Xxxx Ltd hagi OÜ Xxxx(pankrotis) pankrotihalduri Andres Tootsmani vastu nõudega tuvastada, et pankrotihalduril ei ole õigust maksta Xxxxvälja raha Xxxxvälistamistaotluse alusel
Tsiviilasja hind
Mittevaraline nõue (3500 eurot)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxxx Ltd., registrinumber xxxx, asukoht xxxx, lepinguline esindaja vande-advokaat Jaanus Tehver, e-post [email protected] Kostja: OÜ Xxxx(pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsman, ik 35905102795, asukoht Roseni 7, 10111 Tallinn, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Paul Varul ja Kedli Anvelt, e-post [email protected] Kolmas isik: Xxxx, registrikood xxxx, asukoht xxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman, e-post [email protected]
2.Tühistada Harju Maakohtu 23.03.2015 määrusega lahendatud hagi tagamine (keelata OÜ Xxxx(pankrotis) pankrotihalduril Andres Tootsmanil kuni tsiviilasjas 2-15-4349 tehtava lahendi jõustumiseni raha väljamaksmine OÜ Xxxx(pankrotis) pangakontolt Xxxx Xxxx poolt esitatud välistamistaotluse alusel). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
4.Välja mõista hagejalt Xxxx Ltd-lt OÜ kostja Xxxx(pankrotis) pankrotihalduri Andres Tootsmani kasuks menetluskulud summas 7 835,60 eurot.
5.Välja mõista hagejalt Xxxx Ltd-lt iseseisva nõudeta kolmanda isiku Xxxxkasuks menetluskulud summas 2 790 eurot.
6.Välja mõista hagejalt kostja ja kolmanda isiku kasuks viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-15-4349
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigi-lõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlus-abi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Marshalli Saarte Vabariigis registrinumbri xxxx all registreeritud äriühing Xxxx Ltd (I tl 42-45, edaspidi hageja) on esitanud 20.03.2015 Harju Maakohtusse hagi OÜ Xxxx(pankrotis, edaspidi võlgnik) pankrotihalduri Andres Tootsmani (edaspidi kostja või pankroti-haldur) vastu nõudega tuvastada, et kostjal ei ole õigust maksta Venemaa äriühingule Xxxx(edaspidi Xxxx või kolmas isik) välja raha viimase poolt esitatud välistamistaotluse alusel. Hagiavalduse kohaselt on hageja võlgniku suurim võlausaldaja. Võlgniku pankrotimenet-luses on esitatud 5 nõudeavaldust kogusummas 3 626 827,10 eurot ja hageja nõue moodustab sellest 2 757 740,57 eurot (76%). Võlgniku võlausaldajate üldkoosolek ei tunnustanud pankrotimenetluses hageja nõuet, kuna selle vaidlustas Xxxx (samuti võlgniku võlausaldaja), samas kui pankroti-haldur, võlgnik ega ükski teine võlausaldaja hageja nõudele vastuväiteid ei esitanud. Võlgniku vara koosneb pangakontol olevast rahast summa summas 648 869 eurot ja võlgniku nõudest eraisiku vastu summas 2 073 517 eurot, millest viimane on pankrotihalduri hinnangul lootusetu. Pankrotivara koosseisust tulenevalt on ilmne, et võlausaldajate, sh hageja, võimalused saada oma nõuded pankrotimenetluses hüvitatud, sõltuvad sisuliselt üksnes sellest, kuidas toimib pankrotihaldur võlgniku pangakontol paikneva rahasummaga. Kui kõnealust rahasummat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katmiseks kasutada ei saa, muutub võlgnik rahatuks. 12.12.2014.a. esitas Xxxx kostjale taotluse välistada võlgniku pangakontol olev rahasumma 648 817 eurot pankrotivarast. Üheaegselt välistamistaotlusega esitas Xxxx võlausaldajana ka nõude võlgniku pankrotimenetlusse kogusummas 852 008,65 eurot, milline summa sisaldab ka 648 817 eurot, st summat, mille osas on Xxxx esitanud kostjale välistamistaotluse. Hageja arvates ei saa ühte ja sama nõuet käsitleda samaaegselt võlausaldaja nõude ja välistamistaotluse esemena ning on seisukohal, et võlgniku pangakontol olev raha summas 648 869 eurot on pankrotiseaduse (PankrS) § 108 lg 1, 2 ja 3 tähenduses pankrotivaraks ning ei kuulu pankrotivarast välistamisele. Xxxxi nõue summas 852 008,65 eurot on kantud 04.03.2015.a. nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuete nimekirja, mistõttu Xxxxil puudub alus taotleda vara välistamist (pankrotimenetluses tunnustatud nõuet ei saa ei täielikult ega osaliselt rahuldada pankrotivara välistamise teel). Sellegipoolest on pankrotihaldur (kostja) teatanud oma 13.03.2015.a. e-kirjaga Xxxx esindajale, et on otsustanud Xxxxi välistamistaotluse rahuldada ja tagastada pankrotivarast taotletud rahasumma 646 687 eurot. Hageja leiab, et kostja selline samm kahjustaks kõigi võlgniku võla-usaldajate, sh hageja kui suurima võlausaldaja, õigusi ja huve, sest sellise kava kohaselt kantakse praktiliselt kogu pankrotivara üle ainult ühele võlausaldajale ning pankrotivarasse allesjääv summa ei kata ligilähedaseltki pankrotimenetluse kulusid, rääkimata võlausaldaja nõuetest. Kostja selline otsus tähendab sisuliselt võlgniku pankrotipesa muutmist varatuks, mille tagajärjel
2-15-4349 ükski teine võlausaldaja peale Xxxxi ei saa minimaalselgi määral oma nõuet rahuldatud ning võlgniku pankrotimenetlus raugeb.
2.Pankrotimenetluse raugemist kinnitab hageja arvates ka 16.03.2015.a. kohtumäärus, millega on otsustatud võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu lõpetada, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 15 000 eurot. Hageja hinnangul on ilmselge, et olukorras, kus pärast pankrotihalduri kavandatavat vara välistamist puudub pankrotipesas vara ning seal olnud raha on kantud Xxxxile kui Venemaal asuvale äriühingule (kust selle tagasisaamine on lootusetu), ei saa üheltki võlausaldajalt ega kolmandalt isikult mõistuslikult eeldada 15 000 euro suuruse deposiidi tasumist pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Seega tooks kostja kavandatud välistamistaotluse rahuldamine kaasa olukorra, kus võlgniku pankrotimenetlus raugeb ja kostja vabaneb pankrotihalduri kohustustest, ilma et ta oleks teinud midagi võlausaldajate huvide kaitseks ja võlausaldajate nõuded jäävad täies ulatuses rahuldamata. Hageja leiab, et Xxxxi taotluse alusel 646 687 euro välistamisega pankrotivarast rikuks kostja PankrS § 55 lg 1 ja 2 sätestatud pankrotihalduri kohustusi (sh kohustus kaitsta kõigi võlausaldajate huve ning tagada seaduslik ja majanduslikult otstarbekas pankrotimenetlus, samuti kohustus täita oma ülesandeid korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve arvestaval viisil) ning kahjustaks oluliselt hageja kui võlausaldaja õigusi ja huve. Pankrotihalduri otsus 646 687 eurot pankrotivarast välistada teeniks üksnes Xxxxi huve ning tekitaks suure majandusliku kahju kõigile teistele võlgniku pankrotivõlausaldajatele (kahju seisneb pankrotivara arvel oma nõude vähemalt osalise rahuldamise võimaluse kaotuses). Eeltoodu alusel hageja leiab, et tal on õiguslik huvi taotleda kohtult tuvastamist, et kostjal kui võlgniku pankrotihalduril ei ole õigust maksta Xxxxile viimase välistamistaotluse alusel välja raha 646 687 eurot võlgniku panga-kontolt.
3.Hageja ei nõustu kostja ja kolmanda isiku poolt hagile esitatud vastuväidetega. Hageja leiab, et kolmas isik Xxxx ei olnud vaidlustatud rahasumma kandmisel võlgniku pangakontole makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (XXXX) tähenduses võlgniku klient, kuna raha kanti võlgniku pangakontole mitte Xxxxi, vaid USA äriühingu Xxxx(edaspidi Xxxx) korraldusel ning võlgnik pidi Xxxxi korraldusel selle summa sularahas edasi toimetama Xxxx esindajale. Seega oli XXXX tähenduses võlgniku kliendiks Xxxx, mitte Xxxx. Hageja leiab samuti, et Xxxxi poolt raha kandmine võlgniku pangakontole ei ole käsitletav ka käsundiandja poolt käsundisaajale käsundi täitmiseks üleantud nõude või vallasasjana võlaõigusseaduse (VÕS) § 626 lg 3 tähenduses, kuna käsunduslepingu olemasolu Xxxxi ja võlgniku vahel ei ole tõendatud. Hageja väidab, et Xxxx ei andnud võlgnikule vaidlusaluse rahasumma suhtes maksekäsundit VÕS § 703 tähenduses ega ole sõlminud võlgnikuga makseteenuse lepingut VÕS § 709 tähenduses (II tl 55-56, 108-111). Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja ei nõustu, et Xxxxi taotluse puhul puuduvad vaidlusaluse raha võlgniku pankrotivarast välistamise alused. Kostja arvates kuulub vaidlusalune raha välistamisele XXXX § 79 lg 2 või alternatiivselt VÕS § 626 lg 3 teise alternatiivi alusel. Kostja leiab, et võlgniku arvelduskontol oleva raha võlgniku pankrotivarast välistamist ei välista asjaolu, et Xxxx on esitanud sama nõude ka võlgniku pankrotimenetluses pankrotivõlausaldajana. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et Xxxx ei olnud võlgniku klient ning seetõttu ei olnud tegemist makseasutusele usaldatud kliendi varaga, kuna võlgniku ja Xxxxi vaheline lepinguline suhe on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga (II tl 50-51, 122-126, 122-127). Kolmanda isiku seisukoht
Kolmas isik Xxxxvaidleb hagiavaldusele vastu ja toetab kostja seisukohti (II tl 61-62, 113-114).
2-15-4349
Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning kolmanda isiku seisukoha koos menetlusosaliste täiendavate seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
7.Hageja on esitanud kostja vastu kohtusse hagi, tuvastamaks, et võlgniku pankrotihalduril ei ole õigust välistada võlgniku pangakontol olevat raha summas 646 687 eurot väljamaksmisega Venemaa äriühingule Xxxx(kolmas isik), kes on ühtlasi võlgniku üheks pankrotivõlausaldajaks. PankrS § 123 lg 1 kohaselt pankrotivara hulka ei kuulu esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule. Kui kolmandal isikul on nõue talle kuuluva eseme väljaandmiseks, peab haldur eseme tagastama (vara välistamine). Vara välistamist nõudev isik ei ole välistamisnõude osas pankrotivõla-usaldajaks. Lg 2 kohaselt haldur tagab vara säilimise kuni selle tagastamiseni. Lg 3 kohaselt vara välistamise taotlus tuleb esitada haldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lg 6 kohaselt vara välistamise või hüvitise nõude aegumistähtaeg on üks aasta pankrotiteate ilmumisest arvates, kui aga nõudeõigus tekkis hiljem, siis üks aasta selle tekkimisest arvates.
8.Eeltoodust tulenevalt on hagi rahuldamise eelduseks vajalik tuvastada, et võlgniku pangakontol olev summa 648869 eurot ei kuulu vara välistamistaotluse esitanud kolmandale isikule (Xxxxile). TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
Asjas poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tõendatuks, et: - võlgnik omas alates 16.11.2009 majandustegevuse registris registreeringuid finantsvaldkonnas valuutavahetusteenuse pakkujana, makseteenuse pakkujana, alternatiivsete maksevahendite teenuste, arveldus-, sularaha siirdamise jm raha edastamise teenuste pakkujana ning rahamaakleri teenuste pakkujana (majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) 30.03.2011 otsus I tl 70-71); -
22.09.2010 ja 23.09.2010 kandis Xxxxvõlgniku arvelduskontole Nordea Bank AB Eesti filiaalis EExxxxxxxxxxxxx vastavalt 241272 eurot ja 405415 eurot, kokku 646687 eurot (konto väljavõte I tl 72-87);
-
25.03.2011 tegi Politsei-ja Piirvalve kriminaalpolitseiosakonna rahapesu andmebüroo vastavalt RTRTS § 56 lg 2 alusel taotluse võlgniku finantsvaldkonna registreeringute kustutamiseks majandustegevuse registris ning MKM 30.03.2011 otsusega kõik võlgniku finantsvaldkonna registreeringud kustutati (I tl 70-71);
-
27.11.2014 määrusega tsiviilasjas 2-14-59317 kuulutati välja OÜ Xxxx(võlgnik) pankrot ja nimetati võlgniku pankrotihalduriks Andres Tootsman (kostja), määruse kohaselt on võlgniku bilansis võlgade suuruseks 2 730 751 eurot ja vara suuruseks 2 722 279 eurot, millest 648 817 eurot on raha pangakontodel ja 1000 000 eurot nõue Xxxx vastu (I tl 9-14);
-
võlgniku 04.03.2015 nõuete kaitsmise koosolekul vaadati läbi menetluses esitatud 5 nõudeavaldust kogusummas 3 626 827,10 eurot, võlausaldaja Xxxx esitas vastuväite võla-usaldaja Xxxx Ltd (hageja) nõudele 2 757 740,57 eurot kogu ulatuses, mis jäi tunnusta-mata ja täies ulatuses tunnustati 4 nõuet kogusumas 896 087,10 eurot, sh Xxxx nõue summas 852 008,65 eurot (I tl 15-17, 25-27);
2-15-4349 -
13.12.2014 esitas Xxxx pankrotihaldurile taotluse võlgniku pangaarvel oleva raha summa 648 817 euro välistamiseks pankrotivarast ja Xxxxile tagastamiseks (I tl 31-35);
-
võlgniku pankrotihalduri (kostja) ettekande kohaselt võlausaldajate I üldkoosolekul ja võlgniku 27.11.2014 bilansi kohaselt on võlgniku varaks raha pangas summas 648 869 eurot, mille suhtes on esitatud välistamistaotlus ja lootusetu nõue Xxxx vastu 2 722 386 eurot (I tl 28-30);
-
võlgniku pankrotihalduri A.Tootsmani 13.03.2015 e-kirja kohaselt kaldub ta nõustuma Xxxxvälistamistaotlusega ja on valmis välistama 646 687 eurot, leides et välistamisele ei kuulu intressid 2130 eurot (I tl 36);
-
Harju Maakohtu 16.03.2015 määruse kohaselt tsiviilasjas 2-14-59317 lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu pankrotimenetluse katteks 15 000 eurot hiljemalt 10 päeva jooksul teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded (I tl 37-39);
10.Asjas on seega vaieldav, kas Xxxxi poolt võlgniku pangakontole kantud rahasumma on võlgniku pankrotivara või kolmandale isikule (Xxxxile) kuuluv rahasumma. PankrS § 108 lg 1-3 kohaselt pankrotimääruse alusel muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasuta-takse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Pankroti-vara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Pankrotivara hulka ei kuulu võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet.
11.Hageja leiab hagiavalduses ja täiendavates seisukohtades (I tl 1-8, II tl 55-57,108-112), et kuna võlgnik ei olnud pankroti väljakuulutamise ajal (27.11.2014) XXXX tähenduses makseasutus, sest selleks ajaks tal puudus tegevusluba ning teda ei olnud enam kantud XXXX §-is 105 sätestatud nimekirja, siis ei ole võlgniku suhtes kohaldatav XXXX sätted, sh XXXX § 79 lg 2, millele tugineb Xxxxi välistamistaotlus ning mille kohaselt makseteenuste osutamisega seoses makseasutusele usaldatud kliendi vara, samuti selle arvel omandatud vara, kuulub makseteenusega seotud kliendile ning seda ei arvata makseasutuse pankrotivara hulka ja selle arvel ei rahuldata makseasutuse teiste võlausaldajate nõudeid. Hageja leiab täiendavalt, et Xxxx ei olnud võlgniku pangakontole ülekannet tehes võlgniku (makseasutuse) klient, kuna tegi seda USA äriühingu Xxxxi korraldusel, seega oli viimane (Xxxx) XXXX tähenduses võlgniku klient, mitte Xxxx. Samuti ei ole hageja arvates asjas kohaldatav VÕS § 626 lg 3, mille kohaselt nõuded ja vallasasjad, mille käsundisaaja omandab käsundi täitmisel oma nimel, kuid käsundiandja arvel, samuti käsundiandja poolt käsundisaajale käsundi täitmiseks üleantud nõuded ja vallasasjad ei kuulu käsundisaaja pankrotivarasse ja neile ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluses käsundisaaja vastu. Hageja hinnangul ei ole Xxxxi poolt võlgniku pangakontole ülekantud rahasumma nõue ega vallasasi VÕS § 626 lg 3 tähenduses. Samuti ei olnud võlgniku ja Xxxx vahel sõlmitud käsunduslepingut VÕS § 619 mõttes, kuna raha kandmine võlgniku pangakontole ei toimunud mitte Xxxxi käsundi täitmiseks, vaid Xxxxi korralduse alusel, samuti andis viimane, mitte Xxxx, võlgnikule korraldusi kontole kantud rahasumma edasiseks käsutamiseks. Samuti ei andnud Xxxx võlgnikule vaidlusaluse rahasumma suhtes maksekäsundit VÕS § 703 tähenduses ega sõlminud makseteenuse lepingut VÕS § 709 tähenduses.
12.Hageja hinnangul oleks vara välistamine samuti vastuolus PankrS § 123 lg 1 kolmandast lauses sätestatud reegliga, mille kohaselt vara välistamist nõudev isik ei ole välistamisnõude osas pankrotivõlausaldajaks. Käesoleval juhul nõuab Xxxx ühe ja sama summa 648 817 euro väljamaksmist samaaegselt nii omaniku välistamistaotluse kui ka võlausaldaja nõudeavalduse alusel. Hageja arvates Xxxxi välistamistaotluse rahuldamine eeldab, et Xxxx oleks eelnevalt loobunud
2-15-4349 pankrotimenetluses esitatud nõudest selles osas, mis oli hõlmatud samaaegselt esitatud välistamistaotlusega (s.t. Xxxx nõudeks pankrotimenetluses ei saaks olla suurem summa kui 852 008,65 - 648 817 = 203 191,65 eurot). Xxxx oma nõudest vastavas osas loobunud ei ole, seega peab pankrotihaldur käsitlema Xxxxi võrdselt kõigi teiste võlausaldajatega ning mitte tegema ühte võlausaldajat teistele eelistavat väljamakset. Hageja leiab, et Xxxxi nõudeavalduse näol ei ole tegemist tingimuslikust tehingust tuleneva nõudega PankrS § 98 mõttes ja Xxxx ei ole sellele oma välistamistaotluses ka tuginenud. Võttes arvesse, et Xxxx on esitanud sama rahasumma suhtes nii nõudeavalduse kui välistamistaotluse on ta ise loonud olukorra, kus välistamistaotlust ei ole enam võimalik rahuldada.
13.Hageja leiab täiendavalt, et olukorras, kus võlgniku pangakontol olevate vahendite kuuluvus on vähemalt vaieldav (kuigi hageja on seisukohal, et vahendid on ühemõtteliselt pankrotivara), ei käitu pankrotihaldur üksnes Xxxx taotluse alusel vara välistamisel kooskõlas PankrS § 55 lg 1 ja 2 tulenevate kohustustega, mille kohaselt haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse, samuti peab oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve. Hageja on samuti seisukohal, et Xxxx poolt esitatud välistamistaotluses viidatud kohtulahendid ei ole iseseisvalt käsitletavad vara välistamise alusena, sest üheski neist ei ole tuvastatud, et võlgniku pangakontol asuvate rahaliste vahendite suhtes ei saa pöörata sissenõuet ning need ei kuulu võlgniku pankrotivara hulka. Seega ei ole käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus vara välistamise alused oleksid jõustunud kohtuotsusega juba tuvastatud ning pankrotihaldur ei peaks kõiki asjaolusid arvestades enam kindlaks tegema, kas välistamisalus esineb või ei. Ülaltoodud asjaolusid arvestades hageja leiab, et Xxxxi välistamistaotlus ei anna pankrotihaldurile alust välistada võlgniku pankrotivarast raha summas 646 687 eurot.
14.Kostja hageja väidetega ei nõustu ja on seisukohal, et vaidlusalune raha kuulub välistamisele XXXX § 79 lg 2 alusel või alternatiivselt VÕS § 626 lg 3 teise alternatiivi alusel (I tl 61-69, 149153, II tl 122-127). Kostja leiab, et kuivõrd võlgnik oli vaidlusaluse raha tema kontole ülekandmise ajal (22.09/23.09.2010) XXXX tähenduses makseasutuseks (majandustegevuse registris vastavaid finantsvaldkonna registreeringuid omavaks äriühinguks), samuti on Harju Maakohtu 30.04.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-54935 tuvastatud (I tl 88-95), et Xxxxi ja võlgniku vahel sõlmiti suuline koostööleping, mis on oma olemuselt käsundusleping ning mille kohaselt Xxxx pidi teostama võlgniku arvelduskonto vahendusel USA äriühingule Xxxxile makseid, siis oli Xxxxi poolt võlgniku pangakontole ülekantud raha näol tegemist Xxxxi kui võlgniku kliendi poolt makseteenuse osutamiseks usaldatud varaga, mis tuli Xxxxi käsundi täitmiseks edasi kanda Xxxxile. Kostja hinnangul ei oma seejuures tähtsust, et võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ajaks ei olnud võlgnikul enam makseasutuse tegevusluba ning teda ei olnud kantud XXXX §-s 105 sätestatud nimekirja. Kostja arvates on määrav, et sellel ajal, mil Xxxx kandis raha võlgniku arvelduskontole, oli võlgnikul õigus makseteenuseid osutada ning tema suhtes kohaldusid XXXX sätted. Kostja arvates ei saa seaduse mõtteks olla panna Xxxx eba-soodsamasse positsiooni üksnes seetõttu, et ajal, millal Xxxxi raha oli kantud võlgniku arveldus-kontole, kaotas võlgnik makseteenuste osutamise õiguse. XXXX mõte peaks olema, et vaatamata asjaolule, et isik kaotab õiguse osutada makseteenuseid, jääb XXXX tema suhtes kohalduma. Liiati ei saa makseteenuste osutamise õiguse kaotamine olla selliseks asjaoluks, mis paneb endise makse-teenuste pakkuja paremasse olukorda selliselt, et tema klientide vara muutub tema enda varaks.
15.Alternatiivselt kuulub kostja arvates vaidlusalune raha võlgniku pankrotivarast välistamisele VÕS § 626 lg 3 teise alternatiivi alusel, mille kohaselt käsundiandja poolt käsundisaajale käsundi täitmiseks üleantud nõuded ja vallasasjad ei kuulu käsundisaaja pankrotivarasse. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et võlgniku arvelduskontol oleva raha puhul ei ole tegemist nõude ega vallasasjaga VÕS § 626 lg 3 tähenduses. Arvelduskontol olev raha on käsitatav arvelduskonto omaniku
2-15-4349 varalise nõudena panga (kontopidaja) vastu arvelduskontol näidatud ulatuses. Seega on võlgniku arvelduskontol oleva raha puhul tegemist nõudega, mis võib olla VÕS § 626 lg 3 teises alternatiivis sätestatud välistamisnõude esemeks. Võttes arvesse, et käesoleval juhul on võlgniku arvelduskontol oleva raha puhul tegemist nõudega panga vastu, mis on tekkinud Xxxxi poolt tema arveldus-kontol oleva raha (st võlgniku jaoks võõra raha) ülekandmisega võlgniku arvelduskontole selleks, et võlgnik kannaks raha edasi kolmandale isikule (st täidaks käsundi), tuleb seda käsitleda käsundi täitmiseks üleantud nõudena VÕS § 626 lg 3 teise alternatiivi mõttes. Kostja arvates on paljasõnaline hageja väide, et korraldusi Xxxxi poolt ülekantud rahasumma käsutamiseks andis Xxxx, kuna tegemist oli Xxxxi, mitte Xxxxi rahaga, mis kuulub võlgniku pankrotivarast välistamisele.
16.Kostja on samuti arvamusel, et võlgniku arvelduskontol oleva vaidlusaluse raha võlgniku pankrotivarast välistamist ei välista asjaolu, et Xxxx on esitanud sama nõude ka võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajana. Kostja nõustub hagejaga, et Xxxxi nõuet ei ole võimalik samaaegselt rahuldada mõlemal alusel, kuid samas on mõistetav, et olukorras, kus Xxxxil puudus teadmine, kas kostja välistab vaidlusaluse raha võlgniku pankrotivarast või mitte, esitas ta kindluse mõttes sama nõude nii vara välistamise õigust omava isikuna kui ka pankrotivõlausaldajana, kuna vastasel juhul oleks Xxxx võtnud riski, et juhul kui hiljem selgub, et tema välistamistaotlust pankrotihaldur ei rahulda ja või sellekohane positiivne otsus vaidlustatakse ja hilisema jõustunud kohtulahendiga tuvastatakse, et vaidlusalune siiski raha ei kuulu välistamisele, oleks pankrotivõlausaldajana nõuete esitamise tähtaeg juba möödunud ja olukorras, kus võlausaldajate üld-koosolek nõuete esitamise tähtaega ei ennista, oleks Xxxxi nõue käsitletav PankrS § 153 lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõudena, mis rahuldatakse kõige viimases järgus ja mille katteks ei oleks Xxxx ilmselgelt midagi saanud.
17.Kostja leiab, et kuivõrd ta analüüsis põhjalikult Xxxxi vara välistamise taotluse põhjendatust ning nõuete kaitsmise koosoleku toimumise ajaks ei jõudnud võtta seisukohta küsimuses, kas Xxxxi vara välistamise taotlus kuulub rahuldamisele või mitte ning sõltumata kostja otsusest oli selge, et igal juhul üks või teine pool (st kas vara välistamist nõudnud isik või keegi võla-usaldajatest) vaidlustab kostja sellekohase otsuse, mistõttu ei saabu lõplik selgus ühelgi juhul enne nõuete kaitsmise koosoleku toimumist või selle toimumise ajaks, samal ajal kui on ilmne, et Xxxxil on igal juhul võlgniku vastu nõue, mis põhineb jõustunud kohtuotsusel ning mis loetakse selle pankrotivõlausaldajana esitamise korral PankrS § 103 lg 4 kohaselt kaitsmiseta tunnustatuks, ei olnud kostjal muud valikut, kui Xxxxi poolt pankrotivõlausaldajana esitatud nõue tunnustatud nõuete nimekirja kanda. Vastasel juhul oleks kostja võinud põhjustada ilmselgelt põhjendamatu nõude tunnustamise vaidluse ning riskinud Xxxxile kahju tekitamise ja enda isikliku vastutusega juhul, kui hiljem peaks selguma, et vaidlusalune raha siiski ei kuulu Xxxx pankrotivarast välistamisele ning haldur jättis põhjendamatult Xxxxi nõude tunnustatud nõuete nimekirja kandmata. Liiati tuleb arvestada, et halduril puudub diskretsioon otsustada, kas kanda nõue tunnustatud nõuete nimekirja või mitte. Olukorras, kus nõue on esitatud ja see vastab PankrS §-s 94 sätestatud nõuetele ning see tuleb PankrS § 103 lg 4 kohaselt lugeda kaitsmiseta tunnustatuks, tuleb see ka tunnustatud nõuete nimekirja kanda.
18.Samuti leiab kostja, et Xxxxi poolt võlgniku pankrotimenetluses pankrotivõlausaldajana esitatud nõue on tingimuslik nõue PankrS § 98 mõttes, mida PankrS võimaldab esitada ja mis loetakse võrdseks nõudega, mis ei ole tingimuslik, kui PankrS-st ei tulene teisiti. Kostja käsitleb Xxxxi poolt pankrotivõlausaldajana esitatud nõuet tingimusliku nõudena kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Juhul, kui käesolevas menetluses leiab tuvastamist, et võlgniku arvelduskontol olev vaidlusalune raha kuulub välistamisele, siis kostja välistamisele kuuluva nõude osas Xxxxi võlgniku pankrotivõlausaldajana ei käsitle, küll jääb Xxxx võlausaldajaks välistamisnõuet ületavas osas. Juhul, kui raha jääb täies ulatuses välistamata, on aga Xxxxi puhul kogu nõude ulatuses tegemist pankrotivõlausaldajaga.
2-15-4349
Kohtu seisukoht
19.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et võlgniku pankrotivara suhtes ei ole võimalik kohaldada XXXX § 79 lg 2, kuna võlgnik ei olnud pankroti väljakuulutamise ajal 27.11.2014 enam XXXX tähenduses makseasutus, sest sel ajal puudus tal finantsvaldkonnas tegutsemiseks tegevusluba ja teda enam kantud XXXX §-is 105 sätestatud kehtiva tegevusloaga makseasutuste nimekirja. Kohtu hinnangul kuigi vaidlusalune rahasumma laekus võlgniku pangakontole ülekantuna Xxxxi poolt ajal, mil võlgnik oli XXXX tähenduses makseteenuse pakkujaks (vt ka Tallinna Halduskohtu 04.05.2012 otsust haldusasjas 3-11-794 põhjenduste p 5 1.kd tl 154-167), ei ole siiski võimalik kohaldada võlgniku suhtes XXXX-i sätteid tagantjärele. Nii sätestab XXXX § 2 lg 1, et nimetatud seadust kohaldatakse Eestis asutatud ja tegutsevatele makseasutustele ja e-raha asutustele, välisriigi makseasutuste ja välisriigi e-raha asutuste filiaalidele Eestis ning kõigile teistele Eestis makseteenuseid ja e-raha teenuseid pakkuvatele isikutele. XXXX § 14 lg 1 kohaselt makseasutusena või e-raha asutusena tegutsemiseks peab äriühingul olema vastav tegevusluba. XXXX § 21 lg 1 pp-de 2 ja 5 kohaselt makseasutuse tegevusloa kehtivus lõpeb tegevusloa kehtetuks tunnistamisel või pankroti väljakuulutamisel. XXXX § 79 lg 2 kohaselt makseteenuste osutamisega seoses makseasutusele usaldatud kliendi vara, samuti selle arvel omandatud vara, kuulub makseteenusega seotud kliendile ning seda ei arvata makseasutuse pankrotivara hulka ja selle arvel ei rahuldata makseasutuse teiste võlausaldajate nõudeid. Seega on kohtu hinnangul võlgniku suhtes XXXX.i sätete kohaldamise eelduseks, et tegemist oleks pankroti väljakuulutamise ajal tegutseva makseasutusega (mille tegevusloa kehtivus lõpeb pankroti väljakuulutamisega). Käesoleval juhul muutus võlgniku tegevusluba kehtetuks juba 30.03.2011 (I tl 70-71), seega enam kui kolm ja pool aastat enne võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist. Järelikult võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal ei olnud võlgnik XXXX tähenduses makseasutuseks ja XXXX § 79 lg 2 tulenev erisus PankrS § 108 lg 1 ja 3 alusel võlgniku pangakontol asuva raha suhtes ei kehti.
20.Samas on kohus seisukohal, et vaidlusaluse raha suhtes on kohaldatav VÕS § 626 lg 3 tulenev erand PankrS § 108 lg 1 suhtes. Riigikohtu lahendist 3-2-1-70-14 tulenevalt (p 11) tuleb kohtulahendit hinnata dokumentaalse tõendina. Kohtu hinnangul on Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2011 määrusest kriminaalasjas nr 1-11-5678 p 5 lõik 5 (I kd tl 168-173), Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2012 otsusest kriminaalasjas nr 1-11-14132 xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx süüdistuses (I kd tl 174219) ja Harju Maakohtu 30.04.2013 otsusest tsiviilasjas nr 2-12-54935 (1 kd tl 88-101) nähtuvalt leidnud tõendamist, et vaidlusaluse rahasumma on võlgniku pangakontole kandnud käsunduslepingu alusel Xxxx, omades raha omanikuna nõudeõigust selle rahasumma tagastamiseks. Hageja väited, et võlgniku kliendiks oli tegelikult Xxxx, on kohtu hinnangul paljasõnalised. Kohtu hinnangul Xxxxi ja võlgniku vaheline kokkulepe, et võlgnik pidi maksma Xxxxi poolt ülekantud raha välja Xxxxi esindajale, vastab maksekäsundi (VÕS § 703) ja makseteenuse lepingu (VÕS § 709) tunnustele. Kohus nõustub kostjaga, et Xxxxi poolt võlgniku pangakontole ülekantud ja Xxxxi esindajale väljamaksmiseks kuuluvat raha võib lugeda käsundiandja (Xxxx) poolt käsundisaajale (võlgnik) käsundi täitmiseks üleantuks nõudeks VÕS § 626 lg 3 mõttes (arvelduskonto omaniku varaline nõue panga (kontopidaja) vastu arvelduskontol näidatud ulatuses) ja seega ei kuulu nimetatud summa võlgniku pankrotivarasse ja kuulub välistamise alusel Xxxxile tagastamisele.
21.Samuti kohus leiab, kuigi pole võimalik samaaegselt tagastada Xxxxile välistamise alusel 648869 eurot ja rahuldada sama nõuet Xxxxile kui pankrotivõlausaldajale, ei ole Xxxxi poolt vaidlusaluse summa osas samaaegselt nii nõudeavalduse kui välistamistaotluse esitamine iseenesest välistamist takistavaks asjaoluks. Kuigi PankrS § 123 lg 1 teisest lausest tulenevalt ei ole vara välistamist nõudev isik välistamisnõude osas pankrotivõlausaldajaks, ei kehti see piirang vastupidiselt, st võlausaldaja poolt nõude esitamine sama eseme suhtes nii pankrotivõlausaldajana kui välistamise alusel omanikuna ei keela pankrotihalduril välistamistaotluse rahuldamist, küll aga
2-15-4349 keelab isikut rahuldatud välistamisnõude osas isikut tunnustamast pankrotivõlausaldajana. Kohus on ka seisukohal, et Xxxxi poolt võlgniku pankrotimenetluses pankrotivõlausaldajana esitatud nõuet võib lugeda tingimuslikuks nõudeks PankrS § 98 mõttes, kuivõrd vara välistamine ei toimu kolmanda isiku poolt taotluse esitamisel n.ö. automaatselt, vaid sõltub positiivsest pankrotihalduri otsusest taotluse lahendamise kohta (selle vaidlustamise korral kuni vaidlust lahendava kohtulahendi jõustumiseni), mida kolmas isik ei või ette teada. Samuti võib nõustuda halduriga, et kui välistamistaotlus lahendatakse kolmanda isiku jaoks positiivselt, siis teda välistamisele kuuluva nõude osas enam võlgniku pankrotivõlausaldajana ei käsitleta ja juhul, kui välistamistaotlus jääb rahuldamata, on kolmanda isiku puhul kogu nõude ulatuses tegemist pankrotivõlausaldajaga.
22.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue tuvastada, et kostjal kui võlgniku pankrotihalduril ei ole õigust maksta Xxxxile välja raha viimase välistamistaotluse alusel, tuleb jätta rahuldamata. Hagi tagamise tühistamine
23.Harju Maakohtu 23.03.2015 määrusega rahuldati hageja taotlus ja keelati OÜ Xxxx(pankrotis) pankrotihalduril Andres Tootsmanil kuni tsiviilasjas 2-15-4349 tehtava lahendi jõustumiseni raha väljamaksmine OÜ Xxxx(pankrotis) pangakontolt XxxxXxxxpoolt esitatud välistamistaotluse alusel (I tk 53-55). TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi tagamine tühistada.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 167 lg 1 kohaselt iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud. Seega jäävad hageja kanda ka kolmanda isiku menetluskulud.
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
26.Kohtul tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks võtta need sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal (RKTKm 14.10.2013, 3-2-1-107-13, p 13). TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 32-1-65-13, p 14).
27.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning
2-15-4349 kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 teine lause sätestab, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
28.Kostja esitas 15.04.2016 menetluskulude nimekirja (II kd tl 128-132), millest nähtuvalt on kostja käesolevas menetluses kandnud menetluskulusid kokku summas 7 835,60 eurot (koos käibemaksuga), millest õigusabikulud on 7 780,80 eurot (sh käibemaks, 45,2 tundi hinnaga 143,45 eurot/tunnis+käibemaks), 50 eurot määruskaebuse riigilõiv ja 4,80 eurot (sh käibemaks) äriregistri väljavõtte.
29.Kolmas isik esitas 18.04.2016 menetluskulude nimekirja (II kd tl 133-138), millest nähtuvalt on kolmanda isiku menetluskuluks õigusabikulud summas 2 790 eurot (ilma käibemaksuta, 18,6 tundi hinnaga 150 eurot/tunnis).
30.Hageja kostja ega kolmanda isiku menetluskulude nimekirja osas kohtule seisukohta esitanud ei ole.
31.TsMS § 176 lg 6 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kohus ei pidanud vajalikuks hageja kohustamist menetluskulude täpsustamiseks ega arvete eest tasumist tõendavate dokumentide esitamiseks.
32.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 03.06.2013 lahend nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
33.Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Riigikohus on 13.11.2013 määruses asjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.
34.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja menetluse käigus esitatud dokumentidega, leiab, et kostja ja kolmanda isiku menetluskulude nimekirjad on esitatud kooskõlas tsiviilasja käiguga. Võttes arvesse tsiviilasja keerukust ja mahukust peab kohus kostja lepinguliste esindajate ja kolmanda isiku lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks kostja ja kolmanda isiku poolt nimetatud ulatuses, s.o kostjal kokku 7 780,80 euro (sh käibemaks) ulatuses ja kolmandal isikul kokku 2 790 eurot (ilma käibemaksuga). Samuti peab kohus põhjendatuks kostja kulutusi määruskaebuse riigilõivule ning äriregistri väljavõttele, kokku 54,80 eurot (sh käibemaks). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepinguliste esindajate tunnihind 143,45 eurot (ilma käibemaksuta) ning kolmanda isiku menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kolmanda isiku lepingulise esindaja tunnihind 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus peab kostja lepinguliste esindajate ja kolmanda isiku lepingulise esindaja tunnitasumäära põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks kostja
2-15-4349 menetluskulusid kokku 7 835,60 eurot ja kolmanda isiku menetluskulusid kokku summas 2 790 eurot.
35.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja ja kolmas isik vastavad taotlused esitanud, mistõttu rahuldab kohus kostja ja kolmanda isiku taotlused ning märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale ja kolmandale isikule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.