Tsiviilasja number
2-14-59098
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
26.11.2014, Tallinn
Kohtukoosseis
Kaija Kaijanen, Margo Klaar, Ande Tänav
Tsiviilasi
OÜ Kauper saneerimisavaldus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Harju Maakohtu 20.10.2014 algatamata jätmiseks OÜ Kauper määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja OÜ Kauper (registrikood 12194400), seaduslik esindaja juhatuse liige Margo Mürk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
määrus
saneerimismenetluse
Jätta Harju Maakohtu 20.10.2014 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse läbivaatamise menetluskulud jätta OÜ Kauper kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud 15.10.2014 esitas OÜ Kauper Harju Maakohtule saneerimisavalduse. Avalduse kohaselt on avaldaja peamine tegevusala jaekaubandus, toiduainete tootmine ja töötlemine ning pindade rentimine ja toitlustusteenus. Avaldajal on üks töötaja. Tõenäoline on lähiajal ettevõtte püsivate makseraskuste tekkimine, mille põhjuseks on Maksu- ja Tolliameti poolt avaldaja arvete põhjendamatu arestimine. Saneerimine looks võimaluse taastada ettevõtte majandustegevus kriisi perioodile eelnenud mahus ja seda vähemalt poole võrra tõsta, täiendavate finantseerimise allikate leidmiseks ja täiendavate finantseerijate usalduse tekitamiseks. Eelkõige tagab saneerimismenetluse algatamine kaitse Maksuja Tolliameti ebaseadusliku tegevuse vastu. Äriühingu kohustuste täitmine ilma saneerimisabinõudeta
on raskendatud. Avaldaja kohustustest osa, summas 446 000 eurot, on muutunud sissenõutavaks. Ilma saneerimisabinõude rakendamiseta (eelkõige arvete arestist vabastamiseta) tekivad makseraskused. Perioodil 16.09.2014 kuni 08.10.2014 on maksuamet kõrvaldanud avaldaja arveldusarvelt 16 665,78 eurot, kuigi avaldajal maksuvõlg puudub. Ettemaksukonto väljatrüki kohaselt on maksuamet võlgu avaldajale 11 645,68 eurot. OÜ Kauper pangakonto on arestitud ja äritegevus sisuliselt blokeeritud. Avaldaja majandusliku olukorra parandamine ja likviidsuse taastamine läbi saneerimismenetluse on tulevikus tõenäoline. OÜ Kauper suudab igapäevase majandustegevuse raames täita kõiki jooksvaid kohustusi ning peale jooksvate kohustuste täitmist on võimalik täita ka võlausaldajate ees olevaid kohustusi. Oluline osa OÜ Kauper võlausaldajaid on teavitanud valmisolekust rääkida läbi nõuete ajatamisest ja ka selles küsimuses konsensusele jõuda. Esimese astme kohtu määrus Maakohus jättis OÜ Kauper saneerimismenetluse algatamata ja menetluskulud OÜ Kauper kanda. Saneerimisseaduse (SanS) § 8 lg 1 järgi kohus algatab saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja käesolevas seaduses esitatud nõuetele ning kui ettevõtja on põhistanud, et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab saneerimist; 3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. SanS § 7 lg 3 sätestab, et saneerimisavaldusele tuleb lisada eelmise majandusaasta raamatupidamisaruanne, ülevaade võlgniku finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest ning võlanimekiri saneerimisavalduse esitamise seisuga. Võlanimekirjas märgitakse võlausaldaja nimi, kontaktandmed ning põhi- ja kõrvalnõude suurus, samuti andmed ettevõtja vara kohta. OÜ Kauper saneerimisavaldusele lisatud dokumendid on puudulikud ning ei anna ühest ülevaadet avaldaja majanduslikust seisukorrast. Majandusaasta raamatupidamisaruanne koosneb raamatupidamise seaduse (RPS) § 14 lg 1 kohaselt raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. RPS § 15 lg 2 kohaselt koosneb raamatupidamise aastaaruanne põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest. RPS § 24 lg 1 järgi tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. Käesolevale saneerimisavaldusele on lisatud raamatupidamisprogrammist väljatrükitud 2013. a kasumiaruanne ning bilanss, seega on esitatud vaid osa raamatupidamise aastaaruande dokumentidest. Majandusaasta aruannet ei ole avaldaja esitanud ka äriregistrile. Saneerimisavalduses on märgitud avaldaja kohustusteks 446 000 eurot. Ostureskontro väljavõtte kohaselt on võlgnevusi avaldajal kokku 446 385,87 eurot, millest tähtaja ületanud 310 223,52 eurot. Vara väärtust avalduses välja toodud ei ole, kuid pearaamatu väljavõtte kohaselt on vara 300 035,50 euro ulatuses. Peamine vara on seadmed ja mööbel, rahaliste vahendite kohta andmeid ei ole esitatud (va Maksu- ja Tolliameti poolt arestitud 16 665,78 eurot). Arvestades esitatud andmeid kohustuste kohta ja vara suuruse ja koosseisu kohta, võib asuda seisukohale, et avaldaja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Seega on täidetud SanS § 8 lg 1 p-s 1 märgitud esimene eeldus. Kohtu hinnangul ei ole täidetud saneerimisvajaduse nõue (SanS § 8 lg 1 p 2). Ettevõtte saneerimine on SanS § 2 kohaselt abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. 2(5)
Saneerimine võimaldab ettevõtjal ettevõtet säilitada selle kaudu, et võlausaldajate nõuded kujundatakse ümber ning see võimaldab ettevõtjal oma majanduslikku olukorda parandada. Käesoleval juhul ei ole piisavalt põhistatud ettevõtte saneerimisvajadust. Avaldaja eesmärk on rakendada saneerimisabinõusid, eelkõige põhjusel, et vabastada arved Maksu- ja Tolliameti arestist, ning seejuures peab avaldaja maksuhalduri tegevust ebaseaduslikuks. Saneerimismenetluse eesmärgiks ei ole vaielda võlausaldajatega. Ümberkujundatavad saavad olla need nõuded, mida võlgnik tunnistab. Maksuhalduri toimingute vaidlustamiseks on ettenähtud kaebekord halduskohtumenetluse näol, mida avaldaja on ka kasutanud. Vaidlus selle nõude üle tuleb lahendada selles menetluskorras. Samuti ei saa olla saneerimismenetlus halduskohtusse esitatud kaebuse esialgse õiguskaitse rakendamise vahend. Määruskaebus Avaldaja palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega alustada OÜ Kauper suhtes saneerimismenetlus. Maakohus leidis ekslikult, et käesoleval juhul ei ole piisavalt põhistatud ettevõtte saneerimisvajadust. Avaldaja on saneerimisavalduses selgitatud, et avaldaja on juba enne kohtu poole pöördumist pidanud läbirääkimisi nii võlausaldajate kui hankijatega. Valdav enamus võlausaldajatest on ka kinnitanud oma nõusolekut nõuete ümberkujundamiseks saneerimismenetluses. Avaldaja üksnes märkis, et Maksu- ja Tolliameti nõudega on eriarvamused ja nende poolt kahjuks püütakse kompromissitult seada teisi võlausaldajaid halvemasse olukorda. Kõigi võlausaldajatega ei olegi alati võimalik väljaspool saneerimismenetlust saavutada kokkulepet nõude ümberkujundamise osas. Tavapäraselt toimub saneerimiskava vastuvõtmine võlausaldajate hääletamise teel. See tähendab, et saneerimise aktsepteerimise otsustab võlausaldajate enamiku arvamus, ja iga võlausaldajaga menetluseelne kokkulepe ei peagi ega saagi olema saavutatud. Mõistagi ei saa välistada, et pärast saneerimismenetluse alustamist, võib menetlus lõppeda mõnel seaduses ettenähtud alusel, näiteks saneerimiskava kinnitamata jätmisega. Samas saneerimismenetluse alustamata jätmine, ilma saneerimiskavale sisuliselt hinnangut andmata ja võlausaldajate arvamust küsimata, riivab eriti intensiivselt avaldaja kui ka tema võlausaldajate õigusi. Avaldaja ei taotle saneerimismenetluse algatamist oma õiguste kaitseks maksumenetluses. Avaldaja eesmärk pole vabastada arved arestist, sest selleks on teised menetlused mida avaldaja oma õiguste kaitseks on juba alustanud. Esitatud avalduse eesmärgiks on ikkagi ettevõte saneerida ja tervendada, sest mistahes väikesemate võlgnevuste puhul ei tohiks olla alati eesmärk, et ettevõtet pankrotistuda ning jätta ka teised võlausaldajad raskustesse. Saneerimine võimaldab ettevõtjal ettevõtet säilitada selle kaudu, et võlausaldajate nõuded kujundatakse ümber ning see võimaldab ettevõtjal oma majanduslikku olukorda parandada ning kohelda kõiki võlausaldajaid võrdselt ning seaduses ettenähtult. Osalt on õige maakohu seisukoht, et ümber kujundada saab neid nõudeid mida võlgnik tunnistab, kuid oleks aga suhteliselt arusaamatu kui väikeses osas vaieldavate nõuete vaidlemise ajal ettevõte seetõttu pankrotistub. Maksu- ja Tolliamet ei ole meie ainuke võlausaldaja ning suuremas osas on OÜ Kauper nõuded tunnustatud. Praegusel juhul aga jättis kohus menetluse alustamata põhjusel, et avaldaja ei tunnista maksuameti nõuet, jättes täielikult tähelepanuta kõik teised võlausaldajad ja nende nägemuse. OÜ Kauper vajab saneerimist. Saneerimismenetluse alustamata jätmine võib viia avaldaja pankrotistumiseni. Ebaõige on maakohtu määruses toodu, mille kohaselt ei ole avaldaja esitanud äriregistrile majandusaasta aruannet. Aruanne on esitatud, kuid see on raha puudusel auditeerimata.
3(5)
Maakohtu toimingud määruskaebuse lahendamisel Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja jättis selle rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud määruskaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata. SanS § 8, mis sätestab saneerimismenetluse algatamise eeldused, kohaselt algatab kohus saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja käesolevas seaduses esitatud nõuetele ning kui ettevõtja on põhistanud, et tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, ettevõte vajab saneerimist ja ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Eeltoodust tulenevalt peab maakohus saneerimismenetluse algatamisel kontrollima esitatud avalduse vastavust lisaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetele ka SanS §-s 7 sätestatule. SanS § 7 lg 2 järgi saneerimisavalduses esitab ettevõtja selgituse majanduslike raskuste põhjuste kohta ja põhistab, et tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, ettevõte vajab saneerimist, ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. SanS § 7 lg 3 kohaselt tuleb saneerimisavaldusele lisada eelmise majandusaasta raamatupidamisaruanne, ülevaade võlgniku finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest ning võlanimekiri saneerimisavalduse esitamise seisuga. Võlanimekirjas märgitakse võlausaldaja nimi, kontaktandmed ning põhi- ja kõrvalnõude suurus. Samuti peab ettevõtja esitama andmed oma vara kohta. Kolleegium nõustub maakohtuga, et avaldaja ei ole põhistanud veenvalt ettevõtte saneerimisvajadust ja ka seda, et pärast saneerimist on ettevõtte jätkusuutlik majandamine võimalik. Selleks, et eeltoodu oleks veenvalt põhistatud, ei ole piisav see, kui avaldaja väidab üldsõnaliselt, et saneerimine on vajalik, vaid avaldaja peab põhistama eelkõige majandusnäitajatele tuginedes, et just saneerimisabinõud võiksid ettevõtte maksevõime taastada. Kuna saneerimismenetlus on kohtu kontrolli all toimuv eelkõige majandusliku sisuga menetlus, siis saneerimise läbiviimise eelduste esiletoomisel (SanS § 7 lg 2) tuleb avaldajal eelkõige lähtuda ettevõtte majandusnäitajatest ja nende baasil muuta oma väited saneerimismenetluse läbiviimise vajaduse kohta usutavaks. Käesolevas menetluses avaldaja seda teinud ei ole, mistõttu pole tema väited saneerimisvajaduse kohta põhistatud ja veenvad. Läbi saneerimise positiivse tulevikuootuse prognoosimine on võimalik vaid juhul, kui avalduses on esile toodud asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks. Asjaolu, et Maksu- ja Tolliamet on avaldaja kontod arestinud, ei anna alust saneerimismenetluse algatamiseks. Väidetava ebaseadusliku aresti vältimiseks ei ole saneerimismenetluse algatamine kohane vahend. Sellekohane maakohtu järeldus on õige. Kolleegium nõustub maakohtuga, et avaldaja ei ole esitanud kohtule avalduse lisana ka SanS § 7 lg-s 3 toodud dokumente. See, et 2013. a raamatupidamisaruanne on auditeerimata, ei tähenda, et selle võiks avalduse lisana esitamata jätta. Sellisel juhul tuleb esitada raamatupidamisseaduses toodud nõuetele vastav aastaaruanne ja selgitada avalduses kohtule, miks ei ole aastaaruannet auditeeritud. Lisaks raamatupidamise aastaaruandele on esitamata ka ülevaade võlgniku finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest. Eeltoodud dokumendid, mis tuleb avaldusele lisada, ei ole mitte formaalse tähendusega, vaid just nende põhjal on võimalik kohtul hinnata avaldaja põhjendusi saneerimismenetluse läbiviimise vajalikkuse ja pärast saneerimist võimaliku jätkusuutliku majandamise kohta. Saneerimismenetlust ei saa algatada mitte ainult formaalsete väidete alusel, vaid avalduses toodud väiteid peab olema võimalik seostada ka avaldusele lisatud dokumentides toodud raamatupidamislike näitajatega. Ülevaade võlgniku finantsseisundist ja tema majandustulemustest peab olema esitatud viisil, et see kajastaks võlgniku äritegevuse seisundit enne saneerimisavalduse 4(5)
esitamist. Avaldaja on küll esitanud avalduse lisana võlanimekirja, kuid sellest ei nähtu võlausaldajate kontaktandmed ning põhi- ja kõrvalnõuete suurus, nagu nõuab SanS § 7 lg 3. Esitatud nimekirjast varade kohta pole võimalik täpselt tuvastada ettevõtja varalist seisu (lk 16). Nimekirjas ei ole täpsustatud, millised asjad ja millise väärtusega avaldajale kuuluvad. Avaldaja poolt esitatu alusel on raske tuvastada isegi seda, kas avaldaja majanduslik seisund on selline, et ta võib muutuda lähemas tulevikus maksejõuetuks või on juba maksejõuetu. Kuna SanS § 7 lg 1 näeb ette, et kohus vaatab avalduse saneerimismenetluse algatamiseks läbi seitsme päeva jooksul saneerimisavalduse saamisest arvates, siis ei ole kolleegiumi arvates maakohtul võimalik teha saneerimisasjas TsMS § 3401 järgi määrust, millega anda avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Saneerimisavaldus tuleb esitada viisil, mis võimaldab selle alusel otsustada menetluse algatamise üle ja juhul, kui avaldus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja saneerimisseaduses toodud nõuetele või ei ole põhistatud saneerimisemenetluse algatamise eeldusi, jätab kohus menetluse algatamata, mis ei välista uue avalduse esitamist. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, siis tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 tuleb määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja (avaldaja) kanda.
Kaija Kaijanen /digitaalselt allkirjastatud/
Margo Klaar /digitaalselt allkirjastatud/
Ande Tänav /digitaalselt allkirjastatud/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.