Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Saata kohtuotsus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

AS SEB Liising esitas 21.11.2013. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Axxxxx Kxxxxx vastu võlgnikult 6345,92 euro saamiseks. Kohus tegi 05.12.2013. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Seetõttu otsustas Pärnu Maakohus 09.04.2014. a määrusega TsMS § 486 lg 1 p 2 alusel maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 30.04.2014. a esitas AS SEB Liising oma nõude Axxxxx Kxxxxxx vastu kohtule hagiavalduse vormis. Hageja palus kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla summas 6522,22 eurot ja viivise summas 47,36 eurot, kokku 6569,58 eurot. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Harju Maakohus määrusega 05.05.2014 keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest ja saatis hagi Axxxxx Kxxxxxx vastu menetlemiseks kohtualluvuse alusel Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja (tl.81-82). Kohus võttis hagi 08.07.2014. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise õiguslikest tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi (tl.85). Kohus kasutas kõiki seaduses ettenähtud võimalusi menetlusdokumentide kätteandmiseks kostjale. Politseiasutusele teatas kostja, et ta suhtleb läbi advokaadi ja kohtul on tema kontaktandmed olemas (tl.12). Käesolevas menetluses kostjal esindajat (advokaati ) ei ole. Kohus edastas kostja menetlusdokumendid KIS-ist kättesaadavas teises menetluses osalenud advokaadile Karina Lõhmus-Ein (tl.90). Vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein vastas kohtule (tl.96), et ta ei ole Axxxxx Kxxxxxx esindaja selles asjas ja tal puuduvad volitused tema nimel tegutsemiseks. Kostja isa keeldus Axxxxx Kxxxxxxxx tema registrijärgsesse elukohta toimetatud menetlusdokumente vastu võtmast, kuna pojaga kontakt puudub (tl.87). Menetlusdokumendid ja kohtukutse toimetati kostjale kätte 16.09.2014.a. väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Kohus pidas asjas kohtuistungi 13.11.2014, kus hageja esindaja jäi hagis esitatud nõude juurde ja palus hagi rahuldada. Kohus küsitles hagejat. Liisingueset hagejale tagastatud ei ole. Hageja palus lugeda hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et asjas on võimalik hageja taotlusel teha tagaseljaotsus. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31.03.2011. a. liisingulepingu, mille kohaselt oli liisinguesemeks Volkswagen Passat väljalaskeaastaga 2006. Liisingueseme hind koos käibemaksuga oli 9750 eurot. Liisinguvõtja kohustus tasuma sissemaksuna 812,50 eurot ja liisinguga finantseeritav osa oli 8937,50 eurot. Liisingulepingu kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale liisingumakseid vastavalt lepingule ja maksegraafikule. Liisingulepingus lepiti kokku muutuv intress. Liisingulepingu osaks on liisinglepingu üldised tingimused, mis on lepingu sõlmimisel antud üle liisinguvõtjale ehk kostjale ja liisinguvõtja on nendega tutvunud ja nõustunud. Liisinguese anti kostjale üle 31.03.2011 ja sellega läks kostjale üle liisingueseme valdus ja juhusliku hävimise riisiko. Kostja ei tasunud liisingulepingust tulenevaid rendimakseid vastavalt lepingule alates aprillist 2013.a. Hageja on hagis nimetanud ja hagile lisanud arved nr . A13087830 01.04.2013 (tl.50), arve nr . A13117457 01.05.2013 (tl.51), arve nr . A13147071 01.06.2013 (tl.52) ja arve nr . A13176066 01.07.2013 (tl.53), mida kostja ei tasunud. Arvest nr . A13087830 tasus kostja 4,37 eurot. Nii jäid tasumata liisingumaksed alates arvest nr . 25. On esitatud arvete laekumise aruanded (tl.54-59), millest nähtuvad esitatud arved, arve summad ja laekumised. 18.06.2013 saatis hageja kostjale liisingulepingu erakorralise ülesütlemise teate. Hageja esitas nõude liisingulepingust tuleneva võla tasumiseks hiljemalt 09.07.2013 ja teatas, et kui võlga ei tasuta, loeb hageja lepingu erakorraliselt ülesöelduks. Teade toimetati kostjale kätte (tl.64, 65). Kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja luges liisingulepingu erakorraliselt üles öelduks alates 10.07.2013 ja nõudis kostjalt liisingueseme tagastamist 10.07.2013. Kostja liisingueset ei tagastanud ega ole seda teinud senini. Hagejale ei ole teada, kus liisinguese asub. Liisingulepingu üldiste tingimuste p.0.1, VÕS § 196, §361, § 363 lg.3 ja § 367 lg1 oli hageja õigustatud liisingulepingu üles ütlema, nõuda kostjalt liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmist ja arvete tasumist. Liisingueseme jääkväärtuse 5590 eurot maksmiseks väljastas hageja kostjale 21.10.2013 arve nr . A13284214 (tl.66). 29.10.2013 saatis hageja kostjale nõude tasuda liisinglepingust tulenev koguvõlgnevus 6364,84 eurot (tl.67, 68). Kostja võlgnevust ei tasunud ega ole seda teinud kuni hagiavalduse esitamiseni. Hageja esitas 21.11.2013 võla sissenõudmiseks nõude maksekäsu kiirmenetluses. Makseettepanekut kostjale kätte toimetada ei õnnestunud. Hageja esitab liisinglepingust tuleneva nõude arvestuse: kokku on nõutav summa 6569,58 eurot, mis koosneb rendimaksete võlgnevusest summas 642,94 eurot, liisingueseme väljaostujäägist summas 5590 eurot, viivisest summas 47,36 eurot, lepingu ülesütlemise teatise tasust summas 7,20 eurot ja liisingueseme kaskokindlustuse tasust summas 282,08 eurot. Liisingulepingu üldiste tingimuste p.17.2 ja 27 järgi oli kostjal kohustus liisinguese kindlustada ja tasuda kõik kindlustamisega seonduvad kulutused. Kindlustusmakseid tasus kostja hagejale kuumaksete osana, mistõttu kindlustusmaksete võlg sisaldub kuumaksete võlas. Perioodil 24.09.2013-10.04.2014 tasus hageja kostja eest liisingueseme kindlustusmakseid ise ja esitas kostjale selle kohta arved (tl.69-74). Arveid ei ole tasutud. 10.04.2014 lõpetas hageja kindlustuslepingu, kuna oli ilmne, et kostja kindlustusmakseid ei tasu.

Viivise arvestamist alustas hageja alates võlgnevuse tekkimise päevast ja lõpetas 20.04.2013 ja lõpetas 21.11.2013 (hagis on viivise arvestamise lõppkuupäev ekslikult valesti kirjutatud). Viiviste arvestus on esitatud tl.75-77. Kokku on hageja nõude summa 6569,58 eurot, millest põhiosa võlg 6522,22 eurot ja viivised 47,36 eurot. Riigilõivu on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 190,38 eurot (maksekorraldus nr . 60399 22.11.2013) ja hagiavalduse esitamisel on juurde tasunud 327,64 eurot (maksekorraldus nr . 69578 28.04.2014) ehk vajalikust 143,02 eurot rohkem. Hageja taotleb enamtasutud riigilõivu tagastamist. Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt välja võlgnevus summas 6569,58 eurot ja jätta menetluskulud- riigilõiv 375 eurot kostja kanda. Hageja nõue tugineb VÕS §-le 361, mille kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 lg.1 järgi liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Hagis esitatud põhjendustel on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja taotlusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega, kuna tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. Hageja on palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 375 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 190,38 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 327,64 eurot, kokku summas 518,02 eurot. Sellega on riigilõivu tasutud 143,02 euro võrra nõutavast rohkem, mis kuulub TsMS § 150 lg.1 alusel hagejale tagastamisele. Ülejäänud osas (375 eurot) kuulub riigilõiv kostja poolt hagejale hüvitamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.