2-14-59317/11 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

12.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus OÜ XXX esitas 17.10.2014 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus määras 27.10.2014 ajutise pankrotihalduri. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Võlgnik OÜ XXX on registreeritud Äriregistris 07.10.2008 registreerimisnumbri XXX all. Võlgniku ainuosanikuks on käesoleval ajal XXX, auskoht Marshalli Saared. Perioodil 07.10.200810.12.2010 oli osanikuks ka XXX. Võlgniku juhatuse liikmeteks on alates 07.10.2008 XXX ja alates 23.12.2010 XXX. Äriühing tegutses 2008-2010. Äriühing on alates 27.12.2010 käibemaksukohustuslane. Äriühingu omakapital on negatiivne. Võlgniku tegevusalaks on valuutavahetus. Võlgnik teatab pankrotiavalduses, et maksejõuetus tekkis, kui 1.10.2014 keeldus Riigikohus menetlemast võlgniku kassatsioonikaebust ning jõustus Harju Maakohtu 30.04.2013 otsus tsiviilasjas 2-12-54935, mille kohaselt peab võlgnik Venemaa ettevõttele XXX tasuma põhivõla 646 687 eurot ning viivised 109 812,82 eurot seisuga 30.04.2013 + edasised viivised. Vastuses ajutise halduri teabenõudele selgitab võlgniku esindaja muu hulgas järgmist: majandustegevus peatus septembris 2010, kui Rahapesu Andmebüroo arestis konto; tegevjuht oli XXX, raamatupidamisdokumendid on XXX valduses; varade nimekirjas olevat nõuet XXX vastu ei ole õnnestunud sisse nõuda sest olukord on õiguslikult keerukas – XXX korraldas võlgniku juhatuse liikme XXX abil ca 2 miljoni euro ülekandmise XXX kontolt OÜ XXX kontole ja selle edasise üleandmise XXX, kes selle omakorda toimetas Venemaale XXX. Kriminaalasja prokuratuur ei algatanud, sest tegemist tsiviilvaidlusega. Hagi esitamiseks puudus võlgnikul raha. Puuduvad üüri-, rendi- ja liisinglepingud ning töölepingud. Kassa on XXX valduses. 2013 ja 2014 juhatuse liikmetele väljamakseid tehtud ei ole. Võlgniku esindaja andmetel tehingute kohta, mis võisid kahjustada võlausaldajate huve või on tehtud tehinguid lähikondsetega, tehtud ei ole.

Andmed pärinevad võlgniku aastaaruannetest 2011, 2012 ja 2013 ning võlgniku bilansist ja kasumiaruandest seisuga 31.10.2014. Aastaaruanded 2011 ja 2012 majandusaastate kohta on esitatud ligi 2-aastase hilinemisega. Näiteks aastaaruande 2011 kohta on XXX ja XXX allkirjastanud 28.06.2013 ning registrile on selle esitanud notar Margus Veskimäe 17.09.2013. Aastaaruande 2012 kohta on XXX allkirjastanud 28.03.2014. 2012 majandusaasta aruande kohta teatab audiitor XXX , et audiitorina ei saa ta avaldada arvamust aruandes esitatud arvude õigsuse kohta, kuna ei ole võimalik kontrollida bilansisaldode õigsust eelneva perioodi (st 2011) osas ning puuduvad saldokinnitused deebitoridega. Väljavõte audiitori aruandest, mis sisaldub võlgniku aastaaruandes 2012: Kokkuvõtte avaldamisest loobumise alus. 1.Me ei ole kontrollinud OÜ XXX raamatupidamise aruannet seisuga 31.12.2011.a. Seetõttu meie poolt kasutatavad praktilised ülevaatuse protseduurid ei võimalda saada piisavat kinnitust nimetatud kuupäeva bilansi saldode õigsuse kohta. Bilansis seisuga 31.12.2011.a.kajastatud saldod mõjutavad 31.12.2012.a lõppenud aasta tegevuse tulemust ning rahavoogusid. Seega ei saa ma anda hinnangut aruandeaasta algbilansi ning tulemiaruandes esitatud finantstulemuse kohta. 2.Ülevaatuse käigus ei ole me saanud saldo kinnitused deebitoridega summas 2 074 tuhat eurot ning kreeditoridega summas 2718 tuhat eurot,samuti ei olnud meil võimalik vastavate näitajate suhtes rakendada alternatiivseid kontrolliprotseduure. Seega ei saa me eelpoolnimetatud summade ulatuses avaldada arvamust bilansis ja aastaaruande lisades esitatud näitajate õigsuse kohta. Kokkuvõtte avaldamisest loobumine Lõigus „Kokkuvõtte tegemisest loobumise alus“ kirjeldatud asjaolude märkimisväärsuse tõttu ei suutnud me hankida piisavat asjakohast ülevaatuse tõendusmaterjali aluse andmiseks kokkuvõttele. Seega ei avalda me kokkuvõtet kaasatud OÜ XXX raamatupidamise aastaaruande kohta. Kohustuse suurus XXX ees on bilansis pisut vigane - 646 487 asemel peab olema 646 687 eurot. Võlgniku bilansist seisuga 30.10.2014 nähtub, et omakapital on negatiivne ning lühiajalisi kohustusi on enam kui vara. Seega käitus võlgnik pankrotiavaldust esitades õigesti. Võlgniku majandustegevus lõppes juba 2010. Võlgnik on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgniku omanikul ja juhtkonnal puuduvad rahalised vahendid ja konkreetne äriplaan edasiseks. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest: võlgasid kuni 2 845 330 eurot, vara ca 1 648 817 euro väärtuses; netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 136 nõuetega; puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid saneerimismenetlust või kompromissi; majandustegevus on lõppenud, omakapital on negatiivne ja võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ning on esitanud pankrotiavalduse, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja kõigi võlgade tasumiseks võimalus puudub. Pankrotiavalduses teatab võlgnik, et püsiv maksejõuetus selgus juhtkonnale pärast seda, kui 1.10.2014 keeldus Riigikohus menetlusse võtmast võlgniku kassatsioonikaebust ning jõustus Harju Maakohtu 30.04.2013 otsus tsiviilasjas 2-12-54935, mille kohaselt peab võlgnik Venemaa ettevõttele XXX tasuma 646 687 eurot + viivised. Menetluse edasises käigus tuleb täpsustada, kas püsiv maksejõuetus võis võlgniku juhtkonnale ilmne olla juba varem, sest bilansis XXX vastu oleva nõude (summas 2 073 517 eurot) osas täitedokument puudub ning võlgnik oleks pidanud

nimetatud nõude lootusetuks tunnistama ja bilansist välja kandma juba varem. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 märgitud tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu.“ Tagasivõitmise ja tagasinõudmise konkreetsete võimaluste üle saab otsustada menetluse edasises käigus läbiviidava analüüsi tulemusel. Kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ XXX pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsmani. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul võlgasid kuni 2 845 330 eurot, vara ca 1 648 817 euro väärtuses. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul selget tehingut või tehingute loetelu, mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige XXX(isikukood XXX ). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1935 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1935 eurot. PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik