2-14-22072/17 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

II Lõpetada menetlus AS STV hagis Oleg Jegorovi vastu 198,52 euro ja lisanduva viivise nõudes. III Jätta kompromissilepingus nimetamata poolte menetluskulud nende endi kanda. IV Tagastada Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole EE222200221015269783 (Swedbank AS) AS STV eest tsiviilasja nr 2-14-22072 menetluses tasutud riigilõivust pool, so 30 eurot (Julianus Inkasso OÜ on 12.06.2014 tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 eurot Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumber 2900072369 ja 28.10.2014 hagimenetluses täiendavalt 30 eurot Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099, millest kohus on nõudega sidunud 15 eurot). Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Riigilõivu tagastamise osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse välistanud (TsMS § 661 lg 4). Asjaolud Tartu Maakohtu menetluses on AS STV (hageja) hagi Oleg Jegorovi (kostja) vastu 198,52 euro ja lisanduva viivise nõudes. 28.11.2014 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu. Kohtu põhjendused ja järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromiss on täidetav. TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissilepingu pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud TsMS § 432 sisust. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul puudutab kompromiss hageja poolt tasutud riigilõivu ja õigusabikulusid. TsMS § 168 lg 3 alusel jätab kohus kompromissilepingus nimetamata poolte menetluskulud nende endi kanda. Pooled on kompromissilepingus loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Seega on pooled sisuliselt välistanud määruskaebuse esitamise õiguse vastavalt TsMS § 661 lg-le 4. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel tagastab kohus hagejale pool riigilõivust seoses kompromissi sõlmimisega. Kohus peab vajalikuks seoses riigilõivu tasumise ja tagastamisega selgitada järgmist. Antud tsiviilasjas esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 12.06.2014. Seega tuli hagejal nõude üleandmisel Tartu Maakohtule tasuda hagilt täiendav riigilõiv 12.06.2014 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) redaktsiooni järgi sõltuvalt hagihinnast, arvestades seejuures maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu. Kohus on sellele juhtinud hageja tähelepanu 13.10.2014 korraldava määruse p-s 3.5. Hagilt hinnaga 231,46 eurot tuli RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 12.06.2014 kehtinud redaktsiooni järgi tasuda riigilõivu 60 eurot, millest pool on 30 eurot. Hageja on 29.10.2014 hagiavalduselt riigilõivu tasunud alates 01.07.2014 kehtiva redaktsiooni järgi kokku 75 eurot (maksekäsus 45 eurot ja hagimenetluses 30 eurot), millest pool on 37,50 eurot. Kuna hageja tasus nõudelt riigilõivu enam 15 euro ulatuses, sidus kohus 28.10.2014 hageja tasutud riigilõivust