Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegutses kostjale järelmaksu võimaldades oma majandustegevuse raames ja kostja oli hagejaga lepingut sõlmides tarbijaks VÕS § 34 tähenduses (16.03.2011 redaktsioon). Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulud 76,68 eurot. Hagist nähtub, et võla sissenõudmisega seotud kulu on hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulu, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Hinnakirjas kokkulepitud tasu ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Kohus leiab, et hageja lepingu tüüptingimus, mis sellist hinda vastavalt hinnakirjale nõuda lubab, on tühine. Järelmaksulepingu nr 1101182/10ta üldtingimuste p 6.5 (tl 11) kohaselt on krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud kulud. Krediidisaajale ja lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohtule esitatud hinnakirjast (tl 18) nähtub, et meeldetuletus- ja hoiatuskirja maksumuseks on 12,78 eurot ning lepingu ülesütlemisavaldus maksab 25,56 eurot. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Järelmaksulepingust nr 1101182/10ta (tl 8) nähtub, et lepingule kohaldatakse järelmaksulepingute üldtingimusi JL, mis võimaldavad kasutada krediidiandja hinnakirjas kehtestatud hindasid. Eelnevast tuleneb, et järelmaksulepingute üldtingimusi JL tuleb pidada tüüptingimusteks. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus nõustub hagejaga, et meeldetuletus- ja hoiatuskirjade ning ülesütlemisavalduse tasu ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, kuid kindlaksmääratud tasu suurus peab olema mõistlikult põhjendatav. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale kolm meeldetuletuskirja, ühe lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepingu ülesütlemisavalduse. Kohus leiab, et hageja poolt hinnakirjas kindlaksmääratud kirjalike teadete maksumus on 2(3)

ebamõistlikult suur arvestades kulu töövahenditele, tööjõule ja tööajale. Seega on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud meeldetuletus- ja hoiatuskirjade ning ülesütlemisavalduse maksumus 6,39 eurot, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 31,95 eurot (5 × 6,39) võla sissenõudmisega seotud kulu katteks. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta kostja kanda 95% ulatuses ja hageja kanda 5% ulatuses. TsMS § 1741 lg 3 alusel määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 235 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv ning 60 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja 95% kindlaksmääratud hageja menetluskuludest, milleks on 223,25 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.