanud võlgnikule 07.11.2014.a teabenõude võlgniku elukoha aadressile XXX, Narva linn, kuid võlgnik ei ole ajutise halduri teabenõudele käesoleva aruande koostamise hetke seisuga vastanud. Eelnevast tulenevalt saab ajutine haldur aruande koostamisel lähtuda võlgniku pankrotiavalduses esitatud andmetest ning päringute vastusena laekunud teabest. 2.3 Ajutisel halduril ei ole võimalik anda täpset hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajale, kuivõrd võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile ühtegi dokumenti ega täiendavat selgitust maksejõuetuse tekkimise aja osas. Võlgnik on selgitanud, et ei suutnud Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ees tsiviilasjas nr 2-14-5778 23.05.2014.a sõlmitud kompromissiga võetud kohustust täita, kuid võlgnik ei ole täpsustanud nimetatud kohustuse aluseks oleva laenulepingu ülesütlemise aega ehk aega, mil võlgnikul ja tema isal V B tekkisid võetud kohustuse täitmisega raskused. Arvestades asjaolu, et laenulepingu tagamiseks seatud ühishüpoteek realiseeriti 2012.a veebruaris, on ajutise halduri hinnangul võimalik, et võlgnik oli maksejõuetu juba 2011.a või varem. Maksejõuetuse lõplikuks väljakujunemiseks võib pidada 2012.a veebruari, kui täitemenetluses müüdi kohustusi taganud pandiesemeks olnud kinnisasi asukohaga Narva Linn, Kreenholmi tn 3734, kuid sellele vaatamata jäid võlgnik ja teised kohustatud isikud võlgu Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalile ega ole käesoleva hetkeni suutnud nimetatud võlgnevust likvideerida. III Võlgniku varad 3(9)
2-14-57906
4(9)
2-14-57906
2-14-57906 teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ning ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Lähtudes eeltoodust palub ajutine haldur välja kuulutada L B pankrot, nimetada L B pankrotihalduriks Martin Krupp, määrata ajutise halduri tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele, määrata ajutise halduri tasu Martin Kruppi kasuks summas 397 eurot riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4, määrata riigi menetlusabi pankrotimenetluse läbiviimiseks, määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Aruanne tööst ajutise pankrotihaldurina Viru Maakohtu 06.11.2014.a. määrusega nimetati L B ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp. Ajutise pankrotihaldurina kulutasin pankrotiseaduse § 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 7 tundi. Võlgniku varade ja võlgade kindlaks tegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegi pankrotihaldur järgmisi toiminguid: Koostas ja lähetas teabenõude võlgnikule; Koostas ja lähetas päringud registritesse ja krediidiasutustesse; Töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid; Tutvus võlgniku registriandmetega; Analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ning koostas ajutise pankrotihalduri aruande; Osales istungil pankrotiavalduse läbivaatamiseks. Vastavalt Pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palub ajutine pankrotihaldur kohtul määruse tegemise korral määrata ajutise pankrotihalduri Martin Krupp’i tasu (a/a XXX Swedbank AS) 7 töötunni eest 560 eurot (arvestusega 1 tund = 80 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 33% ehk 184,80 eurot, kokku 744,80 eurot. Samuti palub ajutine haldur vajalike kulutuste katteks Cavere Õigusbüroo OÜ-le (a/a XXX Swedbank AS) välja mõista 55,07 eurot. Ajutise halduri vajalikud kulutused koosnevad järgnevast: Kulu nimetus Kogus m/ü Fotokoopiad
tk Kütuse kulu
l Kontoriruumide ja kontoritehnika kasutamine, 1 päeva sealhulgas elekter ja muud kommunaalkulud
Maksumus 0,32 1,249 19,37
Kokku 16,96 18,74 19,37
Kokku
55,07
6(9)
2-14-57906 Viru Maakohus määras 06. novembri 2014 määrusega pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistung 25. novembril 2014 Viru Maakohtu Narva kohtumajas. Kohus leidis kohtuistungil, et maksejõutus on tõendatud. Ajutise halduri tasu kohta vastuväiteid ei ole.
Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 ja lg 4 kohaselt, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiavalduse on esitanud võlgnik ning seega tuleb eeldada, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetust kinnitab ka ajutise halduri aruanne, mille kohaselt arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub ajutisele haldurile teadaolevalt vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet, kuid kohustusi on vähemalt 37 000 euro ulatuses (t.l.-61-64). Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning seetõttu tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Vastavalt PankrS § 31 lg 5 ja lg 6, pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Võlgniku pankroti kuulutab kohus välja 03. detsembril 2014 kell 16.00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Martin Krupp, kes esitas kohtuistungil kohtule sellekohase nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada 18. detsembril 2014 kell 16:00 Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 4. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima. Menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku kanda. Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. 7(9)
2-14-57906 PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine pankrotihaldur oma ülesannete täitmiseks 7 tundi ja ajutine haldur nimetab tunnitasu määraks 80 eurot. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on põhjendatud, ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Halduri tasu suuruseks tuleb kinnitada 7 töötunni eest 560 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (fotokoopiad, kütuse kulu, kontoriruumide ja kontoritehnika kasutamine, sealhulgas elekter ja muud kommunaalkulud) suuruseks märgib ajutine haldur 55,07 eurot. Ajutine haldur palub kulude hüvitise üle kanda ajutise halduri büroole Cavere Õigusbüroo OÜ-le. Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. Vastavalt PankrS § 193 lg 4, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta
2-14-57906 suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Vastavalt PankrS § 23 lg 5, kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus määrab PankrS § 30 lg 1 kohaselt menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja ning peale nimetatud tähtaja möödumist lahendab ajutise halduri menetlusabi taotluse eraldi määrusega. Viivitamatu täitmine PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Teate avaldamine Vastavalt PankrS § 33 lg 1, lg 2 ja lg 3, pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.